samu hoiakuid. („Mõrv pole hea“ - „mõrv on moraalselt väär“- „mõrv on halb, on ju?“) Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. • Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: • eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne • lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes • ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1
hoiakuid. (,,Mõrv pole hea" - ,,mõrv on moraalselt väär"- ,,mõrv on halb, on ju?") Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. · Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Faktil puudub väärtus. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: · eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne · lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes · ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1
· Turu-uuringud on vähe kaubandusspetsiifilised ja kattuvad uldiste turu-uuringutega. Kavandamine kui otsustusprobleem · Turundusmeetmete kavandamine on tüüpiline otsustusprobleem, milles saab eristada 7 elementi: 1. Tegevusalternatiivid- otsustamine erinevate tegevusvõimaluste vahel (lainedamine ettevõtted, positsiooni säilitada, tõmbume tagasi) 2. Keskkonnaseisundid- otsustajast sõltumatud tegurid: Tarijate käitumine (hinnatundlikkus, suhtumine reklaami, valmisolek kulutada oma aega ostudeks jne.) Konkurentide käitumine (nende reageerimine hinna- ja sortimendimuutustele jne.) Tarinjate käitumine Makrokeskkonna parameetrid (inflatsioon, ilmaolud jne.) 3. Tulemused, mis ilmnevad konkreetsete tegevuste ja keskkonnaseisundite koostoimel 4. Tõenäosused, millega otsustaja usub erinevaid keskkonnategureid teoks saavat.
x seosed juhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele (protsent, hälve, pall); x resultaatide kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid); x optimaalne juhtimisotsus. Otsustusmaatriks kus eij ea i S j on tulemus. Alternatiivid a i on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid S j on otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Tulemus võib olla absoluutarvuna või pallides. +/-E=e*Pi Kasum maksimeerida, kulud minimeerida! 1.3. Tegevuste alternatiivide ja väliskeskkonna mõju analüüs Tegutsemisalternatiivide analüüs x eesmärgi ja selle saavutamise alternatiivide määratlemine;
Et vältida valede otsuste vastvõtmist, püüavad juhid hankida informatsiooni alternatiivsete lahendusvariantide kohta. Iga otsustamissituatsiooni võib paigutada skaalale, kus läbikukkumisvõimalused on sõltuvuses juhile kättesaadavast informatsioonist. 14. Otsustamiskäik On otsustamises üks olulisemaid momente. Otsustuskäigu lätteks, millest tekib ka otsustamisvajadus, on keerukas olukord. See võib tekkida mitmelt poolt, kuid enamasti otsustajast väljaspool ja tihti ootamatult. Ükskõik, missuguse küsimuse või probleemiga on tegemist või missugusel org. tasandil otsustamine aset leiab, koosneb otsustamiskäik järgmistest järkudest: · Probleemi tunnetamine · Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine · Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine · Sobiva variandi valik · Otsuste ellurakendamine · Tulemuste hindamine ja tagasiside
..Pj... Pn a1 e11 e12 ...e1j... e1n a2 e21 e22 ...e2j... e2n ai ei1 ei2 ...eij... ein am em1 em2 ...emj... emn eij tulemus; eij = e (ai Sj) Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisund otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsuste väljatöötamise lähenemisviisid. Struktuurne lähenemisviis Struktuurset lähenemist kasutatakse laialdaselt majanduses, nt kulude struktuuri tundmaõppimisel. Selline lähenemine on ka juhtimises, ehkki harva, ja seda keerukuse tõttu. Nähtusi vaadeldakse koostoimes, süsteemina
ei ole vaja katkestada tegelikku süsteemi tegevust; 5.saab kasutada personali kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinatide Savage kriteeriumid. Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite ja tema mõju väljaõppes; 6.saab kasutada standartiseeritud mudelid. 7.modellerimismudelid arvestavad süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx=(asukoha i koordinaat X * kaubakogus, mis all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid reaalse protseesi keerukust 8.võimaldab tuua välja alternatiive 9. ei seega tegelikkuses viiakse või tuuakse i-st)/(kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i-st) Cy =(asukoha i otsustaja poolt mittejuhtivad tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust kulgevaid protsesse 10
..e1j... e1n a2 e21 e22 ...e2j... e2n ...ai... ei1 ei2 ...eij... ein am em1 em2 ...emj... emn Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsustuspuu Otsustuspuu on diagramm, mis kajastab loogilist arutluskäiku probleemi üle otsustamiseks. See koosneb neljast osast: x Otsuse sõlmpunktid, kus kõik võimalikud sammud ja valikud koonduvad otsustaja kätte. See on punkt, kus tuleb langetada otsus.
ressursid, välised piirangud) – see tagab alternatiivide omavahelise võrreldatavuse, ei eelistata algusest peale üht alternatiivi teisele; alternatiivide kogumi täielikkus – tuleb vältida alternatiivide kogumi enneaegset piiramist. 51. Kelle huvidest lähtudes koostatakse alternatiivide kogum? - Alternatiivide kogum koostatakse otsustajast lähtudes, pidades silmas eesmärki. 5. peatükk 52. Millise kahe tunnusega määratletakse väliskeskkonna tegur? - tegur ei ole juhi (otsustaja) poolt mõjutatav (kujundatav); - tegur avaldab või võib avaldada otsuse vastuvõtmisele või selle elluviimise tulemustele olulist mõju. 53. Selgitage väliskeskkonna seisundi määratlust. Tooge näiteid kahe teguri väärtuste kombinatsioonidena kujunenud väliskeskkonna seisunditest.
..e1j... e1n a2 e21 e22 ...e2j... e2n ...ai... ei1 ei2 ...eij... ein am em1 em2 ...emj... emn Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsustuspuu Otsustuspuu on diagramm, mis kajastab loogilist arutluskäiku probleemi üle otsustamiseks. See koosneb neljast osast: x Otsuse sõlmpunktid, kus kõik võimalikud sammud ja valikud koonduvad otsustaja kätte. See on punkt, kus tuleb langetada otsus.
loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte. - tõsiasjad -kogemused -ametiseisund -sisekaemus Moodsad otsustusalused Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutustel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähtekohti ja tugipunkte. Otsustusteooria käsitleb otsustamist tingimustes , kus otsuse langetamine oleneb otsustajast vähe või üldse mitte sõltuvatest teguritest (n. mänguteooria, lineaarne programmeerimine, tõenäosusteooria jne.) Otsustusmall matkib tegelikku olukorda, eelkõige otsusele jõudmiseks olulist teavet. Nüüdisaegsed otsustusvõtted Otsustusvõte on otsustuskäigus rakendatav menetlus, mis peab aitama jõuda parimale otsusele operatsioonide uurimine otsustamisele kuuluva probleemi terviklik, arvandmeil põhinev läbitöötamine mitme eriala esindajate poolt
väideteks. Ayeri emotivism: kuna eetikaväited pole verifitseeritavad ega tautoloogiad, on nad tähenduseta. Neil pole tõeväärtust, kuid nad POLE KASUTUD. Väljendavad emotsioone ja veenavad teisi pooldama meie hoiakuid. Eetikaväidete 2 funktsiooni: 1)väljendada emotsioone ja hoiakuid, 2)veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Stevensoni emotivism: eetikaväidetel on küll tähendus, aga see pole kirjeldav, vaid emotiivne. Mõistuspäraselt saab tegelda vaid metaeetikaga, eetikat ennast ei saa ratsionaalselt arendada. Emotivismi kriitika: emotivismi aluseks on tähenduse verifikatsiooniteooria Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine
näitel. Eesmärgi analüüsimisel tuleb esmajärjekorras uurida tema seost konkreetse individuaalse või kollektiivse subjektiga (juhiga, otsustajaga). Eesmärk väljendab juhitava protsessi soovitavat lõppseisundit lähtudes otsustust vastuvõtva subjekti kasulikkusehinnangust. Eesmärki püütakse määratleda abstraktselt kui juhitava protsessi arengu lõppseisundit, kusjuures juhitavat protsessi käsitletakse juhtimise subjektist (otsustajast) lahus. Kuid majanduse juhtimisel ei ole juht (otsustaja) otsustuse tegemisel juhitava protsessi suhtes neutraalne. Probleemsituatsiooni ei ole õige käsitleda lahus juhi (otsustaja) subjektiivsest kasulikkusehinnangust juhitava protsessi lõppseisundile. Otsustaja positsiooni ebamäärasest käsitlusest tulenevalt on sageli raske aru saada, kas vaatluse all on tegutsemise eesmärk või alternatiivid. Eri ühiskondlikud subjektid hindavad ühte ja sama
Eetika ise pole midagi sellist, mida saaks ratsionaalselt arendada. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga. Eetikaväidete funktsioon: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid; (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused; (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed; (3) on universaliseeritavad; (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida
Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga. 148. Eetikaväidete funktsioon Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. 149. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad
annaabi.ee 
