omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti Kasutatakse: lõhkeained, plastmass, toorkautsuk, ravimid, värvained. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid näited.
frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), Segaluud (lülisambalüli). (extra pneumaatilised luud(koljus)). 95.Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused
0,7 kh 2 lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge.Normaalpinge mõjub lõikepinnaga risti. Wõ , kus 6 on õmbluse ohtliku ristlõike vastupidavusmoment. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga M ja pikijõuga F on M F intensiivsust. = + [ ']
Seetõttu arvutatakse need liited põhiliselt nimipingete järgi, pingete kontsentratsiooni arvestamata. ___50. Keevisliited (skeemid). 1) Normaalne nurkõmblus Täisnurk; 0,7k k 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. Otsmise nurkõmbluse (joon. 232a lk. 277) koormamisel paindemomendiga M ' Wõ 0,7kh 2 kirjutatakse tugevustingimus Wõ , kus 6 on õmbluse ohtliku ristlõike vastupidavusmoment
Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 4. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt
7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid:
Osteoon = osteoonikanal (Harversi kanal) + seda ümbritsevad osteoonilamellid. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. · Joonis lk 19 8. Luu kui organi ehitus (toruluu 9. Nimeta luude liigid, igale näide. näitel). · Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid, Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne õlavarreluu osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist
Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? Kõige arvukam funktsionaalrühm sahhariidides on OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosid on need, millel on O kaksiksidemega otsmise C juures, ketoosil keskel. 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) Võivad olla erinevad struktuurid. a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) 80. Tunda ära tsüklilise struktuuri alusel ja anda nimetus (ka õige anomeer). Siia tuleb kahe suhkru struktuur järgneva kuue hulgast:glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos, riboos ja N-atsetüülglükoosamiin 81
mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi- täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e
kollageenkiud paralleelsete kimpudena. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalt ümbritsevad osteoonilamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa (diafüüsi). Jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt
kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sest enamik sahhariide on esitatud stöhhiomeetrilise valemi abil.(CH2O) 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 b) aldopentoosis 5 c) aldoheksoosis 6 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosil on otsmise C juures kaksiksidemega O, ketoosidel on see kuskil vahepeal. Aldoos ketoos ketoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoos aldoos ketoos 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) Alfa-D-glükopüranoos
lasts nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 82. Kas looduses on levinumad sahhariidide D või Lenantiomeerid? Dsuhkrud 83. Millest tuleneb enantiomeeride nimetus peegelisomeerid? Stereoisomeerid sama koostisega ühendid, mis erinevad sidemete ruumilise paigutuse poolest Enantiomeerid stereoisomeerid, mis on teineteise peeglepildiks Enantomeer peegelisomeer, kõik asümeetrilised Cd vastupidises konfiguratsioonis 85. Millised toodud struktuuridest on furanoosid
tuntakse ära AP endonukleaaside poolt, mis koos fosfodiesteraasidega lõikavad välja suhkrufosfaatgrupid vastavst saidist. Dna polümeraas täidab puuduva nukleotiidi. DNA ligaas muudab ahela intaktseks. Nukleotiidi puhul - Eksonukleaas. E- colil on vaja kolme geeni (uvrA, uvrB, uvrC) produkte. Kahe uvrA polüpeptiidi ja ühe uvr B polüpeptiidi kompleks tunneb ära DNAs oleva defekti, seondub sellega ATP enegria arvel. UvrA dimeer vabaneb ja seondub uvrC. UvrB põhjustab 3'-poolse ja UvrC 5'-otsmise fosfodiestersideme katkemise. DNA helikaas II kõrvaldab väljalõigatud dodekameeri. DNA polümeraas I täidab tühiku. DNA ligaas muudab ahelad intaktseks. Inimesel eksinukleaasi aktiivsus vajab 17 polüpeptiidi. Välja lõigatakse 29 nukleotiidne lõik. 145. Korrektsiooniline ja replikatsioonijärgne reparatsioon. Chi-struktuurid. Korrektsiooniline reparatsioon - sünteesitavas Dna ahelas juhuslikult valesti paardunud paari parandus
Antagonistid teostavad liigutust agonistidele vastupidises suunas. Agonistid ja antagonistid asuvad teine teasel pool ühist liigest. Sünergistid aitavad agonistide teostatud liigutusele kaasa või piiravad ebasoovitavaid liikumissuundi. Fiksaatorid toimivad sarnaselt sünergistidega, selle erinevusega, et need lihased fikseerivad tavaliselt mõne liigese. Näiteks asuvad sõrmi liigutavad lihased küünarvarrel. Sõrme liigutamiseks kulgeb üle randmeliigeste kuni sõrme otsmise lülini pikk kõõlus. Välistamaks, et sõrme painutamise tagajärjel painduks peopesa või ranne, fikseeritakse need liigesed fiksaatorlihaste abil. Õppematerjal: "Treenerite tasemekoolitus" spordiüldained I, II, III. "Terviseriskid lihastreeningus", Rein Jalak, Lauri Rannama,Tallinn 2004 ,,Jõu- ja venitusharjutusi igaühele, Rein Jala, Inga Neissaar, Tallinn 2006 ,,Venitusharjutused", Seppo Pehkonen, Markku Leppänen, Tallinn 2010
Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 10) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD E TORULUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu)
-otstarbele või ka ehitamise ajaloolisele ajajärgule. Vööris paiknevad tavaliselt laeva ankruseadmed ja ka sildumiseks vajalikud seadmed. Uuematel laevadel on sageli vööris veekindel vahesein, mis tagab vööriga otsekokkupõrke-avarii ja vöörtäävi veealuse osa deformeerumise korral laeva pinnal püsimise. Kohustuslik on selline vahesein vööriustega parvlaevadel. Laeva ahtripoolse otsmise ruumi - ahterpiigi- moodustab ahterpiigi veekindel põikvahesein. Veekindlate põikvaheseintega eraldatakse masinaruum, lastiruumid,tankid, kohverdamid ja reisijate kajutid. Osa veekindlaid põikvaheseinu tehakse veel tulekindlateks. Tulekindlad ei ole vaheseinad, mis on tankide, piikide ja lastiruumide vahel. Lühidalt öeldes, vekindel vahesein ulatub laeva põhjaplaadistusest kuni peatekini.
Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoos, ketoos, ketoos, aldoos aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) Võivad olla erinevad struktuurid Glükopüranoosi ja ribofuranoosi nii alfa kui beeta anomeerid leiate sahhariidide konspekti tagant joonis nr 4.8:) 80
kaotada. Kui transpositsioon liigub mujale, jätab ta vanale kohale lühikese märklaud-järjestuse, milles indutseeritakse kordus. Näide „lõika-kleebi“ transposoonist. Tekitab DNA-s spetsiifilisi katkeid. Mõlemast ahelast lõigatakse välja tekkivad tömbid katked. Mõlemas otsas 3’ →5’. Märklaud DNA- l jääb kummalegi poole üheahelaline osa – otstesse tulevad lisakordusjärjestused transponeerumise käigus. Transposaasid peavad mõlema otsmise kordusjärjestusega sobima. Tekkiv transposoon - kahel pool kordusjärjestustel valgud seonduvad üksteisega ja tekib DNA väljaulatumine. Transposaasid seonduvad. Tekivad alguses vabad polümeeraasad. Teist ahelat lõikab transposaas kummastki otsast ainult ühe ahela katki. Transposoonil tekivad esialgu vabad 3’ ja 5’ otsad. Et esiahelad katki ei läheks, vajatakse lisafaktoreid. Need 3’ ja 5’ otsad ligeeritakse omavahel – transposoon läheb siis teise molekuli
annaabi.ee 
