Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnakorraldus Aarjalaste ühiskonnakorraldus Karjakasvatajad hiljem põlluharijad Riis Elati kogukondadena Ühiskoosolekud Kastikord Tekkis brahmanismi ajal Ühiskonnaliikmete jagunemine Braahmanid Kšatrijad Vaišjad Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest võivad kõneleda jumalate nimel Ülesandeks kontrollida uskumuste ja seaduste täitmist Kšatrijad Loodud Brahma kätest. Peasõdalane oli kuningas ehk radža Ülesandeks – kaitsta riiki, hoida korda. Vaišjad Talupojad, käsitöölised, kaupmehed Loodud Brahma puusadest Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja sõdalasi. Šuudrad Teenijad India põliselanikud
Vastavalt tema õpetusele oli neli kasti: Brahma õpetuse 4 kasti I Braahmanid ehk preestrid, ülesandeks oli hoolitseda pärimuste säilitamise ning edasikandmise eest. ( loodus jumala suust ) II Ksatrijad ehk sõjamehed, kohustuseks oli kaitsa riiki ja hoida seal korda ( loodi kätest). III Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega ( puusadest) IV Suudrad olid teenijad, põliselanikud ( dporiga määäri jalalabadest) Lisaks puutumatud e. paariad-ühiskonnast välja heidetud Lisaks veel puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid töid - koristama mustust, nülgima tapetud loomadelt nahku jne. Kastikord oli väga range, kuuluvus omandati sündides ja seda vahetada polnud võimalik. Kui inimene oli elanud väga hästi, võis ta teises elus paremasse kasti
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED:
Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr.
· Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3. Seisustele on juurdepääs lunastusele, veedadele kakskordsündinud · Dharma õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal inimesel on elus oma ülesanne. · Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks: 1. Brahmatsaarini-õpilase periood: elati õpetaja juures. 2. Grihastha majaperemees: elati tavalist elu. 3
· "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). · 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. · Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". · Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr.
_ Lühike vibu oli u 90 cm pikk ja see tõmmati pingule vastu rinda ._ Pikk vibu oli 180 cm pikk ja tõmmati vinna kõrva juurest. _ Amb oli selle aja Euroopas peamise tähtsusega laskerelv. 12. sajandi lõpuks olid ratsaammuküttide suured salgad iga vürsti kõige kardetumateks ja tõhusamateks sõjajõududeks. Vibupüssidel olid väike laskesagedus, kuid nad olid ülimalt efektiivsed, sest neil oli hirmuäratav löögijõud. Nende vastu ei aidanud soomusrüüd ega kiivrid. Ammukütid olid paariad kirjalike allikate põhjal palgamõrtsukatest ja hereetikutest kokku aetud - , kuid professionaalsed paariad. Kuigi vihatud ja kardetud, olid nad hästi tasustatud. 1200 aasta paiku teenisid jalaammukütid Prantsusmaal kaks korda enam kui tavalised jalasõdalased. Valitsejad olid tihti valmis koostama erilepinguid, et kindlustada endale ammuküttide teeneid. _ Sõjalise arengu seisukohalt perioodil 950 1350 oligi just amb üks
Jäid paikseks, võtsid palju Induse kultuurilt üle. VEEDAD aarjalaste pühad raamatud ajaloost. Kirjutati üles 6.saj eKr, loodi 10.saj eKr. Vanim on RIGVEDA enam kui 1000 hümniga. Aarjalased ongi HINDUISMI loojad. Veedad hinduismi pühad raamatud. Palju jumalaid. KASTISÜSTEEM 1. kast eliit BRAHMANID preestrid 2. kast KSATRIJA sõjavägi 3. kast VAISJAD kaupmehed & talunikud 4. kast SUUDRAD teenijad & töölised kastivälised puutumatud PAARIAD Abiellumine kastivaheselt oli keelatud. 6. saj eKr vältel tekivad veel kaks vägevat religiooni BUDISM ja DZAINISM. DZAINISVile pani aluse MAHAVIRA igal elusolendil igavene hing ja ajaline keha. BUDISMI rajaja oli prints SIDDHARTA GAUTAMA , hiljem sai tuntuks BUDDHA e. Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid. Matemaatikud leiutasid praeguse numbrisüsteemi.
1. Kastiühiskond. Kastiks loetakse inimeste ühtekuuluvuse vormi. Liikmeks saadakse sünniõigusealusel. Kastide vahelised abielud on välistatud. Suhted kastide vahel on jäigalt reglementeeritud. Ajalugu tunneb kaste mitmel erineval kujul: (preestrid Egiptuses, samuraid Jaapanis, India klassikaline süsteem, sai alguse muinas-Indiast, kus oli 4 varanduslikku ja usulist kihti (braahmanid, ksatrijad, vaisad, sudrad). Väljaspool kaste seisid nn puutumatud e. paariad. 1950 põhiseadus kaotas küll kastid de jure (õiguslikult), kuid de facto järgitakse tavasid siiani. Eri kastide vahel on individuaalne sotsiaalne mobiilsus praktiliselt võimatu. Võimalik on ainult grupiline liikumine või struktuurne mobiilsus.) 2. Avatud klassiühiskond (tavaline kodanlik ühiskond, e. industriaalühiskond) . Teoreetiliselt võimalik igasugune individuaalne mobiilsus (ajalehepoisist ---> miljonäriks) 3. Segaühiskond
Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal. 6.1. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kasti kuuluvad paariad (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud 7. Linnad Suurimad linnad: (elanike arv, sulgudes koos linnakuga) Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000) Delhi...................................................7 207 000 (8 375 000) Calcutta..........................................
# Rahvuslikud erinevused ja tööjaotus aluseks. Reguleerib tööjõuturgu ja sotsiaalset mobiilsust. India (ametlikult kuni 1949): ,,Varna": neli kategooriat sotsiaalset austamist (Brahmin - preestrid, õpetlased, Kshatriya - ülikud ja sõdurid, Vaisya - kaupmehed ja käsitöölised ja Sudra - lihttöölised). # ,,Jati": kohalikud (ametipõhised) grupeeringud, mis panevad kastide positsioonid paika (ka nime, nt Gandhi = parfüümikapumees). Väljaspool süsteemi on kastitud (paariad, Harijan). Põhineb hinduismi traditsioonide ja kohustuste täitmise olulisusel. # Keenias kõige rohkem haritlasi ja edasijõudnud oli hindude seas Mõlema puhul sotsiaalne mobiilsus raskendatud, majanduskasv takerdub. Anthony Giddens: kastisüsteemi mõiste väljaspool India konteksti tähendab midagi muud: kaks või enam etnilist rühma on segregeeritud ja esinevad arusaamad, et oma etniline rühm on teistest puhtam. Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid
karastamise ja vastupidavuse treenimisega; põhivooruseks peeti vaprust, väärikust, au ja meelekindlust. Vaisjasid kasvatati vanemate eeskuju abil. Vaisjade-käsitööliste klannides ja perekondades anti põlvest põlve edasi käsitöösaladusi, kujundati kunstikoolkondi, õpetati lugu pidama töökusest, töö kvaliteedist ja ilust. 22 Suudrad pidid alati teadma omakohta ja nende ülesanne oli teenida kolme ülemat varnat. Puutumatud ehk paariad pidid arvestama oma seisundit, püüdma eemale hoida, täitma igat käsku. Nad suhtusid kõigesse skeptiliselt nig ei oodanud tulevikult mingit imet. Indias ei tähendanud budism mitte üksnes religiooni, vaid tervet kultuurisuunitlust, mis hõlmas kunsti, kirjanduse, filosoofia, eetika ja teaduse ning mis vastandus Vana India traditsioonilisele, kastisüsteemil põhinevale rangelt reglementeeritud ühiskonnakorraldusele.
nelja seisusse (varnasse), mis omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks ehk kastideks. Kõige kõrgemad olid braahmanid (preestrid, õpetlased) ja kšatrijad (valitsejad, sõjamehed), madalamal positsioonil paiknesid vaišjad (maaomanikud, kaupmehed, käsitöölised) ja šuudrad (maaharijad ja teenijad). Vaišjade ja šuudrate kohuseks oli kõrgemate seisuste ülalpidamine. Allpool seisusi asusid kastivälised ehk puutumatud (paariad), kõige madalam ühiskonnakiht, kuhu kuulusid kõige vaesemad ja põlatud töid tegevad inimesed, sageli India põliselanikud (enne aarjalaste tulekut Indias elanud ja nende järeltulijad). Elu jooksul ühest kastist teise üle minna ei olnud võimalik, ka olid keelatud abielud eri kastide inimeste vahel. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=283&Itemid=9 kiilkiri- Kiilkiri on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Selle moodustavad
* Rahvuslikud erinevused ja tööjaotus aluseks. Reguleerib tööjõuturgu ja sotsiaalset mobiilsust. India (ametlikult kuni 1949): ,,Varna": Neli kategooriat sotsiaalset austamist (Brahmin - preestrid, õpetlased, Kshatriya - ülikud ja sõdurid, Vaisya - kaupmehed ja käsitöölised ja Sudra - lihttöölised). ,,Jati": kohalikud (ametipõhised) grupeeringud, mis panevad kastide positsioonid paika. Väljaspool süsteemi on kastitud (paariad, Harijan). Põhineb hinduismi traditsioonide ja kohustuste täitmise olulisusel. # Keenias kõige rohkem haritlasi ja edasijõudnud oli hindude seas * Giddens: Mõiste väljaspool India konteksti tähendab midagi muud. Kaks või enam etnilist rühma on segregeeritud ja esinevad arusaamad, et oma etniline rühm on teistest puhtam. Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid. USA, Lõuna-Aafrika (intiimsuhted
III at võeti kasutusele pronks, tekkis Induse oru kultuur, mida iseloomustasid suured linnad (100 000 elanikku) ning elav kaubavahetus läänepoolsete aladega (Sumer, Babüloonia). II at esimesel poolel toimus langus. II at teisel poolel tungisid Induse oru piirkonda aarialased, I at alul hõivasid ka Gangese oru. Aarialased allutasid kohalikud elanikud. Kujunes maailma arvatavasti kõige jäigem kastiühiskond, neli põhikasti on braahmanid, kshatrijad, vaishjad, shuudrad. Lisakas paariad ja dasad. Analoogne jaotus on siiski olnud omane enamusele indoeuroopa rahvastele näiteks keskaja kolm seisust (vaimulikud, aadel, linnarahavas + talupojad), Platoni kolm ühiskonnakihti (filosoofid-valitsejad, vardjad-sõjamehed, tööinimesed). 8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele
3) Ritualism (majanduslik) äärmiselt tugevalt omandatud piir lubatavate ja lubamatute vahendite vahel viib ritualismi mõnikord, mille puhul loobutakse eesmärgist kui võimatust, kuid jätkuvalt allutakse vahendeid määravatele ettekirjutustele. 4) Retritism - Kõige harvemini esineb retritismi, mis eitab eesmärke ja vahendeid. Inimesed sel juhul asuvad küll ühiskonnas, aga ei kuulu sinna (sotsioloogilises mõttes kontvõõrad psühhopaadid, paariad, hulkurid, alkohoolikute ja narkomaanide tegevuse liigid). Seda tüüpi kohanemine toimub juhul, kui isik on täielikult omaks võtnud kultuuri poolt määratletud eesmärgid ja lubatavad vahendid ning ta on neid emotsionaalselt kõrgelt hinnanud, kuid efektiivsed lubatavad vahendid on talle kättesaamatud. Lüüasaamise meeleolud leiavad väljundi psühholoogilistes tegelikkusest põgenemise mehhanismides ning viivad vältimatult
annaabi.ee 
