Kontrolltöö keemias PAEKIVI 8.klass Täida lüngad. 1. Paekivi ehk ..................... on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. 2. Tuntumad Eesti paekivid on ............................... ja ................................. 3. .............................. on tekkinud miljonite aastate käigus merikarpide ja mereloomade skelettide .......................... tulemusena ookeanipõhjas. 4. Pae peamiseks koostisosaks on ................................. , mille keemiline tähis on .............................
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid.
20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena
On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadestumisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Tähtsamad settekivimeid moodustavad mineraaliderühmad on järgmised. 1. Kvarts (SiO2) on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Peale kristallilise kvartsi on ka amorfset kvartsi (SiO2.nH2O). Diatomiit ja treepel koosnevad amorfsest kvartsist. 2. Kaoliniit (Al2O3.2SiO2.2H2O) on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Puhas kaoliinsavi on valge. 3. Kaltsiit (CaCO3) on lubjakivide põhikomponent, kristallilise ehitusega, kõvadusarv 3. Lisandina esineb seda savides. 4
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad
64mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehisliiva tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks
.....................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................. 11 3.1.2 SETTEKIVIMID........................................................................................................12 3.1.2.1 Paekivid ..............................................................................................................12 3.1.2.1.1 Lubjakivi...................................................................................................... 12 3.1.2.1.2 Dolomiiti...................................................................................................... 12 3.1.2.2 Liiv......................................................................................................................13 3.1.2.3 Kruusad...............................................................................................
Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid-tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1
vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
