pulber segistites. Granuleerimise puhul muudetakse pulbriosakesed graanuliks, lisades neile spetsiaalseid lisandeid, tavaliselt kasutatakse pulbrite granuleerimiseks seadet tsüklon. Selleks et saada soovitud kujuga detaili pulbermetallurgias, peame pulbri vormima. Selleks on kaks erinevat moodust. Vormimine staatilise või dünaamilise koormuse all või kõrgendatud temperatuuril. Teiseks mooduseks on vormimine ilma koormust lisamata, vabalt puistatud pulbri paagutamine ja lobrivalu (Ülesulatatud pulber). Peale detaili vormimist järgneb paagutamine. Paagutamine on väga tähtis, kuna sellest sõltuvad kõige enam pulbermaterjali füüsikalise-mehaanilised omadused. Igal materjalil on paagutustemperatuur ja aeg, kuna sellest sõltuvad kõige rohkem tulemused. Paagutamisel detailide mõõtmed ja poorsus vähenevad ja tihedus kasvab, samuti muutub struktuur. Pulbermetallurgia üheks eeliseks peetakse detailide tootmist, mis ei vaja
4.2 Vormimine Levinud vormide liigid pulberkeraamiaks on pressvormi pressimine, laborivalamine, pulber-survevalamine, ekstrusioon ja kuumpressimine. Kõige levinumad vormimisviisid on pressvorm ja laborivalamine. 9 4.3 Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused, eelkõige kõvadus ja kulumiskindlus. Paagutamine o n keerukas, sest tihendamiseks vajalikud difusiooniprotssid on raskendatud ja seetõttu kasutatakse rõhuta paagutamist. See sobib odavamatele materjalidele. 4.4 Täiendav töötlemine
...........7.1. Tehnoloogia........................................................................................................................... ......................7.2. Pulbrite saamine................................................................................................................................. .......7.3. Vormimine............................................................................................................................ ........................7.4. Paagutamine......................................................................................................................... ........................7.5. Täiendav töötlemine............................................................................................................... ...........8.1. Sissejuhatus Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet.
..................................................................................lk. 11 6. Tehnoloogia............................................................................................................lk. 12 6.1 Pulbrite saamine..............................................................................................lk. 12 6.2 Vormimine........................................................................................................lk. 13 6.3 Paagutamine.....................................................................................................lk. 13 6.4 Täiendav töötlemine........................................................................................lk. 13 7. Kasutatud materjalid............................................................................................lk. 14 1. Sissejuhatus Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest
vähesus, lõppkujulähedus, energia kokkuhoid, tehnoloogilise protsessi kõrge automatiseeritavuse tase, pulbertoodete täpsus. 13) Saab valmistada vaid suhteliselt väikseid (harva välismõõtmetega üle 50...60 mm) tooteid, pulbermaterjalide madalamad mehaanilised omadused, pulbrite suhteliselt kõrge hind, piirangud toodete kujule ja pressvormide kõrge maksumus. 14) 1) metallipulbrite saamine, 2) segude valmistamine, 3) toodete pressimine ja paagutamine. 15) - 16) Paagutus on pulbrite vormimisele järgnev konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav termiline töötlus. valutehnoloogia 17) Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Kordkasutusvormvalu ja korduvkasutusvormvalu. 18) Kordkasutusvormvalu ehk valu ainukasutusega vormidesse, aga korduvkasutusvormvalu ehk valu korduvkasutusega e. püsivormidesse
2. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem + 3. Teraste tõmbetugevus on suurem + 4. Teraste kõvadus on oluliselt madalam + 5. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav Küsimus 8 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Vali üks: 1. väändel 2. paindel 3. tõmbel 4. survel + Küsimus 9 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on Vali üks: 1. pulbri pressimine ja paagutamine + 2. sepistamine 3. lõiketöötlemine 4. toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150900 b. 7001000 c. 10003000 + d. 50008000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 2
4. Teraste tõmbetugevus on suurem 5. Teraste sitkusnäitajad on madalamad Score: 7,92/8 8. Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Student Response 1. Survel 2. Väändel 3. Tõmbel 4. Paindel Score: 8/8 9. Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on? Student Response 1. Sepistamine 2. Pulbri pressimine ja paagutamine 3. Toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi 4. lõiketöötlemine Score: 8/8 10. Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Student Response 1. 150-900 2. 700-1000 3. 1000-3000 4. 5000-8000 Score: 7/7 11. Millised väited on õiged? Student Response 1
), keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbrite vormimiseks kasutatakse pulbermetallurgia tehnoloogias väga mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulbertehnoloogias valmistada hüdrostaatilise pressimise, ekstrudeerimise ja vabalt puistatud pulbri paagutamisega pressvormis. Kuna esimene ja teine meetod nõuavad spetsiaalsete seadmete olemasolu, mis on aga väga kallid, siis valisime viimase meetodi vabalt puistatud pulbri paagutamine pressvormis. Selle meetodi eeliseks on veel see, et kuna vormimisel jõudu ei rakendata, siis pulbriosakesed säilitavad oma esialgse sfäärilise kuju. Selleks puistatakse sfääriline pulber varda ja matriitsi (roostevaba toru) vahelisse pilusse. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab
4. Teraste sitkusnäitajad on madalamad 5. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav Küsimus 8 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Vali üks: 1. tõmbel 2. väändel 3. paindel 4. survel Küsimus 9 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on Vali üks: 1. lõiketöötlemine 2. toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi 3. pulbri pressimine ja paagutamine 4. sepistamine Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150-900 b. 700-1000 c. 1000-3000 d. 5000-8000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust 2
•Metalli katmine aktiivsema metalliga- elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse) •Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja(nim. ka negatiivne katalüsaator) SULAMID •Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli •kokkusulatamisel saadud materjal. •Sulameid saadakse enamasti koostismetallide kokkusulatamisel,kõrge •sulamistemperatuuriga metallide korral metallide kokkupaagutamisel. (paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine rõhu abil kõrgel temperatuuril). •Sulamid jagunevad ühtlasteks ja ebaühtlasteks. •Sulamiste omadused varieeruvad laiades piirides, olenevalt sulami koostisest ja struktuurist.
N - osakeste arv Na - alati 6.02 * 10*23 1/mol p - tihedus 10. Mis on sulam? Sulam on kahe või enama metalli ja metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või kokkupaagutamisel saadud materjal. 11. Millised on sulamite saamise põhimeetodid? Sulameid saadakse peamiselt koostiselementide kokkusulatamisel kõrgel temperatuuril. Kõrge sulamistemperatuuriga metallide sulameid saadakse erinevate metallipulbrite kokkupaagutamisel kõrgel rõhul ja kõrgel temperatuuril (paagutamine toimub allpool sulamistemperatuuri). 12.Millised võivad olla sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega? Kas neil esineb ka puudusi? Eelised: Enamasti on sulamid mehaaniliselt palju vastupidavamad. Paljud sulamid on ka oluliselt korrosioonikindlamad. (Mõned siirdemetallisulamid sulavad palju kõrgemal temperatuuril.) Sulamid on odavamad, kui puhas metall, kuna puhast metalli raske saada. Puudused: Paljud ebaühtlased sulamid sulavad oluliselt madalamal temperatuuril. 13
Nimetage pulbermetallurgia eelised. Materjalide kokkuhoid; tehnoloogia lihtsustumine; uute materjalide tootmine 10. Loetlege pulbrite valmistamise meetodid. Mehaanilised meetodid (peenestus, jahvatamine, sulametalli pihustamine); füüsikalis-keemilised meetodid (ühenditest taandamine; elektrolüüs; karbonüülide dissotsiatsioon) 11. Millist täiendavat töötlemist on vaja kasutada pulbertoodete täpsuse suurendamiseks? Füüsikalis-mehaaniliste omaduste tõstmine- täiendav pressimine ja paagutamine; immutamine õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine; mehaaniline töötlemine. 12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale?
enamasti tõmbeolukorras Küsimus 8 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Vali üks: a. Survel b. Paindel c. Tõmbel d. Väändel Küsimus 9 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on Vali üks: a. Lõiketöötlemine b. Toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi c. Sepistamine d. Pulbri pressimine ja paagutamine Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on Vali üks või enam: a. SiO2 b. karbiidid ja nitriidid c
2.1.2 TiC valmistamine 12 2.1.3. Cr3C2 valmistamine 16 2.1.4. Karbonitriidid 17 2.1.5. Karbiiide omadused 18 2.2.. Pulbrisegude jahvatamine 19 2.3.Pulbrisegude ettevalmistamine vormimiseks 22 2.4. Kermiste vormimine 23 2.5. Eelpaagutamine 25 2. 6. Mehaaniline töötlemine 25 2. 7. Kermiste paagutamine 26 2.8. Omaduste kontroll 39 2.9 Täiendav töötlemine 39 2.9.1 Lihvimine 39 2.9.2 Poleerimine 40 2.9.3 Pindamine 40 2.9.4. Termiline töötlemine 41 2.8.4.Isostaatiline kuumpresimine 42 3. Kermiste omadused 43 3.1
d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Question 26 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Select one: a. vedelfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. tardfaaspaagutamine d. infiltreerimine sulametalliga Question 28 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised mehaanilised omadused määratakse dünaamilisel koormamisel? Select one: a. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus Question 29 Complete Mark 1.00 out of 1.00
H/D > 1 c. H/D 1 d. H/D < 1 Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väävli ja fosfori eraldamine terasest tehakse Vali üks: a. lämmastikuga b. ferrosulamitega c. hapnikuga d. lubjakiviga Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Vali üks: a. tardfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. infiltreerimine sulametalliga d. vedelfaaspaagutamine Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? Vali üks: a. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00
täiendavat töötlemist Pulbrite saamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid Jahvatamine kuulveskis Soolalahusest väljasadestamine Sool-geel meetod Aurufaasist kondenseerumine Laser- ja plasmakeemiline süntees Pressimine Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Enimkasutatav on külmpressimine pressvormis, kuid erijuhtudel rakendatakse pulbrite valtsimist, ekstrusiooni, kuumpressimist, isostaatvormimist jne. Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Täiendav töötlus Mehaaniline (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine)
• Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise .Tehnokeraamilised materjalid koosnevad ühendi sünteesimises ja vajaduse korral põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, saadud pulbri täiendavas mehaanilises nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle peenestamises.
materjalide saamiseks. Tihendatud pulber suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Vibropressimine- pulber tihendatakse vibratsiooni abil Lisameetodid: kuumpressimine, pulbrite valtsimine, ekstrudeerimine, pulbersurvevalu, pulbri paagutamine, lobrivalu, impulssvormimine. 62. Terastorude tootmine Õhukeseseinalised terastorud valmistatakse tõmbamise teel. Teras on halb valumetall, seega proovitakse teda vormida plastselt. 63. Valgemalmiga valandid Valgemalmis on kogu süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi Fe3C kujul. Valgemalm saadakse vedela malmi kiirel jahtumisel valuvormis. Valgemalm on küll habras, aga suure kõvaduse ja kulumiskindlusega, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt jahutusseadmete detailide valmistamiseks
materjalile sitkuse . Omadused : VÄGA SUUR KÕVADUS (hrc 85…90) Suur kulumiskindlus (tööiga teritusest terituseni on 30… 50 korda pikem kui kiirlõiketerastel) Suur temperatuurikindlus ( 800.900 ’ C) Puuduseks on suur haprus Seetõttu on kõvasulammaterjalist (HW) tera teritusnurk 40…50 ’ Kõvasulammaterjalid valm pulbrilisel kujul olevate komponentide massist paagutamise teel Paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine vormis rõhu abil kõrgel temperatuuril Vorm annab saadud detailile vajaliku kuju – sae või freesi hammas, puuri otsik . Metallkeraamilised kõvasualmplaadid kinnitatakse jootmisega muust metallist tera korpusele Ketassaed Freesid Puurid . Valatavad kõvasulamid . Stelliit on harudaste matellide sulam, mis koosneb Koobaltist – 60%
esialgses kõvenemises, mis toimub esimeste tundide jooksul, kaltsiumoksiid- alumiiniumoksiid komponent seondub veega ja eraldub soojus. seejärel pikaajalisemas tugevnemisfaasis osalevad kaks ränioksiidi sisaldavat komponenti 25. Andke ülevaade keraamiliste materjalide põhitehnoloogiatest. tihendamine - nt pulberpressimine - pulber surutakse rõhu all vormi. valamine - nt lintvalu, lähteaine valatakse õhukese painduva lindina paagutamine - see järgneb pulberpressimisele, see on pressitud detaili kuumutamine. muudab materjali tihkemaks ja tugevamaks, väheneb materjali poorsus ja pulbri oskesed ühinevad tugevamalt klaasi puhul: pudelite puhumine, pressimine, kiu tõmbamine, lehtklaasi valmistamine pidevvaluga 26. Kuidas liigitatakse plastmaterjale? plastikud - kasutustemperatuur on madalam kui klaasisiirdetemperatuur elastomeerid ja kummid - kasutustemperatuur on tunduvalt kõrgem kui klaasisiirdetemperatuuur. 27
Paagutatud antifriktsioonmaterjale kasutatakse masinaehituses hrdepaaride elementide (liugelaagrid, tihendid, juhikud, kolvirngad, elektrilised liugkontaktid jne) valmistamiseks. PAFM pronks-grafiidi baasil hakati kasutama 1922 a ja on vanimad kaasajal tööstuses rakendatavaid pulbermaterjale. PAFM valmistamine sisaldab järgmisi põhioperatsioone: pulbrite valmistamine pulbrite segamine vajalikus vahekorras pulbrite vormimine (pressimine) termiline töötlemine e paagutamine täiendav töötlemine. Pulbertehnoloogia järgi valmistatud antifriktsioonmaterjalid sisaldavad reeglina 15 - 30% poore. Poorsete PAFM eeliseks on see, et iga poori vib vaadelda peale õliga immutamist kui miniatuurseid lireservuaare. See kindlustab isemääritavuse isegi kogu liugelaagri või tihendi eluea jooksul. Antifriktsioonmaterjalid vivad olla valmistatud metallide (valatud vi paagutatud), grafiidi, polümeeride jne baasil. PAFM on struktuurilt komposiitmaterjalid. Nad
kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat tugevate sidemetega osakeste kogum; moodustub kuumutamisel või surve alla agregaatidest. Näiteks: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid. Sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära,
(mida väiksem see on, seda sitkem materjal). Tehnoloogia Paindetugevus ja purunemissitkus Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia Sele 1.47. Tööriistamaterjalide sitkuse võrdlus meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb Tabel 1.36. Tehnokeraamika omadused traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täien- Oma- Tihedu Kõva- Surve- Painde- Purunemis- dused s dus tugevus tugevus sitkus dava töötlemise poolest
Nt: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Nt: kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temperatuuril (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud); sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud. Nt: Punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid, klinktertellis. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine - jaotatakse I grupp: keemiline koostis, strukt. koostis, geom. parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud; II grupp: pulbri kui terviku
N: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. N: kastmes jahuklimbid Aglomeraat tugevate sidemetega osakeste kogum; moodustub kuumutamisel või surve alla agregaatidest (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud); sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. N: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid, klinktertellis. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine suuruse järgi: a) sõelumise teel b) mikroskoopia mikroskoobi all
elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid]; sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised
magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid]; sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Pulbrite omadused jaotatakse : 1)pulbri tehnoloogilised
annaabi.ee 
