1.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2 (edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, paarusukontroll paaris (Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paarsuskontrolli seadistus Antud on sümbol m ja selle sümboli pilt. Järjestikliidese seadistus on edastuskiirus
15.11.2016 Side labor 3 aruanne Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 17:46:21 2016 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi Kaidi Kabelmets Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo
Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd:
bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2. Iga brigaadi liige valis Lisa 1 olevast tabelist sümboli (tähe) milles ühtede arv oleks paaris. Ostsillograafi kasutades salvestasime selle sümboli edastuse liidesel. Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111) ning siis lõppu paarsusbitt, mille väärtus hetkel 0 kuna ühtesid on arvus paarisarv. Ning siis ülejäänud on stop-bitid. Vastab täiesti tabelile... andmeedastuskiiruseks on 300 bitti sekundis, ühe biti pikkus on ligikaudu 3 millisekundit. w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9
Sumbuvustegur = = ln / T = ln * f = 34,37 1/s T a (t + T ) A1 RS232 signaalide jälgimine Digitaalostsillograafi sisendiga ühendati terminal ja uuriti andmeedastust liideses RS232. 50 V mõõtepiirkond, 500 ns mõõtepiirkond. Ühe impulsi laius: 46 150 = 104 ms Amplituud: A = 23,2 V Tähe "K" ülekanne liideses RS232 startbitt paarsusbitt stopp-bitt Tabelis K: 1101001
Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- alates lävipingest U1 kuni komponendi toitepingeni Ut. Ehk 1 Ala (või määratlemata pingenivoo) - piirkond madala nivoo ülempiirist U0 kuni kõrge nivoo alampiirini U1. PS! Mida laiem on määratlemata ala (U0-U1), seda stabiilsem ja mürakindlam on digitaalelektroonika komponent. impulss - lühiajaline pinge muutmine 0-1-0 impulsi laiust mõõdetakse poole pinge kõrgusel (50%) VT SLAID ÜLE Bait - 8 biti...PS! Ühe baitiga saab kirja panna 256 seisu! Paarsusbitt - lisabitt, mille väärtuseks on kõigi andmebittide välistava (XOR) VÕI tehte tulemus (1 või 0) Digitaal- vs analoogsignaal PROS: 1. väiksem müratundlikkus 2. täpsem signaali esitus 3. tarkvaraliselt kergemini töödeldav 4. andmete parem säilivus (nt digitaalne helisalvestis) 5. korrigeerimisvõimalus Digitaal- vs analoogsignaal CONS: 1. vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed 2
Näited: · arvutite ja lukusüsteemide logifailid. logifailide automaatanalüüsi vahendid · mitmesugused diagnostika- ja testimisvahendid · läbivaatuse, verifitseerimise ja auditeerimise meetodid 56. Tõendtuvastus põhineb mitmesugustel andmekogumitele lisatavatel turvaelementidel, mis võimaldavad kontrollida terviklust ja/või konfidentsiaalsust Näited: · paarsusbitt, kontrollsumma, tsükkelkood, krüptograafiline sõnumilühend · digitaalallkiri ja ajatempel · steganograafiline vesimärk (lisatakse originaali loomisel) · steganograafiline sõrmejälg (tekib kopeerimisel) · füüsilised (nähtavad või vähemärgatavad turvakiled, -niidid, -pitserid, värvust muutvad märgised jms) 57
kuulub 0 nivoo. Paralleelandmeedastus nt. 8 liinil paralleelselt 8 bitti (igal 1), aeg 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Järjestikandmeedastus on kindlam ja odavam. Paralleelne on küll kiirem (ühes ajaühikus rohkem bitte), kuid võib esineda moonutusi. Veakindlad koodid vahel tekib programmis info edastamisel vigu (0 läheb 1ks või vastupidi). Selle jaoks on vigu avastavad koodid ehk lisabitid. Bittidele lisatakse paarsusbitte. Igas õiges peab olema paarisarv ühtesid, kui on siis paarsusbitt = 0, kui ei siis 1. Võimalik avastada vaid 1 biti vigu. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid Info edastamisel tekib vigu (0 1 või 1 - 0). Selle jaoks on olemas nii vigu avastavad koodid kui ka vigu parandavad koodid. Vigu avastav eelmine punkt. Vigu parandav kood avastab vigase koodi ja parandab selle. Kahe õige koodi vaheline Hammingi distants (erinevus kahendjärgus) peab olema vähemalt kolm. Konveier protsessoris & mälus Otstarbekas on koormata riistvara maksimaalselt
Tavaliselt sellised mürad filtreeritakse välja, kuid mõnikord siiski tekib informatsioonis moonutusi. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastavas koodisõnas. Vigu avastav kood tähendab, et andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat informatsiooni, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim vigu avastav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittile paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv ühtesid. Kasutatakse ka selliseid koode, kus koodisõnas peab olema paarituarv ühtesid. Kui paarsusbitiga koodi sõna edastatakse või salvestatakse ja mõni andmebitt muutub 0-st 1-ks või vastupidi, ei ole enam koodis paarisarv ühtesid, mis näitab vea olemasolu. Paarsusbitiga ei ole võimalik avastada kahe või enama biti vigu. Samuti ei avastata viga, kui üks 1 muutub 0-ks ja teine 0 muutub 1-ks
Kontrollsumma, nagu nimigi ütleb, arvutatakse edastatavate andmete liitmise teel. (Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa, kasutatav moodul sõltub liidetavate baitide arvust) Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis. Paarsuskontrolli korral lisatake n bitti andmeid sisaldavale sõnumile üks paarsusbitt. Paarsusbiti väärtus valitakse selline, et ühtede hulk edastusel (andmed + paarsusbitt) oleks alati paarisarv (even parity) Nt: ascii „F“ oleks binarys 1000110 -> näeme et seal on 3 ühte, ehksiis ühtede arv on paaritu -> lisame 1-e juurde, et saaks paarisarvu ühtesid -> 10001101 Kui vastuvõtja tuvastab vastuvõtul paaritu arvu ühtesid, siis on ilmselgelt ülekandel viga tekkinud.
sümbolit ning ülekandeaeg 1 sek.? Järjestikliides-bitid liiguvad sidekanalis üksteise järel. Start/stopp-on olemas asünkroonne ülekandeviis ehk on teada selline asi nagu biti kiirus- see on näiteks 300, st. Et 3 ms kestab üks bitt. Bitte saab nüüd ülekanda aga bittide ülekandmine hakkab pihta alles siis kui tuleb signaal start hakatakse ülekandma. Seejärel tuleb 7 infobitti. Siis tuleb paarsusbitt ehk paarsuskontroll. Lõpus on stop bitt. Start võtab ühe ja stopp võtab ühe biti aja. Sümbolis on 7 bitti.1000*7=7000 bitti + iga saatmise puhul veel 2 bitti(start ja stopp). Nüüd siis 7000+286(start ja stopp bitid)=7286 on kokku edastada 1 sek jooksul ning seega 1/7286=1.37 ms on ühe biti edastuskiirus. 88.Riigis x jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale op- le eraldatav sagedusala, kui jaotus op-de vahel on ühtlane?
Teisel pool pannakse Ipv6 pakett taas kokku. Seda võib vaadelda kui Ipv6 tunnelit läbi Ipv4 võrgu. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu
Ipv4 paketis. Teisel pool pannakse Ipv6 pakett taas kokku. Seda võib vaadelda kui Ipv6 tunnelit läbi Ipv4 võrgu. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane.
Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42. Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub. marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed 1. Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi – kui ei ole siis paarsusbitt on 0. 2. Kontrollsumma meetod: Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Saatja jagab kogu portsu 16 bitisteks arvudeks; kontrollsumma liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. saadakse segmendi „1“-de arvust; kontrollsumma lisatakse või teised võrgukihi protokolli paketid
Sünkroniseerimine (Synchronization) õigesti ajastatud edastus * Andmeside haldamine (Exchange management) * Vigade avastamine et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel. Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. 24. TCP koormuse juhtimine ja parandamine (Error detection and correction) - ntx side mürarikkas keskkonnas, kontrollsumma, paarsusbitt * Voojuhtimine (Flow TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes control) - vv saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) * Adresseerimine (Adressing) kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda
vigane Ei garanteeri 100% tõenäosust, sest kontrollkood saab rikenda Kõige lihtsam veaavastus on paarsuskontroll, mis toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või Paaris paarsuskontroll paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane
Kasutatakse nt USB puhul. 19.2. Paralleelandmeedastus 8 biti edastamiseks on vaja 8 liini (+ nullnivoo), kuid aega kulub 1 takt. Pikkades liinides on võimalikud moonutused ja kõik bitid ei jõua sünkrosignaali ajal kohale. Kasutatakse nt printeriga andmevahetuses. 19.3. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu ning võimalike moonutuste kindlakstegemiseks kasutatakse järgnevaid meetodeid: 1) Vigu avastavad koodid – Edastatavatele andmebittidele lisatakse paarsusbitt (koodi pikkus n+1). Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv ühtesid. Vea olemasolu näitab see, kui edastamise käigus mõni andmebitt muutub ja koodis ei ole enam paarisarv ühtesid. Eeldatakse, et viga on ühes järgus, ei ole võimalik avastada kahe või enama biti vigu ning leitud vigu ei saa parandada. Kahe õige koodi erinevust kahendjärkudes nimetatakse Hammingi distantsiks. 2) Vigu parandavad koodid – Võimaldav avastada ja parandada
rekursiivse ülekandega) ja checksum. Vastuses ei tohi olla ühtki 0-i. 11000111 (1. bait) +00010101 (2. bait) +10000101 (3. bait) +10011101 (checksum) 11111111 (kui siin on mõni 0, siis pakett jõudis vigasena kohale) Kanalikihis on mitmeid meetodeid kasutusel vigade avastamiseks. 1. Paarsuskontroll (Parity Check) - loetakse üle, kas kaadris (kanalikihi paketis) on paaris- või paaritu arv bitte ning vastavalt sellele seatakse paarsusbitt (Parity Bit) üheks või nulliks. Vastuvõtja poole peal peab kogu kaadris olevate ühtede arv olema alati (kui paarsuskontroll on Even) paaris (kui arvestada ka paarsusbitti).Kui paarsuskontroll on Odd, siis on paarsus bit 1 ainult siis, kui ühtesid on paaritu arv.
Teisendamiseks kasutatakse nihkeregistrit. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 1 muutub 0 või 0 muutub 1ks. Oluliselt aitab vigade tekkimist vältida see kui 1 ja 0 nivood on hästi eraldatud. Isegi siis tekib vigu. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodis. See tähendab, et andmebittidele tuleb juurde panna lisabitid, mis ei edasti infot vaid kontrollivad õigsust. Lihsaim viis on paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv bitte. Paarsusbitiga ei ole võimalik avastada vigu, mis on tekkinud kahe või enama biti vigu. Paarsusbitiga ei ole võimalik tuvastada muudetud bitti, see ainult teavitad kas tegu on õige või vale koodiga. Vigu parandavad koodid lisavad rohkem bitte kui avastavad koodid. Vigu parandavate koodidel peab Hammingi distants kahe õige koodi vahel olema vähemalt 3. Valitakse lähemal olev kood. Seda võib vaadata ka kui, et igal õigel
see on võimalik. Mõnedes protokollides (näiteks ATM) kasutatakse kanalikihis veaparandust ainult paketi päise, mitte aga terve paketi jaoks. 41. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Kasutatakse ka kahemõõtmelisi paarsusbitte, nende abil on võimalik ühekordseid vigu ka parandada. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa; seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see
29 Veakindlad koodid. Vigu avastavad koodid – info edastamisel tekib vigu. Põhjused on erinevad. Viga avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodis. St andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat infot, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim variant: andmebitile edastatakse paarsusbitt, mis kontrollib andmebitis olevate 1-de arvu. Kui mõni andmebitt muutub, tuvastatakse viga. Eeldatakse, et viga on ühes järgus. Paarsusbitiga pole võimalik avastada 2 või enam vigu. Samuti ei leita viga, kui kood muutub, kuid selles on ikka paaris/paaritu arv 1-sid. Ühebitist viga on võimalik tuvastada, kuid parandada mitte. Vigu parandavad koodid – võimaldavad ka vigu avastada. Kahe õige koodi
Vigu avastavad koodid – info edastamisel tekib vigu. Mõni 0 muutub 1-ks ja vastupidi. Põhjused võivad olla erinevad. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodisõnas. Vigu avastav kood tähendab, et andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat infot, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Kokku edastatakse n+r bitine koodiviga. Lihtsaim vigu avastatav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittidele paarsusbitt. Vigu parandavad koodid – need võimaldavad alati vigu avastada. Vigu parandaval koodil peab olema kahe õige koodi vaheline Hammingi distants vähemalt kolm. Seega ühe järgu viga viib vale koodi õigest koodist ühe ühiku kaugusele ja teise õige koodini on veel kaks ühikut. Võib ka öelda, et koodil on ühe biti moondumise korral eraldi valede koodide hulk.
toimub ühe biti kaupa kahejuhtmelises kanalis. Võimalik on asünkroonne ja sünkroonne töömoodus. Asünkroonse töömooduse korral algab järjekordse sümboli edastamine juhuslikul hetkel. Sümboli üksikud bitid kantakse üle sünkroonselt kindlate ajavahemike T järel. Joonisel 2.34 on osa ühe sümboli edastamise protokollist (saadetise vorming). Üks sümbol Start D0 D1 DN Paarsusbitt N = 5, 6, 7 või 8 Paarsuskontroll Stopp võib ka puududa Joonis 2.34. Saadetise vorming asünkroonsel järjestikedastusel Jõudeolukorras on liinis signaali nivoo kõrge. Saadetise alustamiseks väljastab saatja kõigepealt kindla kestusega madala nivooga stardisignaali. Sellele järgnevad andmebitid D0, D2....Dn ja mõningates süsteemides ka paarsuskontrolli bitt
annaabi.ee 
