Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada ...
semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale. Frege toob välja kaks erinevat märgitüüpi: nimi ja deskriptsioon. (Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused
c) tähendus ja tõde 6. Strukturalism W. Quine'i semantika: 1) signifikatiivne tervik 2) referentsiaal peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / a) Praha lingvistiline ring- tähtsaim strukt, koolkond 1920algus. osutus (tahan seda raamatut sellelt laualt). Osutusel signifikaat pu tähendusest ja osutusest). Villem Mathesius- aupresident, üks asutajatest. Kirj artikli keelenähtuste seotud referentsiaalsusega. Saussure'i kõne puhul tähistaja-tähist Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. potentsiaalsusest. Eristas kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotus Ch. Bally (S. õpilane) näitab, et ka kõne on semiootiline seos. Ba
8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas, nagu ükssarvik või Murueide tütar. Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Lõi teooria tähendusest ja osutusest (1892 ,,Über Sinn und Bedeutung") Tähendus, mis on märgis sees ja on seotud mõistega, on Frege järgi Sinn (kontekst, mis ulatuses märk midagi asendab) ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung (tähendus, tähistatav). Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Frege tegeles ka asjade kirjelduste ja nimetustega, eristas nimetusi (tool, kapp) pärisnimedest (Kaspar, Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Iga asi esindab üldisemat klassi, hulka saab
Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine (п- денотат) а смысл- десигнат FREGE Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Osutus (die Bedeutung) on tähistatu (выражение(указание, проявление) необозначено). Tähendus (der Sinn) sisaldab antuse viisi(способы неограниченности). Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Reeglipärane seos märgi, tähenduse ja osutuse vahel on see, et märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus (aga selle juurde ei kuulu ainult üks märk) Sõnad osutavad
,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia - keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 10. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Saksa matemaatik, lõi teooria tähendusest ja osutusest. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas(ükssarvik) Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Tähendus, mis on märgis sees, on Frege järgi Sinn ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung
Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte asju vaid märke. A=A koidutäht on koidutäht ehk analüütiline ütlus et tõene, kehtiv A=B - koidutäht on ehatäht ehk sünteetiline ütlus. Uusi teadmisi analüütilises vaatluses ei saa,küll aga saab neid sünteetilises ütlemises. Sünteetilised vaatlused lisavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele Nt ,,Minu ema ainus tütar olen mina." Frege. Saksa matemaatik, lõi teooria tähendusest ja osutusest. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas(ükssarvik) Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Tähendus, mis on märgis sees, on Frege järgi Sinn ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung
mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas, nagu ükssarvik või Murueide tütar. Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Lõi teooria tähendusest ja osutusest (1892 „Über Sinn und Bedeutung“) Tähendus, mis on märgis sees ja on seotud mõistega, on Frege järgi Sinn (kontekst, mis ulatuses märk midagi asendab) ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung (tähendus, tähistatav). Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Frege tegeles ka asjade kirjelduste ja nimetustega, eristas nimetusi (tool, kapp) pärisnimedest (Kaspar, Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Iga asi esindab
semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale. Frege toob välja kaks erinevat märgitüüpi: nimi ja deskriptsioon. (Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused
semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale. Frege toob välja kaks erinevat märgitüüpi: nimi ja deskriptsioon. (Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused
G.Frege püüdis leida matemaatika kriisile lahendust. Matemaatika ei ole midagi muud kui üks keel. Me peame seda korrastama. Ta püüdis leida sellist teed, kus mõistete tähendus oleks optimaalne. Keeles (tavakeeles) on olemas sünonüümid ja homonüümid. T T M T M T T T Matemaatika keele aluseks pidas ta loogikat. Hiljem ta sai aru, et loogika ei ole kõige elementaarsem asi ,,Tähendusest ja osutusest" (Sisust ja tähendusest) Ch.S. Peirce Ühist on selles, et ta oli ebaõnnestuja. Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 Peirce'le viide. F. de Saussure ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldasid tema õpilased. Keeleteadus on vaid üks osa sellest teadusest, mida tuleks luua semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused"
midagi. Kausaalsus sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks füüsikas: mateeria/energia jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (evolutsiooniteooria) 2 -Pakkus välja, et kõige alus pole matemaatika, vaid loogika. Matemaatika on loogika eelkäia,aga rajatud loogikale. -Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Osutus (die Bedeutung) on tähistatu. Tähendus (der Sinn) sisaldab antuse viisi. Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Reeglipärane seos märgi, tähenduse ja osutuse vahel on see, et märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus (aga selle juurde ei kuulu ainult üks märk) Sõnad osutavad tavaliselt sellele, mis on nende tähendus või millest tahetakse rääkida.
Lause ise on aga loogiliselt vigane mõtlen järelikult mõtlen, et olen. Fichte Ta oli naistevihjaka ja antisemiit. Ta pole nende asjade pärast eriti populaane ja selle tõttu ei peeta teda ka nii oluliseks, kui ta seda väärt oleks. Tema keskseks küsimuseks oli ,,ich" (mina). Ta püüdis sellest ,,minast" välja tulla. Ta lõi sellise sõna nagu ichheit minasus. Pärisnimedel ei ole sisu, neil on ainult osutus, kuid see pole päris nii. Moodustame mingisugused sisud lähtudes osutusest. NT. tihitpeale mingit rahvast nimetatakse eriti halvustavalt lähtudes levinud nimedest sakslased fritsud. Kui Matjas on unikaalne, aga matsid on juba üldnimi. Vanja on unikaalne, aga vantkad on üldnimi. Sisu on sekundaarne osutuse suhtes. Deiktilised märgid Mina otsin oma tähendust lähtudes endast kui fenomenist. Mina on deiktiline märk. Kolmas isik, erinevalt esimesest ja teisest, ei ole deiktiline. Mõned lapsed ei suuda eristada deiktilisi isikuid
annaabi.ee 
