enamasti isegi suletud. Streikides lootsid inimesed saada palka juurde , kuna neil väidetavalt on liiga väike palk ja nad on välja teeninud suurema summa kui see mis neile praegu kuupalgaks on. Õpetajad pidavat tegema väga rasket tööd , eriti vaimselt. Mina nõustun selle väitega , et nende töö on raske ja nad tõesti on ära teeninud suurema palganumbri. Kui tõesti riigil oleks niiöelda ,,üleliigset" raha kuskilt võtta siis ma ei oleks sugugi selle vastu , et see õpetajatele anda. Kahjuks meie riik on üsna vaene ja ei osata teha kärpeid õigest kohast ning tänu sellele kardan, et igasugune palgatõus jääb ära , või siis on see tõesti nii väike summa , et see ei muuda midagi ja on tegelikult mõttetu. Kas tõesti on see õpetajate jonn
tänapäeval võib iga kell tulla koondamisteade jne.) Palgatöötaja ei hakka pihta nullist, vaid alustab siis kui kõik ressursid on olemas ehk töökoht ja hakkab saama kohe kindlat palka. Plussiks on ka see, et vastutus on väike, teed enda töö kvaliteetselt ja vastutad ka selle eest. Samas ka miinus, kuna enda tehtud vigade eest võib vallandada. Palgatöölise eesmärk on tõusta koguaeg ülespoole koos palganumbri suurenemisega. Tavaliselt rikkaks saamise võimalus on väike. Enamasti on kindel palk ning mida rohkem sa teenid seda rohkem sa ka ära riigile maksad. Seega ainult palgatööga rikkaks saada ning finantsilist vabadust saavutada on küllalt keeruline.
sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele kasutusele võtta üks raha, sest mujal Euroopas pole kaardimaksevõimalus nii hästi levinud kui Eestis. Paljud noored kolivad Euroopasse, et leida paremini tasustatud tööd ja palganumbrile vastavaid poekaupasid. Ühise raha kasutusele võtmine annab lootust, et palgad tõusevad Eestis samale tasemele nagu mujal Euroopas, sest hinnad on juba Euroopaga ühel tasemel. Palganumbri suurenemise peaks kindlustama ka see, et ühise rahaga väheneb inflatsioonioht. Ootuspäraselt jõuab Eestis tänu eurole juba 20 aastat kestnud röövkapitalism lõpule ning vabariik võib end au ja uhkusega kuulutada arenenud Euroopa riigiks. Eesti Vabariigi algusest on muutunud sulide seas järjest populaarsemaks ebaseaduslik rahapesu. Osteti kokku paljude teiste riikide raha, et kurdi tõustes vaheltkasu teenida. Euro tulek Eestisse ja mujale Euroopa Liidu riikidesse on selle
haridustase on kõrgem kui meestel. Arvatakse, et naised peaksid olema ainult koduperenaised, kasvatama lapsi, tegema süüa ja hoolitsema kodu eest. Isegi meie klassis kostus eelmine aasta lause ,,Naised kööki", see oli muidugi naljaga, kuid siiski, sellistest pisiasjadest tekivadki suuremad probleemid. Kuna olen ise naisterahvas, siis arvan, et kindlasti peaks naistel olema meestega samaväärsed õigused. Väikse palganumbri pärast on naised hakanud tegema karjääri ja pürgima kõrgemale. Selle tulemusena sünnitatakse hilisemas eas või ei soetata lapsi üldse. Niigi on töökohti vähem, kus naised töötada saaksid. Naised ju ei lähe metsa võsa lõikama või kõrgetele tellingutele ehitama. See on küll võimalik, aga siiski naistele natuke ülejõu käiv. Usun, et võrdõiguslikkuse probleemi ei ole võimalik lahendada, sest viga on meie ühiskonnas. Selleks, et midagi muuta tuleb alustada iseendast
võimaldaks eneseteostust. Vastamisel võid rääkida soovist läbida koolitusi, et omandada kaasaegseid teadmisi ja olla kõrge kvalifikatsiooniga töötaja. 8. Missugust palka soovite saada? Soovitav on nimetada pisut kõrgemat palka, kui eeldatavasti pakutakse, või mainida Sinu jaoks sobivat palgavahemikku. Lisaks võid öelda, et täpsem palganumber on läbirääkimiste küsimus. Saad ka eelnevalt uurida, millised palgad on firmas, kuhu soovid tööle minna. Liiga madala palganumbri pakkumine näitab, et Sa ei hinda ennast kuigi kõrgelt ja see võib vähendada Sinu töölevõtmise võimalusi. 9. Kas Teil on meile küsimusi? Kui Sulle selline võimalus antakse, siis kasuta see kindlasti ära. Sinu küsimused näitavad, et oled huvitatud firma käekäigust ja tahad saada selget ülevaadet. Küsida sobib näiteks firma tegevuse ja toodangu kohta. Võid uurida, millised on arenguperspektiivid ja koolitusvõimalused. 10. Palun rääkige meile endast.
Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks. Mõni inimene on aasta-paar välismaal, ning tuleb siis tagasi, kui teatud summa on kokku saadud, kahjuks aga mõni jääbki välismaale, sest arvab, et nii on lihtsam. Teine põhjus, miks inimesed välismaale lähevad on armastus. Algul minnakse lihtsalt reisile,
Tihtipeale valivad noored mehed lihtsama tee oma edasiseks rahateenimiseks. Näiteks noormehed, kes omandasid põhihariduse ning selle järel läksid kutsekooli ehitust õppima, said alguses hea kutsehariduse. Ning kindlasti ka suure palgaline töö Soomes tundus hea, kuid majanduslangusega vähenes ka ehitusbuum ning välismaal töötavad inimesed said selle tõttu kindlasti suure põntsu, kui mitte oma töökoha kaotamise näol, siis kindlasti oma palganumbri vähenedes. Arvan, et vastupidiselt paljudele noormeestele võtavad neiud aega, et omandada tugevat haridus. Tänu sellele saavad nad tulevikus endale parema ning kindlama töökoha. Usun, et naised on ka vähenõulikumad võttes vastu igasuguse töö. Rohkelt naisi leidub madalapalgalistel ametitel nagu koristaja, müüja või üldse teenindusega seotud erialadel. Ajalooliselt on kujunenud nii, et mehed peavad ennast pere toitjaks ning neile ei meeldi, kui abikaasa saab rohkem palka
Parima võimalusena ees ootavast tööjõu puudusest ülesaamiseks pakub MKM (majandus-ja kommunikatsiooniministeerium) tootlikkuse tõstmist ehk olemasoleva ressursiga tuleb rohkem ära teha. Nagu juba eelnevas lõigus mainisin, tähendab seegi seda, et rohkem on hinnas kõrgharidusega inimesed (2). Inimene on kõige tähtsam ressurss majanduses. Jah, palga tõstmine on kaval tegu, meelitamaks inimesi tööle, kuid pikemas perspektiivis see kasuks ei tule. Palganumbri tõstmine suurendab ainult osaliselt ja ajutiselt tootlikkust. Palgatõus ohustab ka konkurentsivõimet ning samuti hinnatõusu ja väliskaubanduse puudujäägi kaasnedes ka majanduse tasakaalu (5). Palgatõusu negatiivset poolt on tõdenud ka rahandusministeerium. Et kompenseerida palgakulude suhteliselt kiiremat kasvu, peavad ettevõtted tõstma toodangu müügihinda,. Teise võimalusena väheneb ettevõtete kasum, mis pärsib hilisemat investeerimisaktiivsust. Nii pea,
pürgimine, pühendumine hobile või perele. Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tegelikult mõeldakse karjääri all midagi rohkemat. See on mitmekülgne teekond elu eri rollides, mitte ametialane trepp, nagu varem räägiti. Töö ei eksisteeri kellegi elus eraldi, inimene on abikaasa, lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd. Samuti ei peeta karjääri edukaks vaid suure palganumbri või ametikõrgenduse tõttu, vaid olulised on ka isiklik rahulolu, eneseareng, suhted (Karjäär ja selle planeerimine, 2002). Kuigi käsitame karjääri inimese tööalaste arengute ja muutuste protsessina, mõjutavad seda paratamatult ja väga oluliselt tema tööväline elu ning sellest tulenevad rollid. Näiteks võrreldes üksikult elava inimesega on kooliealiste lastega pereisal või –emal palju keerulisem otsustada ning vastu võtta tunduvalt kõrgema palgaga töökoha
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuur...
kuid inimene ei tee oma tööd hingega ning üldjuhul peale raha ei rahulda teda ükski muu faktor. See on muidugi ka mõistetav, sest paljast õnnetundest (tehes seda, mis teeb rõõmu) ära ei ela. Lastele on ju raske selgeks teha, miks neil pole süüa, kuid selle eest teeb lapsevanem tööd (võib öelda ka, et tegeleb hobiga), mis talle meeldib. Lõppkokkuvõttes kaalub rahapuudumisel tekkiv masendus kõik muu üle ja nii valitaksegi töökoht peamiselt palganumbri järgi. Seega arvatakse, et kõrge palk on inimesele suureks rahulolu tunnuseks. Juhina on oluline teada seda, kuidas muuta inimese jaoks töötegemine meeldivaks, sealjuures ka muid faktoreid, kui ainult raha, silmas pidades. Võttes arvesse kõiki faktoreid, mida Herzberg oma kahe faktori teoorias käsitleb, looksin mina juhina järgneva motivatsiooniplaani (vasakul hügieenifaktorid ning paremal motivatsioonifaktorid): 1. Palk = vastutuse usaldamine + saavutusvajadus
Arenenud riikides on seadusega alampiird kehtestatud ja riik toetab vaeseid, mis ei lase olukorral nii kaugele areneda, et pidev nälg eksisteeriks või keegi elaks sellistes oludes. On küll selliseid inimesi, kellel on elus kehvemini läinud, tunnevad tihti nälga, elavad hallitanud elamutes. Praegust olukorda võrreldes teoses kirjeldatud perioodist eristab praegune inimeste kadedus, teistele halva soovimine. Ei usu, et 19. sajandi lõpul sellist kadedust oleks olnud. Tööl, kellegi palganumbri teada saamine põhjustab tihti suuri tülisid, kuigi see pole kellegi teise asi. Praegugi ülemused soovivad teenida suurt kasumit, elades ise rikkalikult, aga nad ei jaga seda rikkust kellegi teisega, miinimumpalk ja töötajad peavad rahul olema. See on tavaks, palgad on kujunenud nii ja palgatõus kerkib inflatsiooniga samas tempos. Töötades kahes täiesti erinevas töökohas, olen inimestes tõsiselt pettunud. Ühes
Ning sellele järgneb samuti eelmise aluaseme müük. See küsimustik ei ole väga laiahaardeline, kuna väga paljud on sellele vastamata jätnud. 6. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võime öelda, et leidsime vastused püstitatud küsimustele . Andmete põhjal saab järeldada, et antud andmete põhjal mõjutab haridus üsna palju meie igapäeva elu. Huvitavaks kujunes see, et meie tulemuste põhjal ei ole haridus väga suur palganumbri mõjutaja. Samas, aga näitavad tulemused, et keks-ja kõrgharidusega inimesed elavad rohkem kindlustatud elu kui põhiharidusega inimesed. Jõudsime järeldusele, et haridus mõjutab siiski kas suuremal või vähemal määral inimeste tööd, pereelu ja elamispinda . 11 7. Kasutatud kirjandus Ahas, R., Silm, S., 2006 ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise
kohale. Aga selleks, et kõrgeid palku maksta, tuleb ühiskonnas tootmisele roheline tee anda ning kõrvaldada kõik, mis seda takistab. Millistest põhimõtetest lähtus Henry Ford oma töötajate töö hindamisel ja tasustamisel? Tööandja peab olema kindel, et saab oma raha eest maksimaalse väärtuse. Iga kord, kui tööandja laseb töötajal töötada vähem, kui tolle palk väärt on, aitab tööandja kaasa töötaja palganumbri alandamisele ning teeb tal elatise teenimise raskemaks. Kui üks tööandja lubab oma töötajal tööd narrida, siis on see kõige suurem kahju, mida ta üldse töötajale teha saab. Põhjus on lihtne mida vähem tööd töötaja teeb, seda vähem loob ta ostujõudu, mis tähendab omakorda klientide vähenemist. Seetõttu pole võimalik kindlaks määrata nö standardpalka palk, mis põhineb elustandardil, on hukatuslik. See eeldab, et kõik inimesed on ühesugused
töökohaga. Seega sellele said vastata ka hetkel mitte-töötavad inimesed, kes vastasid oma viimasest töökohast lähtudes ja prognoosisid, mis võiksid olla muutused ametipositsioonil, kus nad viimati töötasid. 2012. aasta teise poole osas on kõige positiivsemalt on häälestatud hetkel haridust omandavad inimesed, kellel on see tõenäoliselt seotud lähitulevikus erialasele tööle suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist. 2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta. Tuleva aasta osas on kõige optimistlikumad täiskoormusega töötavad inimesed. 9 Palgatõusu prognooside suurusjärgud Siinjuures tuleb aga välja tuua, et ligi 65% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab, et see jääb vahemikku 1-10%. Seega
* Pidev muutus * Oluline erinevus töötajate vahel * Rohkem meeskondi * Vähem näost - näkku suhtlemist (rohkem elektroonilist) * Globaalne majandus, suurenenud arv erinevate kultuuride vahelisi (koos)tegevusi Konflikt o Konflikt on vastuseis või vaenulikkus või LAHKHELI inimese, situatsiooni, ka uuenduste suhtes o Konflikt vastasseisuna võib tekkida nt mingi tööülesande või palganumbri vastu- TUNNETUSLIK ehk ARVAMUSTE konflikt o Konfliktil on alati objekt, mille suhtes ei ole jõutud vastaspooli rahuldavale tulemusele ning need tekivad teatud organisatsioonilises keskkonnas, mis reageerib konfliktile erineval moel seda summutades, õhutades või vastaspooli lepitades. o Konflikt hõlmab endas ühtesobimatuid tegevusi, inimesed on konfliktis, kui ühe inimese tegevused segavad teise omi, tõkestades teise inimese efektiivset käitumist.
kuulajat. Õpetaja on koolis võtmeisik. Iga õpetaja soovib oma tööd teha täie pühendumisega. Õpetajaskond paraku aga vananeb, kooli tulevad tööle üksikud noored, kes vajavad küpsemiseks aega. Õpetajaid on aasta-aastalt üha keerulisem leida. See tekitab olukorra, kus tuleb tööle võtta ka ajutisi töötajaid. See ei peaks ega tohiks nii olla. Õpetajaameti populaarsust on vaja tõsta ja seda ei saa teha praeguse palganumbri juures, kui õpetaja töötasu ei küündi riigi keskmisenigi. 6) Eestis ollaks kinni traditsioonides ning paljuski lähtutakse põhimõttest, et "teeme nii, nagu on alati tehtud". NÄITEKS: Soome plaanib 2020. aastaks kaotada koolides õppeained ning minna üle teemaõppele, kus ühendatakse ühtlasema maailmapildi tekkeks näiteks geograafia ja ajalugu või bioloogia ja keemia. NÄITEKS: Romaani "Rohtaed" peategelane Juulius töötas õpetajana. Ometi polnud ta
annaabi.ee 
