röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 1)Ahelkommutatsioon: Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b)
nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul. · Privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL · Pakettkommutatsiooniga võrk, kaadriretranslaator (frame relay): · Packet switching pakettkommutatsioon · Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat · X.25
Igas liini otsas on ruuter ja HUB ehk jaotur. 4.1 WAN ühendused 1. Rendiliiniga ( leased line ): Ühendus kahe arvuti vahel või LAN'is. 2. Kanalikommutatsioon (circuit switching ): Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. 3. Pakettkommunikatsioon ( packet switchin ): Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 4. Rakuretranslaator ( Cell Relay ): Telekommunikatsioonis nimetatakse
Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Selle meetodi piirangud on: blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatne ligipääs. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille
poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. Andmeside jaoks aga mitte väga, sest enamus aega on kanal tühi, samas selle pluss on see, et teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv või mitteblokeeriv (saab teha kõikvõimalikke ühendusi). Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi
juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. •Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu •Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks
ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni,
(Põhjamaades ja Eestis oli kasutusel analoogsüsteem NMT Nordic Mobile Telephone). Kui GSM süsteemi hakati välja töötama, polnud veel olemas ei vajalikke andmetihendusprotokolle ega vajalikku riistvara. Praegu võimaldab GSM süsteem andmevahetust kiirusega kuni 9600 kbit/s nii tavaliste statsionaarsete telefonide (POTS Plain Old Telephone Service) , ISDN, PSPDN (Packet Switched Public Data Networks pakettkommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) kui ka CSPDN (Circuit Switched Public Data Networks kanalikommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) abonentidega . Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku 802.11B- raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab
enamasti omaniku teadmata tegeleb kuritegevusega Internetis. 77. tarkvara- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 78. TCP/IP- TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. 79. terminal- igasugune võrguga ühendatud arvuti, printer, monitor vms. 80. termoprinter- arvuti väljundusseade, mis kasutab printimiseks kuumutamist, mille tulemusel kuumutatud kuumutustundliku paberi osa muutub tumedamaks. 81. trooja hobune- ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise programmi või failiga. 82. tugikiibistik- täiendav integraalskeemide komplekt, mis seob omavahel erinevad
sihtpunkti aadressi Paketid võivad jõuda sihtpunkti saadetust erinevas järjestuses ja seetõttu tuleb siht punktis paketid järjestada, mis teeb vastuvõtuseadme keerukamaks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 12 Ühendusega ja ühenduseta edastus das tus u se ga e Üh end Ühenduseta edastus Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 13 Laivõrk. X.25 X.25 on pakettkommutatsiooniga laivõrgu protokoll. Võimaldab nii ühendusega kui ka ühenduseta edastust. Paketi suurus on 16 kuni 1024 baiti. On kasutusel kõikjal maailmas ja seetõttu leiab ikka veel kasutust. Töökiirused kuni 64 kb/s ja nüüd ka 2Mb/s. Kasutab veaparanduseks korduvsaatmist. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 14 X.25. Pakettide tüübid Paketi tüüp Aadress/teenus
füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon (packet switching) - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi
nimetatud primaarseid DMSU-d, aga kui ühenduse loomine läbi neid ei õnnestu siis võivad primaarseteks saada ka teised DMSU-d või kõne blokeeritakse. 35. Sidevõrkude dimensioneerimine (põhieesmärk ahel- ja pakettkommut. võrgu korral). Ahelkommutatsiooniga võrkude dimensioneerimise üldpõhimõtted. Põhieesmärgid: ahelkommutatsiooniga võrgu korral võrgu maksumus vii nii madalaks, et on veel tagatud nõutav teenuse kvaliteet pakettkommutatsiooniga võrgu korral saavutada võrgu lubatava maksumuse piires pakettide väikseim keskmine viiteaeg Dimensioneerimisel arvutatakse ühenduste mahud nii, et kõnealgatusnõude blokeerimise tõenäosus oleks suvalisel suunal alla etteantud väärtust ja võrgu maksumus oleks minimaalne. Need ongi ahelkommutatsiooniga võrkude dimensioneerimise üldpõhimõtted. 36. Sidevõrgu dimensioneerimise Moe' meetod. Moe´ meetod lähtub sellest, et võrk on aladimenseoneeritud e
failisüsteemi vastavat teenust, mis võimaldab salvestada jooksva failisüsteemi seisu. Juurdepääsunimekiri on ressurssidele määratud õigustest Monoliitne kernel on iseloomulik Linux OS'ile Mis on süsteemikutse fork ülesanne? Uue protsessi loomine Windows'i kernelikomponendid on mitmekihilise ülesehitusega Mis parameeter mõjutab diskreeditud analoogsignaali kvaliteeti? Diskreetimissagedus Analoogsignaali kvantimisega hinnatakse analoogsignaali väärtust ajahetkel Pakettkommutatsiooniga võrgus marsruuditakse iga pakett sõltumatult Internet on pakettkommutatsiooniga võrk Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS IP alamvõrk on kogum võrguseadmeid, mis omavad sama võrgunime ja on ühendanud füüsilise võrguühendusega Milline väidetest on õige MAC aadressi kohta? MAC aadress on võrguseadme unikaalne identifikaator Kas CSMA/CD hoiab alati ära konfliktid sisekanalile juurdepääsul? Ei hoia, CSMA/CD tuvastab konfliktid ja lahendab need.
IEEE 802.11 turvalisus WEP - tänaseks ebaturvaline WPA - RC4(Rivest Cipher 4) o iga paketi jaoks tuletatakse eraldi salajane võti WPA2 - AES ( Advanced Encryption standard) TCP/IP edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis kasutusele võetud ka hulk teisi protokolle ning terminiga TCP/IP tähistatakse tänapäeval kogu Interneti protokollikomplekti. TCP edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal")
millel loppeb. aadressiga siis. *sunkroonedastuse korral edastatakse korraga 10 Ethernet terminali , igal uhel on 1 IP aadress aga terveid stringe (4baiti) ja e. sonu ,mistottu on ka tehnoloogia kallim 1 MAC aadress (6baiti) = 10baiti igal seadme = TCP/IP edastusohje ja internetiprotokoll ,ehk 100baiti 10 internetiprotokollistik. Kasutatakse seadme peale. pakettkommutatsiooniga vorkudes Tabel ise naeb valja midagi sellist. nagu ntx 1980a. oli ARPANet Signaalimuundused TCP on uhendusega edastuse protokoll. TCP Ulemisel pildil on tegu analoog-digitaal lisab IP protokollile muundamisega. tookindla sideuhenduse andmevoo regulleerimise Sissetulev analoogsignaal x(t) ehk ajas (t) ning voimaldab muutuva vaartusega
Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi (marsruutimine). Pakettkommutatsioonil puudub sideseansi loomisega seotud viivitus nagu kanalikommutatsiooni puhul aga arvestada tuleb teatud ajakuluga pakettide marsruutimisel erinevaid võimalikke teid pidi, mida pakuvad alternatiividena välja võrgusõlmed. Pakettkommutatsiooniga võrgus võistlevad erinevad ühendused ressursside pärast ja on võimalik, et kui nõudlus ressurside järele ületab kanali läbilaskevõime siis tekib ummik. Sellisel juhul ootavad paketid järjekorras üle kandmist tekitades viivitusi sideühenduses. Kui ummikud küllastavad ka järjekordade vaba mahu siis võib tekkida pakettide kadu. Selle vältimiseks on vajalikud sideprotokollid (näiteks TCP - Transport Control Protocol), et garanteerida ühenduse töökindlus,
annaabi.ee 
