Sõjaretkel vallutai edukalt Panikovisi mõis, milleks oli vajalik mitme küla vallutamine. Dubrovka külast tungiti kiiresti taganeva vaenlase kannul edas ja jõuti keskpäeval Iroboskasse. Sealt edasi, ühegi tulevahetuseta, suunduti Velikaja jõeni. Velikaja ületamine tundus algul ülimalt raske katsumus, sest silda kaitsesid raskekuulipildujad. Jõgi ületati päval, tänu laitnant Maimu juhitud kahurväe juhtimisele. Jõest üle saanud , võeti suund Ostrovi peale, kuid uueks ülesandeks sai Karamõsevo jaama vallutamine. Jaama vallutamine ei läinud lihtsalt, Eesti sõdalasi hoidis tagasi punaste soomusrong. Sellest jagusaamise järel pani jalavägi veel üürikest aega vastu. 21. juulil jaam vallutati. Järgmisena jätkusid lahingud Ostrovi suunal. Ostrovi lähistel lahingus sai skautide juht kapten Pinka raskelt haavata. Juht evakueeriti tagalasse. Edasi toimuvad lahingud osade tagasilöökide ja õnnestumisetega
allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks. Marionettvalitsus (16. aprill 1919) 8. juulil 1919. aastal saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel Suvi ja sügis 1919 Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud Venemaa pinnale Eesti sõjavägi kaitseb Läti idapiiri Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas Raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale Venemaale tungida Tunda andis sõjaväsimus Tartu rahuleping Tartu rahulepingu läbirääkimisi juhtis Jaan Poska Tekkisid väga pingsad vaidlused 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude
Siis kaob see jälle peitu Punkva koopasse. (Macocha Abyss, 2016) Macocha Abyss's voolab vesi mööda selle rusudega kaetud põhja. Nova Amateurska on kõige suurem koobas selles süsteemis. Sellel on palju erineviad sissepääse. Enamus neist lähevad 50 kuni 120 meetrit jõepinnast allapoole. Koopa peasissepääs on tehistunnel Pusty zlebi orus. See moodustab vahekäigu. See vahekäik jaguneb omakorda kaheks vahekäiguks: üks viib põhjasuunas ehk Sloupi, teine viib kirdesuunas ehk Ostrovi. Harud viivad teiste koobaste juurde, mis samuti kuuluvad sellesse süsteemi. (Moravsk Kras, 2015) Balcarka koridoridest koosnev koobas asub Moraavia karsti põhjaosas. Koopas saab kõndida läbi tehistunneli, mille lage kaunistavad mineraalainete setetest moodustunud dekoratsioonid. Pärast selle koopa läbimist jõuab Moraavia karsti kõige ilusamasse ossa. (Balcarka Cave, 2016) Catherine'i koopas on hästi näha vee voolamisest tekkinud erosiooniaugud. Selle koopa
hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne saavutasid Pihkva-Ostrovi suunal edu, sundides taanduma Saksa 18. armee jõudes 1944. aasta jaanuari lõpuks Eesti-Läti piirile. Hitlerile tehti Rastenburgis atentaadi katse, mis tõestas, et Saksamaa on seesmiselt lõhestunud. Saksa üksuste käes oli veel Narva linn koos Jaanilinnaga ning sellest põhja poole jääva Narva jõekalda ning Narva-Jõesuuga. Narva piirkonna üksused olid moodustanud armeegrupi Narwa, mille põhituumiku moodustasid III
isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu. Kriitilised kuud Vabadussõjas 1919. aasta märtsis kandus lahingute põhiraskus Lõuna-Eestisse. Veebruari lõpus alustas punavägi seal uut pealetungi Võru ja Valga suunas, jõudes kohati linnadest mõne kilomeetri kaugusele. 1919. aasta märtsis moodustati lõunarindel 3. diviis kindralmajor Ernst Põdderi juhtimisel. Soomusrongid ja soomusautod koos jalaväepataljonide (Kuperjanovi partisanide
sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu..............................................................8 Tartu Rahu.................................................................................................................. 9 Kokkuvõte................................................................................................................. 10 Kasutatud materjalid................................................................................................ 10 Lisad.
Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist. Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus Pärast Landeswehri purustamist pöördus Eesti väejuhatuse tähelepanu jälle itta. Siin pidasid vene valged kibedat heitlust punavägedega. Juulis tõrjusid Eesti väed Punaarmee katse Pihkvat tagasi vallutada. Et kergendada vägede olukorda Pihkva all, tungisid Eesti väed juulis-augustis Porhovi ja Ostrovi lähistele. Augusti lõpuks jäeti maha Pihkva ja Eesti väed asusid tugevasti kindlustatud Irboska positsioonile. Siin jäi lahingutegevus kuni sõja lõpuni üsna loiuks. Peatähelepanu koondus Narva-Petrogradi suunale. 1919. aasta oktoobriks kasvas Loodearmeeks ümbernimetatud endine valgete Põhjakorpus 18500-meheliseks. 11. oktoobril läksid valged uuele pealetungile, et vallutada Petrograd. Seda pealetungi toetasid rannikul Eesti väed ja merel Inglise ning Eesti sõjalaevastik.
kuni riigipiiril asuvate kindlustuste valmimiseni. Juuli esimesel poolel alustas kuni seitsmekordses ülekaalus olev Punaarmee rünnakuid Pihkva tagasivallutamiseks, kuid tänu meie 5. polgu vaprusele löödi need suurte kaotuste hinnaga tagasi. Laiendamaks Pihkva ümbruses meie kontrolli all olevat territooriumi ja et kindlustada Loodearmeele Pihkva kaitse organiseerimist alustasid Landeswehri sõjast vabanenud väed koos Vene valgetega augusti alguses rünnakuid Strugi Belõje, Porhovi ja Ostrovi suundades. Kuni augustikuu keskpaigani kulges pealetung suhteliselt edukalt, kuid vaatamata sellele muutus olukord rindel meie vägedele järjest raskemaks. Rinde laienemine, vaenlase üha aktiiivsemaks muutuv vastupanu ja väeosades puhkenud haigused olid põhjuseks, miks Eesti väed andsid Pihkva kaitsmise Vene valgetele üle.Kuid suutmata Eesti poolse abita linna kaitsta, lahkusid Loodearmee osad samal, 26. augusti ööl kui meie järelväed, Pihkvast Oudova (Gdov) suunal
Jamburgi grupis oli kokku ca 7000 aktiivset võitlejat (täägid ja mõõgad). 7000-st umbes 2500 olid eestlased. Jamburgi grupi peamiseks löögisuunaks oli Peterburg- Narva-Tallinn. Lisaks peamisele löögisuunale olid ka 2 vähemtähtsat suunda. Said alguse Vsknarva juures ja jätkama sissetungi Kesk-Eesti suunas. Vasknarva-Rakke- Koeru-Paide. Teine piki Peipsi rannikut Mustvee-Jõgeva-Põltsamaa. 2. löögigrupeering koondus lõunasse. Ostrovi grupp. 4 kütipolku, 1 ratsapolk, soomusautod, 2 soomusrongi. Lisaks Läti kommunistlik kütibrigaad. Grupeeringu suuruseks oli ca 5000 aktiivset võitlejat. Ostrovi grupi peamiseks ül-ks oli hõivata Pihkva ja jätkata edasitungi piki Pihkva-Võru-Valga-Riia raudteed. Pärast Võru vallutamist pidi osa neist suunduma Tartu suunas ja jõudma Jõügeva-Põltsamaa kanti ning alustada sidet Jamburgi grupiga ning nendega ühinema.)
90 aastatel toodi ameerika traavleid. 1948 iseseisev tõug. Orlovi traavel peetakse üheks maailma ilusamaks hobuseks, harmooniline kehaehitus. Suurem pea, pikk kael, kõrge turi, selg-laudjas-laiad, kuivad jalad. Hiljavalmiv tõud- aborigeensed tõud, kuid erandiks orlovi traavel(kasv lõppeb 4-5a), kuna hiljavalmiv siis on ta pikaealine, halli on 52%, kõrvid 22%. Loodi alguses postiteenistuse ja sõjaväe jaoks Venemaal. Hrenovoje hobusekasvanduses hakkas aretus peale. 1776 toodi ostrovi kasvandusse araabia ja türgi hobuseid ja nende hulgas oli täkk Smetanka. 1778 a. Smetanka x taani mära = Polkan I x hollandi mära = Bars I(propotsionaalse kehaehitus, kiire ja jõuline traav). Bars I sai orlovi asustaja(1/2 hollandi, ¼ araabia, ¼ taani verd). Bars I lisati araabi täisverelise verd, kasutati inbriidingut et omadused kinnistuksid(tulemused võivad olla ettearvamatud). Vene Traavel aretuses oli 3 perioodi. On saadud orlovi traavli ja ameerika traavli ristamisel
Aga see ei tähenda, et nad ei tee koostööd. Üheks koostöö momendiks on 21.oktoober 1578 toimub suurem lahing Võnnu all. Venelased püüavad Võnnut tagasi vallutada, aga see ei õnnestu. Poolakad ja rootslased saavutasid võidu, aga edasisest koostööst midagi välja ei tule. Karksi langeb, Kirumpää. 1579.aastal suundub Batory Venemaale, on Loode-Venemaal väga edukas. 1580.aastal saab Velikije Luki, Ostrovi. 1581.aastal Pihkva all, linna vallutada ei suuda, aga venelastele saab selgeks, et edasi ei ole võimalik sõdida. Detsembris algavad läbirääkimised, Pihkvamaal. Kui delegatsioonid maha istuvad, siis saab kohaks Jam Zapolski. 13.detsember 1581 kuni 15.jaanuar 1582. Läbirääkimisi peetakse väga rasketes tingimustes. Raskuseid kahte liiki, esiteks milles kokku leppida, venelased ei taha midagi ära anda, poolakad ei taha ka midagi loovutada. Teiselt oli majanduslikult väga raske olukord
Eesmärk: Eesmärk taastada Vene impeeriumi sõjaeelsed piirid ja luua otseühendus Saksamaaga, kiirendamaks sel moel maailmarevolutsiooni saabumist. Sõjalised jõud: Põhja rinde juhatusele oli allutatud Balti laevastik. Eesti ja Läti piiridele koondati Põhjarinde 7. armee vasaku tiiva väekoondised ning neist moodustati kaks löögigrupeeringut. Jamburgi piirkonnas loodud grupi koosseisu kuulus üle 7000 täägi ja mõõga (Lahingutegevuses aktiivselt osalevad sõdurid). Pihkva-Ostrovi ruumi koondati 5000 tääki ja mõõka. Pole teada kui palju oli staapides, tagalaüksustes. Tavaliselt teenivate meeste arv oli kaks korda suurem kui tääkide ja mõõkade osakaal. Operatsioonikava: Põhjarindele anti korralduse vallutada Narva ja Pihkva, et arendada seejärel pealetungi Tallinna, Valga ja Riia suunas. Ning peale Valga vallutamist vallutada Tartu, Viljandi ja Pärnu. Riigikaitse korraldamine: Kaitseliit, vabatahtlike värbamine,
peaasjalikud kaitserajatisi Narva jõe poolel. Vene loodearmee tõmbub Punaarmee survel järkjärgult tagasi Jamburgi suunal. Lõunarindel Eesti 2. diviis paikneb Pihkvas ja Pihkva ümbruses ja teevad ka koostööd Vene loodearmeega - Bulak Bulahhovitsi väesalk. Pihkva all oli eestlastel suurem suurem panus kui Viru rindel. Juulikuu alguses osalesid eestlased Punaarmee tagasisurumisel Pihkva alt ja juulikuu II poolel, läks 2. diviis koostööst BB väesalguga pealetungile - jõudsid Ostrovi kui Korpovi linnani. Lõpuks Eesti 3. diviis - tegutses kõige lõunapoolsemas lõigus, tema kaitselõik ulatus Eesti-Läti piirist kunu Luganuse järveni. Selle diviisi lõik oli vast kõige rahulikum. Samas oli tunnetatav Rahvaväe meeleolus arvamust, et Landeswehr on puruks löödud, siis miks siis sellises olukorras peab Eesti sõdur surema võõra maa pärast. Sõda hakkas muutuma ebapopulaarseks. Sõdurite hulgas levivaid meeleolusid võimendasid vasakpoolsed erakonnad
liidetakse Kuramaa hertsogi riigiga. 21 okt 1278 poolakad ja rootslased teevad koostööd ning rootslased tulevad võnnu alla appi, venelaste üle saavutatakse hiilgav võit. Lahingu saak läheb suuremas osas poolakatele, ei meeldi rootslastele. Poolakad jätavad kiiret vallutamist, lähevad Karksi alla ja vallutavad selle. 1579 vallutavad Tartut, põletavad tartu eeslinnu. 78 a läheb poola võitlema venemaale, ollakse Velikije Luki alla, mis vallutatakse, augustis vallutatakse Ostrovi linna, peale mida minnakse Pihkva alla. Pihkvat vallutada ei suudeta. Septembris 81 algavad läbirääkimised, Pihkvas, lõplikult toimuvad Jam Zapolskis . Neid vahendab Antonio Possevino. 15 jaanuaril 1582 sõlitakse 10 a Jam Zapolski vaherahu. Vaherahu läbirääkimis vahendas possevino. Eesti kultuuri jaoks mehe teened seisavad alles ee, ida euroopa küsimustele toona pühendunud. Kursis ka vene küsimustega. Ivan
annaabi.ee 
