ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Eesti kirjakeel on stabiilne, ajakohane ja rikas, kuid vajab pidevat arendamist, et muutuva ühiskonna vajadusi rahuldada. Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja leitutatakse uusi asju, siis on vaja mõelda nendele uuetele asjadele eesti keelseid vasteid.
suulise keele eripäraga ● töötada välja süntaktiline süntees semantilise esituse põhjal ● ... Terminoloogia ● Terminoloogia on laiemas tähenduses oskuskeele õpetus ● Keemiaalased terminid, majandusalased terminid, muusikaalased terminid jne. ● Terminoloogias uuritakse sõnu, mida üldkeeles tavaliselt ei kasutata ● Riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” Oskuskeeled ● Oskuskeelt kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel ● Oskuskeele tekst on üldkeelsest teksist sageli keerulisema lauseehitusega Eesti keele oskuskeelekorraldus Eesmärk: ● ajakohane eesti oskuskeel ning eri valdkondi võimalikult ühtlaselt kattev oskussõnavara ● 2017- 50 000 eestikeelset oskussõna ühtses terminiandmebaasis ● terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös Kasutatud allikad http://www.eki
nende mõlema puudused uuritava materjali usaldusväärsel analüüsimisel. Stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt; üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; ei liialdata võõrsõnadega. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Töö peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Vältida tuleks: paljusõnalisust, sõnakordusi; slängi, stampkeelendeid; ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi fraase; võõrkeele mõju eestikeelsele tekstile. Arvud uurimistöös Ühekohalised arvud (0-9) tuleb tekstis kirjutada sõnadega.
teemat - eesmärk ja töö ülesanded. (Kirjutatakse tavaliselt siis kui muu töö on valmis.) PÕHITEKST - annab vastused sissejuhatuses püstitatud Liigenda tekst parem ülevaade (peatükid - alapeatükid ) käsitleb valitud eesmärkidele ja ülesannetele. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasuta selget ja täpset teemat oskuskeelt. Kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. · Teksti joondus servast servani, sirged servad (kahepoolne ehk rööpjoondus). · Lehekülje numbrid lehekülje allservas, keskel või paremal servas.
olema lihtne ja hästi sooritatav, mitte raskepärane Ei peaks kasutama suunavaid küsimusi Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (4) Alati peaks jätma ka võimaluse vastata `ei ole arvamust' või `ei oska öelda' Mida vähem küsimusi, seda vähem võtab vastamine aega ning seda tõenäolisem on saada vastused kõigile küsimustele ning kõik ankeedid täidetult tagasi Tähtis on ka küsimuste järjekord Peaks püüdma vältida liigset oskuskeelt, spetsiifilisi termineid, abstraktseid ja võõrsõnu, mida kõik vastajad ei pruugi tunda Ankeetküsitluse eelised (1) Võimalus saada vastused paljudele küsimustele Kirjalikult saadud vastused objektiivsemalt töödeldavad Saab suure hulga vastuseid vastused on statistiliselt hästi töödeldavad Üldjuhul anonüümsed, anonüümsus kergesti tagatav Ankeetküsitluse eelised (2) Tõhus meetod, sest säästab võrreldes
· Sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ja kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata. Joonised nummerdada läbi töö. Joonis paigutatakse lehekülje keskele. Alla märgitakse Joonis 1. Allkiri. Kõik joonised peavad olema tekstis viidatud (vt. joon.1). Foto loetakse jooniseks. Tabelil on tabeli pealkiri. Tabel 1. Pealkiri. Viitamine: (vt. tabel 1) Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasutada tuleb selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Teema valik Teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema. Teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema aktuaalsust ja originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. Referaadi kava koostamine Kõigepealt pannakse paika töö struktuur. Töö jaotatakse peatükkideks. Seejärel
Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus,
TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt; · kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused on loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · hoidutakse tõlkevääratustest; · välditakse paljusõnalisust; · välditakse sõnakordusi, kasutatakse rikkalikku sõnavara; · kirjutatakse nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile
Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest; peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4
3.2.2 Töö sõnastus Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja –vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud”, Diagramm 1 andmed osutavad et jne). Referaadi koostaja arvestagu järgmisi soovitusi: tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt ning üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat, väljendused olgu loomulikud ja lihtsad, ei liialdata võõrsõnadega, tuleb hoiduda tõlkevääratustest, peab vältima paljusõnalisust, tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikku sõnavara, 12 kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik,
....... Vaadeldes....... Võrreldes....., võib märgata/ öelda...... X on esitanud ülevaate....... Analüüsides X-i, selgub, et....... Sedeldatud materjalid on kogutud...... Näidetest järeldub, et..../...näidete põhjal selgub...... Diagrammi 1 andmed osutavad, et.... Küsitlusest võib järeldada, et... Tulemustele toetudes saab väita, et..... Uurimistöö autor peab arvestama järgmiste nõudmistega: kõneviis ja vorm olgu ühtne kogu uurimuse ulatuses; kasutada tuleb oskuskeelt, väljakujunenud terminoloogiat; vältida võõrsõnadega liialdamist, samuti tõlkevääratusi; vältida tuleb kõnekeelt, slängi või mõttetuid stampväljendeid. Olevikku ja minevikku ei tohi kasutada segiläbi. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE Refereerimine tähendab teise autori teksti, seisukohtade oma sõnadega ning konspekteerivas vormis esitamist
emotsioonideta, kasutatakse umbisikulist tegumoodi. Vältida tuleb konspektstiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid. Kirjalikes töödes tuleb vältida mina-vormi. Autori oma arvamus esitatakse läbi kolmanda isiku ,,Käesoleva töö auto peab digitaalallkirjale üleminekut õigeks ja hädavajalikuks." Töö kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused peavad olema loomulikud ja lihtsad; võõrsõnadega ei liialdata; hoiduda tuleb tõlkevääratustest ja paljusõnalisusest; välditakse sõnakordusi ja kasutatakse rikkalikku sõnavara; välditakse slängi, ajakirjanduslike, käibe- ja poeetiliste (üliemotsionaalsete) fraaside kasutamist;
Keelekorralduses otsitakse keeleideaali ning selle poole liikumiseks antakse keelesoovitusi ja fikseeritakse norminguid. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Keelekorraldusteooria sisuks on keelekorralduse eesmärgid, põhimõtted, meetodid ja taktika. Maailma kuulsamate keelekorraldusteoreetikute hulgas on Einar Haugen, Joshua Fishman ja Valter Tauli. Ülesanded · arendada keelekorralduspõhimõtteid, täpsustada kirjakeele normimise aluseid (sh vajaduse korral uuendades asjakohast määrust), selgitada neid kõigile keelekasutajatele
Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest; · peab vältima paljusõnalisust; · tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; · kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja
Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest; · peab vältima paljusõnalisust; · tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; · kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja
2. Slängisõnad Jüri Muttika kasutas oma intervjuus slängisme äpp (8 korral) ja tablett (3 korral), sest ta vestles kõigepealt tehnikainimestega ning hiljem rääkis samast tehnikast edasi ka teise saatekülalisega. Seega liigitub tema slängikasutuse eesmärk teise slängi definitsiooni alla (vt 2.2.1.), st ta kasutas mitteametlikku arvutiinimeste keelt. Olgugi et tegemist polnud korrektsete ja ametlike terminitega, said saatekülalised temast aru, sest valdavad sama valdkonna oskuskeelt ning olid enam-vähem sama vanad kui Jüri Muttika ise. Tendents on, et noored mõistavad tehnikast rohkem kui vanemad inimesed, kes ei jõua kõikide uute leiutistega end kurssi viia. Kusjuures Jüri Muttikast sai aru ka teine 15 saatekülaline, kes on ametilt nahaarst. Järelikult on sõna levinud ka tavainimeste seas ega pole enam üksnes erikeelne
informaatika kokkupuutepiirkonnas. Lisaks Viinile on klassikalise terminoloogia koolkonnad arenenud ka Prahas, endises Nõukogude Liidus ja Quebecis. Neist kõige omanäolisem on Quebeci koolkond tugeva rõhuga sotsiolingvistikal, keelekorraldusel (kakskeelne, poliitiliselt korrektne ja rikas riik) ning terminoloogiakoolituse pedagoogilistel aspektidel. Praha terminoloo- giakoolkond põhineb sama linna järgi nimetataval funktsionaalling- vistika suunal ning uurib oskuskeelt kui funktsionaalstiili, kõrvuti näiteks ajakirjandusstiiliga. Nõukogude koolkond sai alguse Wüsteri mõttekaaslaste Sergei Tšaplõgini ja Dmitri Lotte töödest. Kuna ka praktilised vajadused olid sarnased (standardimine), siis on Moskva koolkond Viini omale väga lähedane. 54 Terminoloogia Kõige mõjukam terminoloogiasuund on kaua olnud Viini koolkond. Peale saksakeelsete riikide on tema seisukohad olnud populaarsed veel
annaabi.ee 
