Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna ta oli saanud juba piisavalt kõike. Ta läks metsa ja hakkas nutma ,laskes enda kinnised emotsioonid välja. Põhjust ta ei teadnud. Kas see oli üleväsimus? Kas see oli temaga pahandamine kirikus? Kas see oli tema uhkus? Võib-olla oli see hoopis tema tänulikkus ,kuid seda ta ei teadnud. Segadus oli see ,milles ta oli. Tal ei olnud elus ühe päevaga nii palju ennem juhtunud. Inimesed olid igatahes väga kenad ja lahked seal külas. Ta nuttis ennast välja ja pisarad kuivasid ,siis astus ta kodu poole. Sellest saame aru ,et inimesel on vajalik kõiki oma emotsioone vallandada ,kuid seda ikka õigel ajal, õiges kohas . Tihti aga
hoiab mu tuju üleval kui see peaks äkitselt kaduma ning elab end koos minuga välja. Kahjuks ei ole head ilma halvata, nii nagu ei ole ka sõprust ilma tülideta. On iseenesest mõistetav, et omavahelises suhtluses esineb arusaamatusi. Õige sõber ei õigusta ennast ega süüdista sind tekkinud olukorras, vaid tunnistab oma vigu. Olen arvamusel, et kui sõprade vahel on tugev side usalduse näol, siis ei ole ka tülid nii kerged tekkima. Üksteisega pahandamine rikub ainult tuju ja paneb pea valutama. Mõiste õige sõber on tegelikult nii suhteline. Mõne jaoks tähendab see aktiivset kaaslast erinevatel pidudel, teise jaoks inimest, kellele oma muresid kurta, kolmanda jaoks hoopis kedagi, keda saab hõlpsalt oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutada. Mul on palju sõpru, tuttavaid ja häid koolikaaslasi, kuid õiget sõpra ei suuda igaüks asendada, tema peab lihtsalt ära tundma !
kik korralikult peas. Kuigi ka pilasel endal peab pihimu olema. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma aktiivne ning teeksin tihti pilastega koos midagi toredat. Niteks viiksin nad tihti ekskursioonidele, teatrisse ja reisidele. See jtab pilastele petajast hea mulje ning pilastele meeldib selle petajaga tunnis kia ja ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma suhteliselt leebe. Ma ei karjuks pilaste peale ja kohe kindlasti mitte ei solvaks neid. Liigne pahandamine tekitab pilastes ainult viha ja nad ei taha selle petajaga enam ldse tegemist teha. Kui ei tohi olla ka liiga leebe, sest nagu eldakse, pole halba ilma heata ja see thendab, et ka head olma halvata. pilased hakkaksid arvama, et nad vivad teha mida tahavad - petaja ju niikuinii lubab. Kuid ei. Ma ei lubaks neil kva hlega le klassi jutustada, pabereid loopida vi telefoniga rkida. Niisiis oleksin ma ka natuke, ainult natuke karm, et tunnis oleks
mida see kana tegi mis seal kapis on?" Milliste õppimise seaduspärasuste näitena seda naljalugu kasutada võiks? Instrumentaalne tingimine, papagoile pakub rahuldust roppuste kordamine. Sellist käitumist saab muuta töötades välja tasude karistuste süsteem. Kui papagoi kappi pandi, siis teda karistati. 8. Laps jätab peale söömist lauanõud alati kraanikaussi viimata. Ema pahandamine käitumist ei muuda. Mis võib olla selle põhjuseks? Kuidas käitumist muuta? 9. Millised võiksid olla kõige sagedamini esinevad foobiad (ülemäärane hirm mingi nähtuse või objekti ees, mis takistab normaalset toimetulekut)? Miks just need? Kõrgusekartus, pimedusekartus, koertekartus, hirm kinniste ruumide ees, sest need on igapäevased olukorrad, millega tuleb sageli silmitsi seosta 10
Ruumi õhkkond peab olema selline, et see koosolekut ei häiriks. Lauale võib panne viisakusest küpsiseid, mõned kaunistused ning igale osavõtjale oma joogivesi koos klaasiga. 3.2.Koosoleku läbiviimine Algab koosolek. Algus peab olema täpselt märgitud ajal ning hilinejaid ei tohiks oodata. Kui graafikust mitte kinni pidada, võib ajakava nihkuda, mis pole õiglane külaliste suhtes. Alustada ei tohiks noomimisega. Need, kes hilinevad, neid noomida hiljem, eraviisiliselt. Pahandamine tekitab stressi. Sama lugu on halbade uudistega ja raskete teemadega. Kui inimesed satuvad kohe alguses pingeseisundisse, väsivad nad kiiremini ja ei suuda enam teemadele keskenduda. Seega tuleks alustada kergemini lahendatavate teemadega. Need annavad koosolekule kohe alguses positiivse tõuke, mis tekitab osajatel tunde, et nad funksioneerivad terviku meeskonnana. Kui teemad lähevad järk-järgult raskemaks, suudavad inimesed teemat jälgida ja paremini kaasa mõelda.
alaväärsuskomplekse. (Krips, 2005) Siinkohal ongi oluline, et lapsel oleks lähedane suhe vanematega, kuid samas peab andma ka piisavalt otsustusruumi. (Madal ja kõrge enesehinnang) Järgmiseks oluliseks isikuks inimese enesehinnangu kujunemise kaasaaitamisel on õpetaja. Õpetajad peaksid mõtlema ka sellele, et õpilaste enesehinnangule võib mõjuda ka vähese tähelepanu saamine võrreldes teiste lastega, õpilasega pahandamine, kehakeel, zestid vms. (Alas, 2009) Murdeeas on enesehinnang kõikuv. Kõige suuremat mõju avaldavad sellele eakaaslased - teismelisele läheb väga korda aktsepteeritus teiste seas. Noored on sel ajal ülitundlikud enda välimuse, teiste arvamuse jms suhtes. Just neil põhjustel võivad murdeealised tunda ennast lausa alaväärsena. (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015) 5
tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks kirikusse. Kirikusse minek oli põnev, paremad riided seljas. Kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub teda kirikutorni vaadet nautima. Elamus, aga kellamees tuli üles ja õiendas. Poisile läheb pahandamine hinge. Kirikus kuulab jutlust ja kahtleb oma valikus kirikusse tulla. Jutlus saab läbi, hakkab koju minema. Teine karjapoiss kutsub linnupesi otsima ja lõhkuma. Karjapoiss tahab midagi erilist teha, läheb tallu tagasi ja käib jõe ääres kala püüdmas. Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu. Päev läks tühja. / Väikese poisi lootused, ootused, pettumus. Loodust hästi kujutatud.
järjepidev ja kordama koduseid reegleid päevast päeva, et ta suudaks neid omandada. Rahulikuks jäämine on siingi asja võti. Hüperaktiivne laps võib tunduda vanematel nagu karistus, kuna ta nõuab palju rohkem tähelepanu ning tegelemist. Teda ei ole võimalik saata enda tuppa vaikselt mängima, et vanemad saaksid televiisorit vaadata. Vanemad peavad oma lapse häirest olema teadlikud, sest nii on kergem mõlemale. Sellega jääb loodetavasti ära liigne karistamine ja pahandamine, mis ei mõju positiivselt kumbalegi. 8 Hüperaktiivne laps lasteaias Hüperaktiivse lapse kohanemisel lastekollektiiviga on omad iseärasused. Neile sobib väiksem kollektiiv, sest nad vajavad abi kohanemisel ja teiste rühmaliikmetega suhete loomisel. Samuti vajavad hüperaktiivsed väikelapsed tagasisidet oma käitumisele. Mida noorem on laps, seda kergem on õige sekkumisega tema käitumist korrigeerida.
pakub võimalikult häid töötingimusi, siis võib loota, et ka laste seas on koolistressi vähem ning õppeedukus kõrgem. Koolistress väljendub lastel üsna mitmel moel. Osa lapsi muutub järjest kinnisemaks, teistel võib tekkida käitumisprobleeme. Kõigil aga on raskusi keskendumisel ja õpitu meeldejätmisel. Kannatada saab loovus ja langeb soov tegutseda. Täiskasvanu arvab ehk sel puhul, et laps on laisk. Tegelikult võib tegu olla aga hoopis koolistressiga ning igasugune pahandamine ja karistuste määramine vaid suurendavad seda. Sagedased on pea-, kõhuvalud ja salapärased palavikud, mille füüsilisi põhjuseid ei leita. Pikaaegse koolistressi tagajärjed on veelgi hullemad tekkida võivad mitmed psüühikahäired, kuid ka kehalised haigused on kiired tulema. Teismeliste ja noorte seas on levinud nii alkoholi kui narkootikumide kasutamine, suitsetamisest rääkimata. Noored ise toovad põhjenduseks koolistressi, mida meelemürgid vähendada aitavad
Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata teatud ajal). Kui ei jagata?
Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab.
mõista. Kõik oleme ju olnud lapsed. Miks siis unustame ühel hetkel lapseks olemise tunde ja maailma? Teineteise mõistmine ei ole raske. Vaja on lihtsalt võtta hetk aega ning kuulata ja mõista. Laste ja täiskasvanute heade suhete aluseks on austus ja siirus. Laps tunneb ära täiskasvanu, kes teisi ja iseennast ei austa. Ta ei kuula teist, tahab ainult ise rääkida ja õpetada, ei huvitu teistest. Ainus, mida ta teha oskab, on kamandamine ja pahandamine. Ja loomulikult ei taha ükski laps sellise täiskasvanu vastu ise austust näidata. Kui vanemad ei õpi kuulama oma lapsi, siis nende lapsed ei oska omakorda kuulata omi lapsi jne. Lisaks tõlkimisoskusele tuleb vanematel õppida ka kuulama nii ennast kui ka oma last. 2.4 Laps saab aru Lapsed märkavad ja mõistavad täiskasvanuid palju rohkem, kui vanemad seda arvata oskavad. Vanemad mõtlevad näiteks, et lapse suuremaks saades räägivad talle, miks pere katki läks.
Võib öelda, et inimeses on mitut sorti lapsi: loov ehk algataja ja unistaja ning kohaneja ehk passiivne ja sõnakuulelik laps. Lapse tasand on kõige emotsionaalsem tasand. *) Vanematasand ajaliselt järgmisena tekib see tasand ning tekkima hakkab see siis kui laps hakkab matkima täiskasvanuid (kodu mängides). Vanemlik tasand tähendab eelkõige igasuguseid käske, keelde, seaduseid, reegleid, spetsiifilisi pöördumis viise nagu tõrendamine, pahandamine, tunnustamine. Seda suhtlusviisi tunneb ära autoritaarsest suhtumisest, sest ta kaldub tihti õigusmõistja rolli. Selle tasandi nõrgad küljed on jäikus, paindumatus, enesekriitika puudumine, autoriteetide ületähtsustamine, kamandajalik joon lööb läbi. Seda tasandit võib ära tunda läbi väljendite: ,,Kas tohin/ei tohi?". Tal on ka väärikusmass. Võib rääkida turvalisest vanemast ehk kaitsvast, julgustavast, hoolitsevast,
Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab.
Anda vabadust, ent jääda käeulatusse Rääkige ka enda tegemistest, pajatage lapsele oma argipäeva- Kõik, millest on juttu eelnevates peatükkides, kehtib loomuli- juhtumustest, muredest ning rõõmudest või jutustage talle kult ka algkooliea kohta. Nüüd peitub vanemlik kasvatamis- oma lapsepõlvest. Õiendamine ja pahandamine ei kuulu ühis- Ärge kunst selles, et tuleb osata jätta lapsele natuke rohkem vaba- hetke juurde. tõrelge, ärge dust, kuid last silmist laskmata. See ei ole kerge, kuna lapsed Ülalnimetatud meetodeid käsutades on teil lihtsam säili- tehke
kõigesuurema avalsudega kogu vaikiva ajastu jooksul (4 riigimehe kiri Pätsile, milles näidati reziimi kitsaskohti. Sellele kirjutasid alla 4 endist riigivanemat: Tõnisson, Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip, omaühinemisest teatas ka toonane eesti saadik Pariisis Otto Strandman). Öeldi väja ka hoiatus juhul kui rahvuskogu I koja valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi. Õnnestus siiski avaldada Soome ajakirjanduses. Ainus valitsusepoolne reaktsioon oli Pätsi pahandamine nende tegelaste üle, kes kannavad Eesti asjad välispressi ette. Opositsioonil ei jäänud muud üle kui valimisi boikiteerida. Rahvuskogu valimised uut moodi korraldatud kogu Eesti jagatai 80 ühemandaaadililseks valimisringkonnaks. Igast ringkonnast osutus valituks see, kes rohkem hääli sai. Opositsioon ei teinud suurt midagi ära. 80st 50s esitatigi ainult1 kandidaat. Dets-s 1936 käviitus propagandamasin, käivitusid rahvakoosolekud jm. Rahvuskogu I koda sai valitsusele
annaabi.ee 
