P2 Ettevalmistav küsimustik 91/100 (0)

Ludwig  van  Beethoven
Sissejuhatus
Ludwig van Beethoven oli saksa  helilooja , kes suurema aja oma loomeperioodist elas  Viinis  ja keda 
seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud 
viimaseks  heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja 
loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja  veendumus  õigluse võidus. 
Elulugu
Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema 
vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli 
õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. 
Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja 
püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, 
äratas ta poja ja käskis  lugusid ette mängida. Isa alkoholismi pärast pidi Beethoven juba lapsena 
täiskasvanu eest väljas olema. 
Sellele vaatamata  armastas  Beethoven väga  klaverit  mängida. Juba 8-aastasena esines Beethoven 
Kölnis. 11-aastaselt asendas ta vahetevahel Bonni õueorganisti Neefet, kes oli tema esimene tõeline 
õpetaja. Tänu Neefele sai 12-aastane Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. 13-
aasaselt trükiti tema esimesed klaverisonaadid.
Beethoveni suureks unistuseks oli õppida W. A. Mozarti juures. 1787. aasta kevadel sõitiski ta Viini, 
et võtta tunde Mozartilt. Teade ema  raskest  haigestumisest viis ta koju tagasi ja kohtumine 
Mozartiga jäi põgusaks. Kui ema samal aastal suri, võttis ta perekonnapea kohustused enda õlule, 
kuna isa ei olnud selleks võimeline. Uuesti Viini sai  Beethove  minna alles 1792. aastal, kui  Mozart  
oli juba surnud. Umbes aasta oli ta Haydni õpilane.  Haydn kiitis küll noore helilooja tohutut annet, 
kuid ei mõistnud täielikult tema pisut ebatavalist ja harjumatut stiili. Selleks olid nende loomused 
liiga erinevad.
Beethoven sai Viinis esialgu kuulsaks  pianistina. Laiem tuntus heliloojana sai alguse avalikust 
kontserdis, mis toimus 1800. aastal. Noort heliloojat tabas raske saatuselöök. 25-aasta vanuselt 
hakkas Beethovenil  kuulmine  halvenema. Esialgu lootis ta paraneda, kuid peagi sai ta teada, et 
haigus on ravimatu . See tõi kaasa rasked üleelamised ja sisemised võitlused. Ta hoidus igasugusest 
seltskonnast ja otsustas isegi oma elule lõpu teha, kuid armastus  muusika  vastu, hoidis teda tagasi. 
Talle tundus võimatu hüljata maailm enne, kui on loonud kõik selle, mida eneses tundis. 
1802- 1812 oli Beethoveni loomingu kõrgaeg. Tundub uskumatu, et vaatamata sisemistele 
heitlustele, suutis ta sel ajal nii palju kirjutada. Sel perioodil on loodud enamik tema sümfooniatest, 
sonaatidest ja kontsertidest. Beethoven oli saanud Euroopa kuulsaimaks heliloojaks, kellega kõik 
noodikirjastused tahtsid lepinguid sõlmida. 
Beethovenil ei olnud küll perekonda, kuid pärast venna surma võttis ta enda kasvatada vennapoja. 
Kahjuks tõi kergemeelne  noormees  onule rohkem kannatusi kui rõõmu. Helilooja oli väga  enesesse  
tõmbunud, täiesti kurt ning suhtles inimestega ainult kirjalikult. Tema tervis halvenes järsult 1886. 
aastal. 26. märtsil. 1887. aastal Ludwig van Beethoven suri. Tema matused Viinis olid väga 
rahvarohked (seal  viibis  u. 10 000 inimest).
Looming
Ludwig van Beethoven viis  haripunkti  klassikalise sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema 
muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Kuid kangelasliku ja võitlusliku iseloomu 
kõrval on olulisel kohal ka lüüriline külg. Tema teoste vorm on erakordselt hästi läbimõeldud. 
Võrreldes eelkäijatega on tema  muusika  pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste. 
Beethoveni loomingusse kuuluvad:
9 sümfooniat
5 klaverikontserti
32 klaverisonaati
1 viiulikontsert
10 viiulisonaati
16 keelpillikvartetti
ooper  „ Fidelio “
avamängud
2 missat
oratoorium
Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni  orkestrite  repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad 
sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri 
partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, 
V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime „Eroica“ on seotud Prantsuse keisri 
Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse „Saatusesümfoonia“, sest kogu teose aluseks on 
motiiv , mis meenutab  saatuse  koputust uksele. Kogu teost läbivad võtluslikud meeleolud. 
VI sümfoonia kannab pealkirja „ Pastoraalne “- see on programmiline sümfoonia, mis kujutab 
talupoegade elu, tegemisi ja looduse  kulgu . Igal osal on sisule vastav pealkiri. IX sümfoonia on 
justkui Beethoveni elutööd kokkuvõttev teos, kus läbivaks teemaks on võrdsuse ja vendluse teema. 
Esimest korda selle žanri ajaloos kasutas Beethoven IX sümfoonia finaalis ka koori ja soliste. 
Tänapäeval on lõik IX sümfoonia  finaalist  tuntud Euroopa Liidu hümnina.
Beethoven alustas oma karjääri Viinis klaverivirtuoosina ning klaver jäi talle oluliseimaks pilliks 
elu lõpuni. Tema klavreiloomingus on väga tähtsal kohal  sonaadid . Helilooja kirjutas neid kogu elu 
jooksul ja nendes peegeldub tema helikeele areng. Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni 
sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on „Pateetiline“, 
„Kuupaistesonaat“, „Appassionata“. Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis 
jõulisemalt ning otsis  pillist  uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelisemat kõla. 
Ludwig van Beethoven on vaieldamatult üks  suuremaid nimesid maailma muusikaajaloos. Tema 
muusikat iseloomustab nii jõuline dramatism ja pateetilisus kui ka lüürilisus. Beethoveni looming 
on siiani väga hinnatud ja armastatud. Kindlasti jättis ta muusikaajalukku endast sügava jälje.