või summa Kasumiläve meetod – aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile Tarbijakeskne - Tarbija tajutud väärtus konkreetse toote osas. Ettevõttel põhjalik turuanalüüs, vajalik teada Tarbijate arv ja tunnused Tarbijate hinnatundlikkus Tarbijate hinnakäsitlus, mis sõltub vajadustest, infost, konkurenttoodetest Tarbijate ostuvalmidus Konkurentsipõhine - Turuhinnameetod Konkurentide omast kõrgem – toote juures midagi ainulaadset Konkurentide omast madalam – madalam kvaliteet Konkurentide omadega samale tasemele – konkurentsieelised puuduvad Pakkumishinna meetod – aluseks eeldatavad konkurentide pakutavad hinnad ning ettevõtte enda kulud. Kasutatakse avalike hinnapakkumiste tegemisel. Turukeskne
võitmiseks. Võetakse aluseks eeldatavad konkurentide pakutavad hinnad ning samas ka ettevõtte enda kulud. Eesmärk on pakkuda kõrgeim hind mis oleks konkurentidega võrreldes madalaim. Tarbijakeskne hinnakujundus Tuleb teha põhjalik turuanalüüs. Välja on vaja selgitada: - Tarbijate arv ja tunnused - Tarbijate hinnatundlikkus - Tarbijate hinnakäsitlus, mis sõltub vajadustest, infost, konkurenttoodetest - Tarbijate ostuvalmidus Tarbija tajutud väärtusel kujunev hind – võetakse arvesse toodete otseste kasude kõrval kabrändist ja lisateenustest tulenevad kasud. Majanduslikul väärtusel põhinev hinnakujundusmeetod kujundab hinna selliselt, et tarbija tajutav toote majanduslik väärtus oleks konkurentide pakutust suurem. Turukeskne hinnakujundus Turukeskne hinnakujundus on tarbijakeskse ja konkurentsipõhise meetodi kombinatsioon. Nõuab väga head teavet tarbijate kui ka konkurentide kohta, kuid ka head toodet
kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1
Toimib väikeste partiide korral · Konkurentide omast madalam kui toode on madalama kvaliteediga. Pikaajaline edu saavutatakse kulueelisega, lühiajaliselt meelitatakse sellise hinnaga tarbijad. · Konkurentidega võrdne - olulisi konkurentsieelised pole. Kehtestades liiga suur hind võidakse klientidest ilma jääda, liiga madal aga jätab ilma tulust. · Tarbijakeskne hinnakujundus · Kõigepealt tuleks välja selgitada tarbijate arv, hinnatundlikus, hinnakäsitlus ja ostuvalmidus. · Tarbija tajutud väärtustel põhinev hinnale tuleks juurde lisada ka brändist tulenev kasu, mitteainult tootest tulenev. Kulud näiteks autole tulenevad ka kütusehinnas ja kindlustusena. Kulude ja tulude vahe ongi tarbija väärtustest sõltuv hind. Ettevõte ei keskendu kulude kokkuhoiule vaid toote täiustamisele ja brändile et pakkuda tarbijale rohkem väärtuis ja küsida kõrgemat hinda. · Majanduslikul väärtusel põhinev et majanduslik väärtus oleks suurem
teiste meetoditega. Me saame pöörata tähelepanu potsensiaalsetele ostjatele, mitte umbmäärasele inimmassile ning seega hoida kokku nii aega kui raha. · ostuotsustusprotsessi lõpetamine 15 Isiklikul müügil on väga oluline mõju tarbija ostuotsuse langetamisel. Üldiselt on nii, et pärast müüjaga otsekontakti on ta ostuvalmidus palju suurem kui näiteks reklaami lugedes. Reklaam on peibutis toomaks tarbijat kauplusesse, kuid lõpliku valiku teeb ta üldjuhul konsulteerides müüjaga näiteks ka selliste teemade osas, mida reklaamis üldse polnud mainitud-garantii, järelhooldus, remont jne. Isikliku müügi puudused: · suunatus ühele tarbijale Sama momendi tõime välja ka eeliste osas. Siiski, isikliku müügi korral suudab müüja suhelda vaid ühe
loobumine). 3) Sihitud turundus. Isiklik müük on suunatud vaid ühele isikule või väikesele rühmale.Selles ongi isikliku müügi olulisim eelis võimalus piiritleda ostjaskonda ja pöörata piisavalt tähelepanu igale potentsiaalsele kliendile. 4) Ostuotsutusprotsessi lõpetamine. Isiklikul müügil on oluline mõju tarbija ostuotsustuse langetamisel. Pärast müüjaga konktakteerumist on ostuvalmidus tunduvalt suurem kui pärast reklaamisõnumi nägemist või kuulmist. Isikliku müügi puudused: 1) suunatus ühele (mõnele) tarbijale. Isikliku müügi ühte ülaltoodud plussi käsitletakse ka puudusena. Müüja suudab tõhusalt suhelda vaid piiratud hulga inimestega. Suure tarbijaskonna teenindamiseks vajab ettevõte arvukat müügipersonali, mis läheb majanduslikult kulukaks. 2) kulukus
teiste meetoditega. Me saame pöörata tähelepanu potsensiaalsetele ostjatele, mitte umbmäärasele inimmassile ning seega hoida kokku nii aega kui raha. · ostuotsustusprotsessi lõpetamine 15 Isiklikul müügil on väga oluline mõju tarbija ostuotsuse langetamisel. Üldiselt on nii, et pärast müüjaga otsekontakti on ta ostuvalmidus palju suurem kui näiteks reklaami lugedes. Reklaam on peibutis toomaks tarbijat kauplusesse, kuid lõpliku valiku teeb ta üldjuhul konsulteerides müüjaga näiteks ka selliste teemade osas, mida reklaamis üldse polnud mainitud-garantii, järelhooldus, remont jne. Isikliku müügi puudused: · suunatus ühele tarbijale Sama momendi tõime välja ka eeliste osas. Siiski, isikliku müügi korral suudab müüja suhelda vaid ühe
tegevusalad, kas hinnatakse kvaliteeti või väärtust, suhtumine keskkonda, poliitilised vaated, toitumisharjumused jmt. Siinjuures oleks hea ära märkida ka kommunikatsioonikanalite eelistusi kas eelistatakse lugeda, kuulata või vaadata. Tarbimisega seotud näitajad Hüved, mida loodetakse ostetava toote kasutamisest saada (majanduslikku kasu, mugavust, prestiizi) Muud tarbimisega seotud näitajad: margitruudus, lojaalsus, ostuvalmidus, tarbimisstiil, tarbimiskäitumist mõjutavad tegurid jmt. Ostukäitumine Kes ostab? Mida vajatakse/ostetakse? Millal ostetakse? Kus ostetakse? Miks ostetakse? Kuidas ostetakse? Kas kliendid võrdlevad sisseoste tehes kaupu omavahel? Ostuotsuse mõjutajad 2. 4. 2 Organisatsiooniturg Turul osalevad organisatsioonid võib tinglikult jagada kolmeks: tööstustarbijad, edasimüüjad ja eelarvelised asutused. Kuigi paljuski sarnaneb organisatsioonituru kirjeldus eratarbija omale, on siin
Tarbijakeskse hinnakujunduse lähtealuseks on tarbija tajutud väärtus konkreetse toote osas ning meetod toetub suuresti tarbija psühholoogilis- emotsionaalsetele hinnangutele, võttes arvesse ka tarbija hinnaootusi. Tarvis on teha eelnevalt põhjalik turuanalüüs, milles selgitatakse välja a) tarbijate arv ja tunnused b) tarbijate hinnatundlikkus c) tarbijate hinnakäsitus, mis sõltub vajadustest, infost, konkurenttoodetest d) tarbijate ostuvalmidus. Ettevõte ei keskendu kulude kokkuhoiule, vaid toote omaduste, brändi tuntuse ning lisateenuste paketi laiendamisele, sest toote kasude ja kulude vahe saabki näidata tarbija tajutud väärtusena. See annab ettevõttele tugeva konkurentsieelise ning lubab küsida kõrgemat hinda. Turukeskne hinnakujundus on tarbijakeskse ja konkurentsipõhise meetodi kombinatsioon. Turukeskne hinnakujundus nõuab väga head teavet nii tarbijate kui konkurentide kohta, kuid ka head toodet
iseloomuomadused, tegevusalad, kas hinnatakse kvaliteeti või väärtust, suhtumine keskkonda, poliitilised vaated, toitumisharjumused jmt. Siinjuures oleks hea ära märkida ka kommunikatsioonikanalite eelistusi kas eelistatakse lugeda, kuulata või vaadata. Tarbimisega seotud näitajad Hüved, mida loodetakse ostetava toote kasutamisest saada (majanduslikku kasu, mugavust, prestiizi) Muud tarbimisega seotud näitajad: margitruudus, lojaalsus, ostuvalmidus, tarbimisstiil, tarbimiskäitumist mõjutavad tegurid jmt. Ostukäitumine Kes ostab? Mida vajatakse/ostetakse? Millal ostetakse? Kus ostetakse? Miks ostetakse? Kuidas ostetakse? Kas kliendid võrdlevad sisseoste tehes kaupu omavahel? Ostuotsuse mõjutajad 15 2. 4. 2 Organisatsiooniturg Turul osalevad organisatsioonid võib tinglikult jagada kolmeks: tööstustarbijad,
Loomulikult imporditakse ka erinevaid tarbekaupu. Kuna Eestis kodumasinaid ei valmistata, siis tuuakse need kõik sisse, sama käib ka koduelektroonika kohta. Lisaks tuuakse sisse mitmesuguseid toidukaupu, rõivaid ja sisustuskaupu, eelkõige selliseid, mida Eestis ei toodeta. Kuna Eesti tootmine on muutumas järjest mitmekesisemaks, siis on ka nende kaupade sissevedu muutunud pisut mõõdukamaks. Majanduskriisi ajal vähenes inimeste ostuvalmidus märgatavalt ja ka tootmises oli ekspordi- ja sisenõudluses langus, mistõttu vajadus toormete järele langes. Kokkuvõttes juhtuski nii, et import vähenes kõvasti ning oluliselt enam ekspordist. Tihtipeale on Eestis toodetud kaubad kallimad kui imporditud kaup, kuna siinsed tootmismahud on väiksemad. Ka ei ole Eestis kunagi eriti kasutatud erinevaid kaubandustõkkeid ja ettevõtetele dotatsioone makstud. Mõningad muutused toimusid küll Euroopa Liitu
tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1
kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1
vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1
ambitsioonikad, agressiivsed), elustiil (määratletakse sageli järgmiste karakteristikute alusel: tegevus, huvid, väärtushinnangud, demograafia) · KÄITUMUSLIKUD: ostu liik (tavaost, eriost), kasud, tarbija staatus (mittetarbija, potentsiaalne tarbija, esmatarbija, pidev tarbija, äraläinud tarbija), kasutamissagedus (harv, keskmine, intensiivne), lojaalsus (mittelojaalne, keskmine lojaalsus, tugev lojaalsus, täielik lojaalsus), ostuvalmidus (mitteteadlikud, teadlikud, informeeritud, mitteveendunud, veendunud), hoiakud (huvitatud, ükskõiksed, vaenulikud), hüved (materiaalsed, vaimsed) Demograafiline lõks - Kuna tarbijate demograafilisi tunnuseid on suhteliselt kerge välja selgitada ning nad mõjutavad üpris tugevalt tarbijate käitumist, siis tundub loogiline ka turg nende tunnuste põhjal segmentideks jagada. Näiteks pank võiks segmentida kliente vanuse, sissetuleku, hariduse, investeeritud summa ja tehingute
annaabi.ee 
