Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk
meenumine,mäletamine,meenutamine). 2. Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu, tähelepanu, mõtlemist? Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Olemuselt suunatud tulevikku. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaradut objekt või mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund. Mõtlemine . otstarbekohaseks käitumiseks on vaja psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult melelises tunnetuses antud ei ole ehk eemalolevalt, siis mõtlemine tagabki meile selle. 3. Millised on mõtlemise arengu staadiumid J.Piaget kohaselt? *sünnist 2 a ni. ; sensomotoorne aste.olemas kaasasündinud refleksid. * 3-7 a.; operatsioonide eelne aste. Laps pöörab rohkem tähelepanu asjade, nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele. *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste
Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine on tunnetuse kõrgem, ideaalne aste, mis võimaldab esindada nähtuste ja esemete seoseid ja suhteid, tunnetada tegelikust üldistatult, tungida maailma nähtuste varjatud olemusse. Ta on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mõtlemine on tüüpiliselt inimlik nähtus, kuid mõtlemise algvorme evivad ka loomad. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole see on eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Inimese mõtlemisel on rida parameetreid, mille alusel ühe inimese mõtlemise omadused erinevad teistest ja aitavad paremini või halvemini probleeme lahendada. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: - Iseseisvus, - Kriitilisus, - Sügavus, - Paindlikkus, - Juurdlevus.
veetmist. Et saunale järgneb korralik puhkus, see on kindle ja õigustatud traditsioon. Tänapäeval ei hoia saun enam ainuüksi tervist ja head tuju, vaid toob ka head sõbrad kokkku. Sauna soojus justkui sünnitab inimestevahelist soojust, heatahtlikkust, sõbralikke jutuajamisi;püüd teineteist mõista tekitavb vastastikku usaldust. Eesti rahvapärane saun ja saunakultuur on seda väärt, et me neid au sees hoiame ja oma esivanemate tarkust selles osas, kus see on tõesti otstarbekohaseks osutunud, säilitame ja edasi arendame, aga mitte tagasi ei vii. 8 Kasutatud kirjandus: 1. Balode. G. Karklinz. Z. Tervistav saun. Tänapäev,2005. 2. Hebict. T. Saun ja tervis.Tallinn:Valgus,1972 3. Laane. E. Suija. R. Saun ja tervis.Tallinn:Valgus,1988. 4. Lään. V. Tamming. V. Hüva leili!saun läbi aegade. Tallinn: Olion,2002 5. www.postimees.ee/151103/tervis/117221 (10.10
Madalamal tasandil ei korrata teavet, mis on esitatud kõrgeimal sobival tasandil. Sarja kirjeldamisel ei käsitleta asutuse tegevusi, ülesandeid ja funktsioone, need esitatakse moodustaja ja arhiivi kirjeldustes. Küll kirjeldatakse vajadusel sarja seost konkreetse funktsiooni ja/või tegevusega, mille täitmisel vastavad arhivaalid tekkisid. Arhiivikirjelduste sisu ühtlustamise, arusaadavuse ning ühilduvuse saavutamiseks ning kirjeldusteabe struktureeritud ja otstarbekohaseks koostamiseks kasutatakse kirjelduselemente. Näide: arhiivimoodustaja: Metsandusministeerium arhiiv: Metsandusministeerium sari: Ministri käskkirjad 19922002 sari: Töörühmade koosolekute protokollid 19922002 säilik: Välissuhete komisjoni koosolekute protokollid 12.01.199220.12.1993 säilik: Strateegia väljatöötamise töörühma koosolekute protokollid 06.01.20008.12.2000 säilik: Arhitektuurikonkursi läbiviimise töörühma koosolekute protokollid 01.02.200128.12.2002
eidetism – eideetiliste kujundite teke, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad ning tuginevad mälule (noorte, eriti koolieelikute, seas tavaliselt) abstraktset materjali on raskem mäletada kui konkreetset MÕTLEMINE: mõtlemine – objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel mõtlemine võimaldab tunnetada eemalolevat - otstarbekohaseks käitumises on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole intuitsioon – rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine PROBLEEM: probleemsituatsioon – mõtlemisprotsessi käivitumise alus (olukord, kus vajadust ei saa rahuldada)
eukalüpt, sokolaad, puidusus, vanilje, pähkel, karamell, alusmets, muld, pärm, hallitus, arstirohi jne.) Mida tugev aroom, seda täidlasem vein. · Maitse algmaitse (täidlus, hape, värskus, magusus), keskmaitse (happelisus, marjasus), järelmaitse (hape, tanniinid, mõrusus, vürtsikus, alkohoolsus, mineraalsus), tasakaal. · Veini ehitus Veini mõistmiseks ja tema otstarbekohaseks nautimiseks ja sobitamiseks toiduga oleks tarvis mõista tegureid, mis mõjutavad veini põhiolemust. 1. Hape Annab veinile skeleti ja rühi ning toimib ka kui säilitusaine. Ilma happeta oleks vein lame, magus ja imal. Põhihapped veinis on: viinhape (pehme hape), õunhape (agressiivne hape), sidrunhape (hea selgroo üks alustalasid), äädikhape (vajalik, kuid mitte domineerivana), merevaiguhape (ebasoovitav ja põletav), piimhape (lisandub malolaktilisel fermentatsioonil)
tulevad miinimumlahendusena kõne alla lokaalsed valveandurid. Need töötavad täiesti iseseisvalt, ilma et oleksid ühendatud valvekeskusega. Häiresignaal hakkab tööle kohapeal või lihtsa kahejuhtmelise liini kaudu (nt telefoniliin) mõnes teises kohas. Arvutuskeskuse tööks on vaja installeerida valve- ja tuletõrjesignalisatsioon põlengute ja sissemurdmiste avastamiseks. Hoone asukohta ja selle infrastruktuuri silmas pidades võivad osutuda otstarbekohaseks ka teised detektsiooni valdkonnad. Tugevdatud kaitset vajavad nt serveriruumid ja andmekandjate arhiivid. Kui ei ole olemas tsentraalset valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni, on vaja installeerida lokaalsed valveandurid. Lokaalsete valveandurite kasutamisel ohu varajaseks avastamiseks on vaja hoolitseda selle eest, et signaal oleks kuulda ka väljaspool kaitstavaid ruume. Signaali edastamine võib toimuda erineval viisil ning see peaks edasi antama kohta, mis on ööpäevaringselt hõivatud
Kujutluse eksperimentaalne uurimine - PAIVIO teooria: abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine. Kujundi mõttes pööramine. INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID MÕTLEMINE Teema 10 Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski 39
Kujutluse eksperimentaalne uurimine - PAIVIO teooria: abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine. Kujundi mõttes pööramine. INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID MÕTLEMINE Teema 10 Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel
lahenduse ootamatu leidmisena. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötlemisel. Seega , mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsel e intuitsioonile. Mõtlemine Mõtlemise olemus ja funktsioonid Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud , loogilis- abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud
lahenduse ootamatu leidmisena. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötlemisel. Seega , mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsel e intuitsioonile. Mõtlemine Mõtlemise olemus ja funktsioonid Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud , loogilis- abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud
Intuitsioon rajaneb varasematel teadmistel ning teadvustamata kogemuste läbitöötlemisel. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: Mõtlemine ja Keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite abil. Mõtlemine toimub infotöötlusena inimpsüühikas aju vahendusel. Mõtlemine on tunnetuse ideaalne aste. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole – st. eemalolevalt. Selle võimaluse annabki meile mõtlemine. Keel on märgisüsteem, mille vahendusel mõtlemine toimub. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemisnähtuste liigitamine Väljakujunenud terminoloogias on võimalik eristada mõisteid nagu: mõtlemisoperatsioonid,
teadmist ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsele intuitsioonile. Infoühikute (sõnad, mõisted) meeldejätmise ja taastamise efektiivsus sõltub nende poolt tähistatavate nähtuste konkreetsusest, mis omakord on otseses seoses sellega, kuivõrd kerge on vastavaid kujutlemi luua. Abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine. Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o. eemalolevalt. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei pea olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvat ning vajadustest tingitud
annaabi.ee 
