Harilik põdramokk Harilik põdramokk on tavaline Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, ning Loode-Eesti loometsades.Kasvamise aeg on Augustist Oktoobrini. Kübara alt on ta narmaline, ja pealt on see soomuseline. Seene liha on kõva ja valge. Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18
suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad
käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola frondosa taigapässik - Inonotopsis subiculosa lilla põdramokk - Sarcodon fuligineoviolaceus I kategooria seeneliigid krookustorik - Hapalopilus croceus Võrkheinik - Rhodotus palmatus limatünnik - Sarcosoma globosum II kategooria seeneliigid II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega II kategooria seeneliigid lepa-kärbseseen Amanita friabilis
Pesuainete tootmises Leiva küpsetamisel kergitava ainena Veini ja õlle kääritamisel Seentega värvimine Sai alguse 1970. aastatel Võimalik lihtsalt saada punaseid toone (verkjas ja verev vöödik). Värvaine peab lahustuma vees. Kõige rohkem värvainet vanades seentes. Kaneelvöödik (helepruun, kollane), kaneelpruunik (lilla), sametvahelik (hallid, rohekad ja lillad toonid), harilik põdramokk (sinine). Seentega lõnga värvimine Allikas: Helle Väärsi Seenelise meelespea! Korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned! Kupatamist vajavad seened kupata kindlasti (kui vaja, siis mitu korda). Seenemürgistuse korral kutsu kiirabi ja anna kannatanule juua rohkesti leiget vett. Piima ega alkohoolseid jooke ei tohi anda. Ära jäta prügi metsa maha! Kasutatud kirjandus Korhonen M. (2007). Tunne seeni. Tallinn.
kollaseid toone. Verev vöödik (Cortinarius sanguineus) Värvides võimalik saada erinevaid punaseid, orantže ja kollaseid toone. Seenel on eoslehekestes erakordselt palju värvainet. Tugeva värvileeme saab suhteliselt vähestest seentest. Külmutatult ka punakaslillakad toonid. Kännupess (Fomitopsis pinicola) Värvimisel tuleb lisada nuuskpiiritust. Värviskaala lai- rohekad, kollakad ja pruunikad toonid. Värvida saab aasta läbi. Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) Väärtuslikudon vanad, mustaks tõmbunud seened. Noortest saab hallikaid toone. Vanadest võib saada siniseid toone. Liivtatik (Suillus variegatus) Peitsimata lõng värvub sidrunkollaseks. Peitsides saadakse rohekaid ja kollakaid toone. Kasutatud kirjandus Artla T., Kelgo M. (2000). Seentega värvimine. Põltsamaa: OÜ VALI PRESS Eesti loodusmuuseum. Seentega värvimine
dekoratiivtaimede kaubandus. Eestis ohustatud taime- ja loomaliigid I kategooria liigid on vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisuselupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti loodusesohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Näiteks: põhja- raunjalg (sõnajalgtaim), kollane käoking (katteseemnetaim), roheline hiidkupar (lehtsammaltaim), lilla põdramokk (seen), harilik tundrasamblik (samblik), ebapärlikarp (selgrootud loomad), merikotkas (selgroogne loom) I kategooria liigid Ebapärlikarp Kollane Käoking II kategooria liigid II kategooria liigid on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Kokku on selliseid liike 262. Näiteks: harilik sookold (sõnajalgtaim), harilik jugapuu (paljasseemnetaim),
http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel
lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus soo-maamuna Bovista paludosa salmonifolius lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa Bloxami punalehik Entoloma bloxamii võrkheinik Rhodotus palmatus purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus limatünnik Sarcosoma globosum luiteliudik Peziza ammophil III kategooria: hall hundiseenik Boletopsis grisea II kategooriast tõsteti esimesse: taiga-peenpoorik Skeletocutis odora leht-kobartorik Grifola frondosa
Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 1) b. Torma tamm Torma alevikus Piiranguvööndi ulatus samuti 15 meetrit ning kaitse eesmärk on tagada Jõgevamaa põlispuu säilimine. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 6) 3. Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse (6p)? a. Lilla põdramokk Sätestatud on seene püsielupaikade kaitse Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas ja Kandla Saare maakonnas Kärla vallas. (Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, § 2, lõige 4) Püsielupaiga valitsejaks on kohalik keskkonnateenistus, seal on lubatud inimeste viibimine, marjade korjamine, kalapüük ja jahipidamine. Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib
Russula sp. Sgk Stereum Lehviknahkis Stereum subtomentosum Karvane nahkis Stereum hirsutum Selts Theleporales Sgk Bankeraceae Kuld-kübarnarmik Hydnellum aurantiacum Pruun kübarnarmis Hydnellum ferrugineum Pecki kübarnarmik Hydnellum peckii Mugul-põdramokk Sarcodon glaucopus Selts Thelephorales Sgk Thelephoraceae Harilik lehternahkis Thelephora terrestis Selts Dacrymycetales Sgk Dacrymycetaceae Suur sarvik Calocera viscosa Väike sarvik Calocera cornea Alamhõimk. Pucciniomycotina
kromosoom homoloogilisest paarist) - tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .. eoslates sporangiumites. * alati diploidsed Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed. Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened. Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik, kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel. Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik. veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik, vamm, ehitusmükoloogia uurib ehitusmaterjalides levinud seeni Viburseened. * mikroskoopilised vees elavad seened Seente ohtlikkus. * seente mürgitused
Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1. esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud 2. esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad 3. esineb ogajate narmastena, nt narmikud, põdramokk. Uus seen tekib: kahe erineva seene niidistikud segunevad, ühinevad. Eostega paljunemine eostaimedel. 1. Sammaltaimedel (paberil joonis) 2. Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele. 4
Eluskoor on ravim (lahtisti) Paakspuu kooriti ära ja pandi kotiga maaalla, seal niineosa hävines ja alles jääb ainultkorp. Surnud puu pealt korp ei värvi. Kuldsekollase annab kollane karikakakar. Mustjaspruuni saab kreekapähkli puu viljalihaga, seeon luuvili. Värve saab veel seentest ja samblikest. Vöödikutega saab värvida, natukene mürgised nnavad väga head lillat/pruuni värvi. Puravikud, vahelkud, liimikud annavad pruuni. Põdramokk(igivana), värvtorik-annavad sinist. Soti seelikud olla nendega vävitud. Rohttaimede parim aeg kogumiseks on õitsemine või sügis. Värvained osalevad mingil määral ka kaitses. Kasutatakse juuri risoome,koort,korpa, õied ja marju. Värv peab külge jääma ja ei toh kaduda ning peab olema püsiv. Sellele ei vasta klorofüll( laguneb ära), karotinoidid ( ei lahustu piisavalt porgandiga ei saavärvida) ega antotsiüaanid ( annavad marjadele värvuse).
vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kübaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava võib esineda kolmel viisil: a) eoslehekestena (riisikad, pilvikud) b) eostorukestena (puravikud, tatikud) c) ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Eostaimede hulka kuuluvad samblas, sõnajalad, osjad, kollad. Kõikidel eostaimedel eristatakse elutsüklis kahte faasi: Sammaltaimed: a. eoselise paljunemise etapp b. sugulise paljunemise etapp sammaltaimedel vastutab eoselise paljunemise etapi eest varskupraga, milles on eosed. Eoselise paljunemise etapp on diploidne, kuid ajaliselt lühike. Sugulise paljunemise etapi eest vastutavad
2) Kübarseentel e kõrgematel seentel Kübarseened: 1) Kottseened eosed valmivad rakusiseselt eoskotis. Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad eoslava: a. esineb eoslehekestena (nt. riisikad, pilvikud) b. esineb eostorukestena (puravikud) c. eoslava võib esineda ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Sammaltaimed: · juurte asemel risoidid · lehed ja vars haploidsed Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b. geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus
kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses
liivtatik. III kategooria: harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane-, ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened: männiliimik, sinijalg-, limavöödik, pihkane liimik, oliiv-limanutt, oranz-, männiriisikas, punajalg-, verev pilvik, harilik põdramokk, lehmatatik. PUUDE KÕRVALPRODUKTIDE VARUMINE TÕRV Ülevaade traditsionaalsest kasutusest 16. 18. sajandini tegeles tõrvaajamisega peamiselt talurahvas. 19. sajandil hakati sellega hoogsalt tegelema ka paljudes mõisates. 20. sajandi alguses kasutati tõrva ajamiseks juba peamiselt tehastes toodetud tõrvaahje. Näiteks 1921. aastal oli Eestis teada 45 sellist ahju ( K. Vilberg, 1921). Tõrvaajamine hääbus Eestis 20. sajandi esimesel poolel.
Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber ümber sokolaadi, kripp-kripp-kripp-kripp kirju paber ümber karamelli, Pikad peened maitsvad pulgakommid, lagritsad nii tõmmud, rongiga see magus seltskond lõbusasti reisib Liili Remmel "Timmi Rong" Pagari piparkook See ajab igaühel keele sõlme. Korda kümme korda "Pagari piparkook" - nii kiiresti kui saad. Roosa rott röövis roosi Korda seda kümme korda nii kiiresti kui saad Remmel, Liili 1994 "Päkapikumetsa lood" Põdramokk Põder leidis põdramoka, Kes nüüd hakkaks talle kokaks? Keedaks ehtsat seenekastet, nii et oleks põdralastel süüa põdramokakastet? Erika Esop Laanisto, Reet; Pentsuk, Katrin; Raidla, Ulvi 2003 "Õpime hääldama: K" 4 . 2 Sõnavara mängud Sellesse rühma kuuluvad mängud, kus on vaja meelde tuletada sõnu mitmesugustest põhimõtetest lähtudes. · Nimeta võimalikult palju asju, mis on punased (näit. lill, tomat, õun); kollased (näiteks ploom, kõrvits jne.)
Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber ümber sokolaadi, kripp-kripp-kripp-kripp kirju paber ümber karamelli, Pikad peened maitsvad pulgakommid, lagritsad nii tõmmud, rongiga see magus seltskond lõbusasti reisib Liili Remmel "Timmi Rong" Pagari piparkook See ajab igaühel keele sõlme. Korda kümme korda "Pagari piparkook" - nii kiiresti kui saad. Roosa rott röövis roosi Korda seda kümme korda nii kiiresti kui saad Remmel, Liili 1994 "Päkapikumetsa lood" Põdramokk Põder leidis põdramoka, Kes nüüd hakkaks talle kokaks? Keedaks ehtsat seenekastet, nii et oleks põdralastel süüa põdramokakastet? Erika Esop Laanisto, Reet; Pentsuk, Katrin; Raidla, Ulvi 2003 "Õpime hääldama: K" MEELESPEA toas ja õues laste arv piiramatu aeg: 10 min ja kauem abi vajalik ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? See on parim viis juhtida laste tähelepanu häälikutele, millest koosnevad sõnad. 87
kogustes. Eriti hinnatakse ekstraktiivaineid, mis annavad seentele iseloomuliku maitse ja lõhna. Paremateks loetakse noori seeni. Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad. Mittesöödavate hulgas on ka väga mürgiseid (roheline ja valge kärbseseen). Toruseened on kõik puravikulised, millest parimaks loetakse kivipuravikku. Lehikseentest on tuntumad sampinjonid, kuuseriisikas (parimad lehikseened), kase-, valge- ja männiriisikas, kukeseen, pilvikud jt. narmasseentest põdramokk ning kottseentest mürklid, trüflid ja kogritsad. Värskelt säilivad seened halvasti. Kuivatatakse toru- ja kottseeni. Kuivatatud kivipuravikku nimetatakse ka valgeks seeneks (säilitab valge värvuse, ülejäänud toruseened muutuvad mustaks). Soolatakse lehikseeni (parim on kuuseriisikas). Marineeritakse kõiki seeni, kusjuures parimad on noored ja väikese kübaraga seened. Hinnalisemaid seeni (sampinjonid, kuuseriisikas, kukeseen) konserveeritakse omas
tavaliselt 8). Nt: Kogritsad, mürklid (söögiseened), liudikud. Ph: Basidomycota (kandseened)- eoses valmivad erilsitel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad tipmiselt ühes eoskannas tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.) eoslava esineb ogajate narmastena (narmikud, põdramokk). 4.) eoslava esineb kübara all volditud struktuurina (kukeseened). Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt
annaabi.ee 
