Kaitsealustest seeneliikidest on mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde- või idapiiril olevad, vähestes leiukohtades esinevad liigid, nagu näiteks fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri, mõru kivipuravik Boletus radicans, roosa riisikas Lactarius controversus jt. II kategooria kaitsealuste loomaliikide hulka kuulub selgrootu loomaliik - kirju- e. apteegikaan Hirudo medicinalis, väikeste kinnikasvavate järvede elanik. Lisaks apteegikaanile on arvatud selgroogsete nüüd ka paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike- punalamesklane, männisinelane ning mustlaik-apollo. Selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse arvatud 2 kalaliiki: säga Silurus glanis - meie suurim mageveekala, kes Eestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjas,1 roomajaliik - kivisisalik Lacerta agilis, kes on Eestis oma levila põhjapiiril; 35 linnu- ja 13 imetajaliiki ning üks kahepaikne harivesilik Triturus cristatus.
II kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. 7 II kategooriasse kuuluvad liigid II kaitsekategooria nimistusse on kantud 59 loomaliiki 6 liiki selgrootuid (apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo) 2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi) 2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 1 roomajaliik (kivisisalik) 35 liiki linde (kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja) 13 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, hall- ja viigerhüljes) 8 II kategooriasse kuuluvad liigid
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind
Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte. 5 Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast Aluspind
.. 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur Tori põrgu kaitseala asub Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas Tori alevikus. Tori valla naabriteks on põhjas Vändra ja Tootsi vald, lõunas Paikuse vald, läänes Are ja Sauga vald ning idas Viljandi maakond (Tori põrgu 2013). 1.4. Eluta loodus ja elus loodus Kaitseala asub maastikurajoonis Soomaa (Arold 2005)
ligikaudu 3% Vabariigi pindalast. Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Jõgi kuulub tüüpi II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala suurusega >100–1000 km2. (Eesti Entsüklopeedia 2003) Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel – hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio carassus). (Riigiteataja 2004) Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandu jões umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik
kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), võldas(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp(Unio carassus). Isiklik kokkupuude kaitsealauste liikidega oli mul ligikaudu 15 kui mitte rohkem aastat tagasi, kui vanaisa kalavõrku sattus säga, kes kuulub II kaitsekategooriasse. 3. Veekogu iseloomustus 3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud aravooluga jõgedel, nagu näiteks Emajõgi
ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks ülalpool Keila-Joa juga särjejõe kalanduslikku tüüpi. Joast allpool olev suudme-eelne osa erineb muudest veel kärestikulisuse ning allikavete rohke sissevoolu poolest. Sinna tulevad merest kudema lõhi, meriforell ja vimb ning seal näib leiduvat ka jõeforelli. Nimetatud jõelõik kuulub kahtlemata forelli- ja lõhejõe tüüpi. Jões on veel registreeritud harjus, hink, võldas, rohe-vesihobu, paksukojaline(II kategooria kaitsealune liik), jõekarp, karpkala ja linask (kokku 14 liiki 2001. a. seisuga). Kalapüük oja suudmele lähemal kui 1000 m on aastaringselt keelatud. Keila jõgi end ümbritseva ulatusliku lammialaga on oluline suunav liikumiskoridor suurulukitele, kahepaiksetele, vooluvetega seotud imetajatele ja röövlindudele. Ogalikku ja vikerforelli 2001. a. mitmel aastaajal tehtud katsepüükide tulemusel Keila jõest ei leitud, kuigi 1999. a
campestris), mis on I kaitsekategooria kaitsealune liik. Mähuste järve lähedal, oosi jalamil on tema ainuke kindel kasvukoht Eestis. Mujal Baltimaadel teda pole. Taimeriigist on leitud kokku kasvamas 23 liiki käpalisi. 1.7 Loomastik Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Isendid, mille elupaiku kaitstakse on: rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part. Põhja-Kõrvemaa on ka näiteks kivisisaliku (II kaitsekategooria) ning suurkiskjate elupaigaks
Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan, paksukojaline jõekarp, säga, kivisisalik. Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). kivistised ja mineraalid – jagunevad I(rangeim) ja II kategooriasse. ; kaitstavad looduse üksikobjektid- on teadusliku esteetilise või ajaloolis-kultuurilise
Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan, paksukojaline jõekarp, säga, kivisisalik. Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). kivistised ja mineraalid – jagunevad I(rangeim) ja II kategooriasse. ; kaitstavad looduse üksikobjektid- on teadusliku esteetilise või ajaloolis-kultuurilise
Pealt kollakas punakaspruun, servades pruunikasmust. Pärlmutterkiht sinakasvalge, tagaosas paksem ja valge. Suur järvekarp Ovaalse , munajas- kiilja kujuga. Pealt kollakasroheline kuni rohekaspruun. Pärmutterkiht sinakasvalge, määrdunud välimusega. Koor suhteliselt õhuke. Kasvab kuni 20 cm pikkuseks. Õhuke ebajärvekarp Ovaalse, otsast sirglõikelise nürinurkse kiilu kujuga. Pealt pruunikas kuni mustjaspruun. Karbi koor on õhuke Paksukojaline jõekarp Paksu kojaga Ovaalse kuni kergelt neerja kujuga. Pealt tumepruun kuni must, noortel pruunikasroheline toon. Portselankiht sinakasvalgest kuni kollakasroosani. Lukusti servad kumerad ja hästi eristunud hammastega. On kantud punasesse raamatusse. Piklik jõekarp Kujulp piklik, otsast kiiljas. Pealt kollakas kuni kollakaspruun. Portselanikiht valge kuni kollakasvalge Rändkarp Väga äga liikuva limusena on rändkarp Venemaal põhjustanud palju pahandust
lõhnav kummel. Kuid tulnukateks võivad olla ka loomad. Troopilise puiduga on Eestisse toodud mitmeid mardikaid ja liblikaid, putukaid võib saabuda samuti puuviljadega. Ei ole aga teada, et mõni neist oleks Eestisse püsima jäänud, siin paljunema hakanud. X. Liigikaitse Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast. Loomad: I kat. selgrootu- ebapärlikarp I kat. selgroogne- kõre, kaljukotkas, kalakotkas, lendorav II kat. selgrootu- apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas II kat. selgroogne- säga, mudakonn, metsis III kat. selgrootu- laiujur, tõmmuujur III kat. selgroogne- tiigi-, vee-, järvekonn, teder, kodukakk Taimed: I kat. kollane käoking, suur paelsammal, haruline võtmehein II kat. harilik jugapuu, aasnelk, sinisammal III kat. emaputk, karukold, harilik valvik Õhtumaa kaduvad liigid. 1.On poolparasiit – võtab juurtel olevate iminappadega vett ja mineraalsooli. Talle vajalik mõõdukas inimtegevus. – püst-linalehik
2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 16 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väikelaukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk ja niidurüdi. 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits. II kategooria: kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga. 56 loomaliiki 6 liiki selgrootuid (apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas,väike- punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo) 2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi) 2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 23 1 roomajaliik (kivisisalik) 33 liiki linde ning 12 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, viigerhüljes). III kategooria: liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning
o I kategooria (lendorav, Euroopa naarits, ebapärlikarp, kõre, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike-laukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk, niidurüdi) – haruldased, hävimisohus, esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades o II kategooria (järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga, apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik-apollo, tõugjas, harivesilik, mudakonn, kivisisalik, nahkhiired, viigerhüljes) – ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila), võivad sattuda hävimisohtu o III kategooria (atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp, kimalased, metskuklased, harjus, hink, võidas, vingerjas, tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised
verdimevaid, nektaritoidulisi. Sageli on vastsete ja valmikute toitumisviis erinev. Mitmed kahetiivalised võivad vahendada ohtlikke imetajate parasiite: malaaria, unitõbi jne. Mõned liigid suudavad väga arvukalt paljuneda ja seetõttu toiduahelas olulisel kohal, neid süüakse väga palju (ämblikud, teised putukad, linnud, kahepaiksed kalad jne). Nii saaks toota valku ka inimtoiduks. Selgrootutest on Eestis kaitse all: - Teod ja karbid: ebapärlikarp, paksukojaline jõekarp, vasakkeermene pisitigu, luha-pisitigu, väike pisitigu. - Kaanid: apteegikaan. 37 - Putukad: 46 liiki (kimalased, kuklased, mõned mardikad ja liblikad). Leiukohtade kaitse, sobivate elupaikadega kaitsealad, kogumiskeeld. LOOMAD II SELGROOGSED 65 miljonit - 1,8 miljonit aastat tagasi nn tertsiaar ehk ajastu, mille jooksul on välja kujunenud enamik praegu tuntud selgroogsete perekondi ja liike.
annaabi.ee 
