Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited
Evolutsiooni vormid: füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. · Kosmiline e. füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere
südasuvel kuni 67 % võimalikust, kevadel sügisel 30 50 %, talvel 10 30 %, päike ei paista üldse 130 päeval aastas (Tallinna andmed). Klaas Klaas on homogeene keraamiline materjal, mis koosneb peamiselt kvartsliivast, kaltsineeritud soodast ja lubjakivist. Erinevate omaduste parandamiseks lisatakse sulaklaasile metalloksiide. Klaasi omadused Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Kui päikese kõrgus on 10, 20, 30, ja 400, siis keskmine taeva hajukiirgus püstaknale on vastavalt 23, 35, 58 ja 78 W/m2 , sellest pääseb läbi akna 71% (kahekordne klaas), ühekordsete klaaside korral 80 %. Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse energiast.
teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. *Keemilised omadused. Klaasi kemikaalikindlus on teiste ehitusmaterjalidega võrreldes hea Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi lahuseid. Happed lahustavad klaasi koostises olevaid alkaale Klaasile mõjuvad kahjulikult tsemendi- ja lubjavesi ning Silikaatvärvid *Klaasi valmistamine. *Lehtklaasi meetod sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside
moodustada antivesiniku antiaatomi. Antiaatomid võivad jälle moodustada antiaine ning antiainest võib koosneda terve universum või universumi osa. (http://et.wikipedia.org/wiki/Antiosake) Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad koos ,,annihileeruvad", s.o. kaovad nii, et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks footoniteks. Seejuures võib sekka tekkida ka kergemaid osakese antiosakese paare.. Enamikul osakestes on olemas tema antiosake. Praegu teadaolevalt on ainult footon (ja (teoreetiliselt ka graviton) ilma antiosakeseta. Mõningate osakeste puhul on tema antiosake osakesest eristamatu. Sellised on näiteks kõik mesonid, mille koostises on sama kvargi kvark-antikvark paar. Vaheosakesed Tavaline footon kannab energiat ja impulssi kindlas seoses ja vastavalt liikumise suunale, ,,ebatavaline" aga suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii üle kanda, et
Hetkvõimsus - näitab võimsust mingi konkreetsel ajahetkel ja see saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 36 Trafo- elektromagnetilise induktsioonil (EMI) põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks const sagedusel. Kasutatakse kõrge pinge ja tugeva voolu muundamiseks näiduriistade jaoks sobivale väärtusele. 37 Temperatuur - iseloomustab keha soojuslikku seisundit 38 Kuidas on seotud osakestes liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga 39 Siseenergia - soojushulk, mille keha saab või annab ära soojusvahetuses teiste kehadega U= 3/2 * m/M*RT (üheaatomiline) U= 5/2 * m/M*RT (kaheaatomiline) 40 Ideaalne gaas - ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju p*V=m/M *RT R= 8,31 J/mol*K (gaasikonstant) Reaalne gaas - reaalselt eksisteeriv gaas, mille omaduste seletamiseks ei piisa ideaalse gaasi mudelist
Saadud tulemused on esitatud seireprogrammi aastaaruannetes. []) Kiirguskeskusest on võimalik tellida ka radooni kontsentratsiooni mõõtmist siseruumis. [] Varajane hoiatamine Antud süsteemi ülesandeks on avastada võimaliku piiriülese radioaktiivse saastumise kandumine Eestisse. Selleks jälgitakse reaalajas avatud maastikul atmosfääri gammakiirguse taset ja radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja aerosoolides. Need kaks suunda täiendavad teineteist võimaliku radioaktiivse saaste leviku varajaseks avastamiseks. Pidevalt töötavad automaatjaamad reageerivad operatiivselt õhu radioaktiivsuse tõusule, mis võib näiteks juhtuda Eesti lähedal toimuva tuumaõnnetuse korral. Antud info on aluseks elanikkonna teavitamisel kiirgusohust ja kiirguskaitsealaste meetmete rakendamisele. Kaugematel toimuvate õnnetuste korral saaste hajub ja jõuab meieni kohale teatud
0,1% Na, 0,06%Mg) Universum: H(71%) ja He (28%) Agregaatolek-aine olekuvorm, mille määrab molekulide soojusliikumise laad.(tahke, gaasiline, vedel, plasma-olek) van der Waalsi jõud: E(p)=E8or)+E(ind)+E(disp) E(or) orientatsiooni- esineb polaarsete molekulide vahel, püüab orienteerida dipoole madalaima pot energia asendisse. E(ind) induktsiooni-esine bpolaarse ja mittepolaarse molekuli vahel E(disp) dispersiooni- esineb kõikide molekulide vahel, tingitud osakestes sisalduvate elektronide liikumisest.Gaasiseadused: olekuparameetrid: P-rõhk; V-ruumala; T-temperatuur; normaaltingimused (P=1,01325*10^5 Pa ja T=273,15K) standardtingimused (P=10^5 Pa ja T=273,15K) Olekuvõrrand:PV=nRT (n- gaasi molkulide arv, R-universaalne gaasikonstant) Gaasi molaarruumala:V(m)=22,4 või V(m)=22,7 Osarõhkude seadus(Dalton):gaasisegu üldrõhk võrdub kõikide komponentide osarõhkude summaga Boyle´I-Mariotte´I seadus: n,T=const Gay-Lussac´I seadus: P,n=const
4mm ja seega langemiskiirus nii väike, et piisad nagu hõljuksid õhus. 2) lausvihmad koosnevad keskmise suurusega piiskadest, sajud kestavad ühtlaselt mitu tundi, keskmise intensiivsusega. 3) vihmavalingud - suure intensiivsusega Sadu on seda lühem, mida intensiivsem ta on. 8.Atmosfääri valgusnähtused Kõik valgusnähtused põhinevad valguskiirte murdumisel, peegeldumisel või difraktsioonil ehk paindumisel õhus hõljuvates tahketes või vedelates osakestes. Spektrivärvused: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violett. See värvusterida on spekter, seda saadakse spektroskoobiga. Spektri tekkimine valgus on elektromagnetiline lainetus, , kõige lühemad lained annavad violetse, pikemad aga punase värvuse. Punased lained murduvad kõige vähem, violetsed kõige rohkem. Miks on taevas sinine? Õhk koosneb mitmesuguste ainete molekulidest, mille läbimõõt on valguslaine pikkusest väiksem
kaugemale välja, ma olen enamuse ilmakaari ja maid näinud ja kõige õpetanumaid mehi kuulnud''. Tegeles matemaatika, füüsika, filosoofia, astronoomis, muusika, meditsiini, geograafia, meditsiini, füsioloogia, anatoomia-ga , st kõigega. On veendunud,et olemas on ruumi täitev olev ja mitteolev tühi ruum. Ruumi täitev olev pole aga üks ainus alge. See koosneb lõpmatust arvust imepisikestest meeltega haaramatutest imepisikestest osakestest. Nendes osakestes ei ole tühjust. Nad täidavad täielikult ruumi. Kuna nad ei ole jagatavad nimetab ta neid atomiteks s.o. ''jagamatud''. Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Dederminism ettemääratus. Mehaanilised põhjused ja paratamatus. Küsimusele MIKS? On alati kaks seletust: Teleoloogiline mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel. Mehaaniline mis põhjus on sellel sündmusel.
Vee kvaliteedi phinitajad: (toorvesi ehk lhtevesi, see vesi vetakse veekogudest vi siis puurkaevudest, see vesi sisaldab mitmesugseid lisandeid, niteks vees vivad sialduda vees alhustunud soolad, happed, alused, gaasid ning tahkeid osakesi. Loodusliku vesi sisaldab kolloide. Kolloidi on vga vikese suurusega osakesed alates 1-100nanomeetrini. Need kollodid on moodustunud rni alumiini ja raua henditest ja orgaanilised hendid. Sisaldab veel hljumeid ja need hljumid on muudustunud suurtematest osakestes liiva ja savi hendeid. Nad praktiliselt ei lahustu vees). Toorvett iseloomustuvad philised kvaliteedi nitajad: hljumi sisaldus vees mg/l kuivjk mg/l leevelisus mg-ekvivalent/l (suur leelisus phjustab torude korrosiooni) vee karedus (veekaredus kujutab endast philiste katlakivi tekitajate sisaldust, kaltsium-magneesium soolad) mg-ekvivalent/l pH sisaldus (vljendab vee happelisust , leelisust) vees lahustunud agressiivsete gaaside sisaldus (vees lahustunud CO2 ja hapnik ) mg-l
Rulli või pintsliga. 15 2.2.10. Seinamaaling Kui seinad on värvitud ja värv seintel on kuivanud saab seinale joonistada seinamaalingu. Kuna tegemist on lapsetoaga, siis sai pildile valitud paljude laste lemmiktegelased: Karupoeg Puhh ja mõned tema sõbrad. 2.2.11. Maalingu tegemine Kõigepealt tuleb pind puhastada tolmust, mustusest ja lahtistest osakestes. Siis näidatakse projektoriga seinale pilt ette, mille järgi saab harilikuga joonistada seinale pildi ette. Kui jooned on olemas pannakse projektor kinni ja segatakse värvid. Värvitakse tavaliste akrüülvärvidega (mida saab igast kunstipoest osta) ette joonistatud pilt seinale. Lastakse pildil kuivada 5-6 tundi kuivada. 2.3. Põrand 2.3.1. Tasandamine Et põrand saaks sile tuleb seda ennem tasandada
mõjuraadiust. Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks (prootoniteks ja neutroniteks). Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. Seoseenergiale ekvivalentset massi (tavaliselt seisumassi!), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt. Miks? Aga selle pärast, et paari lõhkumiseks tehtud töö salvestub energiana nendes osakestes, mida me lahutame. Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv) Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise.
mõjuraadiust. Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks (prootoniteks ja neutroniteks). Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. Seoseenergiale ekvivalentset massi (tavaliselt seisumassi!), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt. Miks? Aga selle pärast, et paari lõhkumiseks tehtud töö salvestub energiana nendes osakestes, mida me lahutame. Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv) Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise.
võrreldes sellega, mis transpireeritakse läbi tema keha ümbritsevasse keskkonda. Vesi on varu, mida organism oma tegevuse käigus vähendab. Hüdratsioon on vajalik tingimus, et metaboolsed rajad toimiksid. Organismid peavad oma veevarusid pidevalt täiendama. Mulla vesi, mis mulla sees on pärineb põhiliselt sademetest. Kuid mulla sees on ka veeaur. Mullas olev vesi on seotud paljude mineraalidega ja huumuse koosseisus või hoiatakse molekulaarsete jõududega mulla osakestes. Vaba vett nim kapillaarveeks, poorides olevat vett gravitatsiooni veeks. Sellest, kas taimed saavad vett omastada sõltub mulla pooride suurusest. Kui poorid on väga laiad, siis vesi langeb kiiresti alla põhjaveekihti. Alumine veesiduvuse piir sõltub taimede võimest vett kitsamatest pooridest välja imeda permanentne närbumispunkt mullas on nii palju niiskust, et taim ei saa enam kätte ja taim närbub. Kättesaadavuse takkistuseks on veel mulla lahuses sisalduvad lahustunud ained
välgukanalit.Põuvälk, mille sähvatust mille sähvatust võib näha öises pilvitus taevas , pärineb pilvest Äike on siis nii kaugel et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda 4.Optilised nähtused atmosfääris:kõik valgusnähtused põhinevad valguskiirte murdumisel,peegeldumisel,hajumisel,refraktsioonil v difraktsioonil õhus hõljuvates tahketes v vedelates osakestes;õhu tiheduse muutustest;aluspinna omadustes.Taeva värv:sinine värvus tähendab,et õhk on puhas ja kuiv,sest ta hajutab rohkem lühemalainelist kiirgust.Valkjas värvus osutab veepinakestele ja tolmukübemetele,mis hajutavad kõigi lainepikkusega kiiri ühtlaselt.Kui päike ja kuu on punased,osutab see suitsule ja tolmule-hajumise tõttu väheneb otsekiirguses lühemelainelise kiirguse hulk ja kasvab pikemalainelise kiirguse osatähtsus.Taeva ebatavalise
Seda selle pärast, et trantspordi tagajärjel ei teki eriti toitaineterikast saastet. Ainukeseks oluliseks toitaineks võiks lugeda tekkivad -d. 8 Joonis 1. Transpordisaaste osatähtsus Ida-Viru maakonnas saasteainete emissioonis 2003. a, t/aastas. Allikas: Liblik, Maalma 2005: 178 Antud töös keskendun peamiselt põlevkivi lendtuhale, mis on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Põlevkivi on Ordoviitsiumist pärinev fossiilne settekivim, mis tekkis kauges minevikus veekogudes, kui taimede ja loomade elutegevuse tagajärjel segunes orgaaniline mineraalsega (Laja 2005: 6). Sellest tulenevalt on ka põlevkivi orgaaniline sisaldud 10-65% ja mineraalne 15-75%, olenevalt leiukohast (Mõtlep et al 2007: 407). Põlevkivi energiasisaldus on võrreldes teiste
kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kui valguskiir langeb disperssele süsteemile, siis esinevad järgmised juhud: valgus läbib dispersse süsteemi, valgus murdub dispersse faasi osakestes, valgus peegeldub dispersse faasi osakestelt, valgus hajub difraktsiooni tõttu, valgus neeldub dispersses süsteemis. Valguse läbiminek ilma kaasnevate kõrvalnähtusteta on iseloomulik värvitutele molekulaardispergeeritud süsteemidele. Mikroheterogeensetes süsteemides valgus hajub ja neeldub. See põhjustab nende hägusust. J. W. Rayleigh tuletas järgmise valemi süsteemile langeva valguse Io ja lahuses hajunud
väljasadeneva faasi alged tahkes lahuses. Vaatleme faasidiagrammi Al Cu (joon 7-3). Väikestal Cu kontsentratsioonidel tekib tahke lahus , suurematel kontsentratsioonidel ja mehaaniline segu ( ühend ). Sulamit, mis sisaldab Cu umbes 4% kuumutatakse temperatuuril (tekib ) ja jahutatakse siis temperatuurini , kus hoitakse teatud aeg. Tekkivad -faasi osakesed annavad suure tugevuse, kuna ühendis on Cu ja Al vaheline kaugus väiksem, kui Al vaheline kaugus metallis. See tekitab -faasi osakestes kokkutõmbejõu. Seejuures on oluline temperatuuril hoidmise aeg. Joonisel 7-4 on näidatud, et suurim tugevus tekib kindla suurusega pretsipitaatide tekkimisel. Cu lisamine Al-le 0,12% suurendab tema tõmbetugevust ligi 2 korda (90 MPa). Selliseid Al sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidunõudena, kemikaalide säilitusanumatena, soojusvahetajatena, reflektoritena. Eriti tugevad on kaks Al sulamit: Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses
väljasadeneva faasi alged tahkes lahuses. Väikestel Cu kontsentratsioonidel tekib tahke lahus , suurematel kontsentratsioonidel tekib ja mehaaniline segu ( ühend CuAl2). Sulamit, mis sisaldab Cu umbes 4% kuumutatakse temperatuuril T1 (tekib ) ja jahutatakse siis temperatuurini T2, kus hoitakse teatud aeg. Tekkivad -faasi osakesed annavad suure tugevuse, kuna ühendis on Cu ja Al vaheline kaugus väiksem, kui Al vaheline kaugus metallis. See tekitab -faasi osakestes kokku- tõmbejõu. Seejuures on oluline temperatuuril T2 hoidmise aeg. Joonisel 7-4 on näidatud, et suurim tugevus tekib kindla suurusega pretsipitaatide tekkimisel. Cu lisamine Al-le 0,12% suurendab tema tõmbetugevust ligi 2 korda (90 MPa). Selliseid Al sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidunõudena, kemikaalide säilitusanumatena, soojusvahetajatena, reflektoritena. Eriti tugevad on kaks Al sulamit: 1) Al + 4,4% Cu + 1,5% Mg + 0,6% Mn tõmbetugevus 470 MPa
pole küllastunud. Elektrolüüte iseloomustatakse lahustuvkorrutisega ja kui ioonide kontsentrats ületab selle korrutise, siis tekib küllastunud vesilahus. Elektrolüütide lahustes toimuvad lõpuni minevad reakts-d (mittepööratavad), tekib gaas. Elektrolüüs protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel elekrolüüdi lahusest või sulatisest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi ning elektroodidel muutub nendes osakestes olevate aatomite oksüdats-aste, st elektroodide pinnal toimuvad redoksreakts-d. Elektrienergia->keemiliseks energiaks. +katoodil on redutseerumine ja anoodil on oksüdeerumine . Elektrolüüdid ained, mis annavad elektrit juhtivaid lahuseid. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse
1 sioonil v difraktsioonil õhus hõljuvates suuremad on pilve elemendid. Eriti selgete kujud kaovad ilma, et jõuaksid areneda kalorites,mis kulub ühe ruumiühiku pinnas tahketes v vedelates osakestes;õhu difraktsioonirõngaste ilmumiseks on vaja, et laikudeni. soojendamiseks 1kraadi võrra.Kui pinnase tiheduse muutustest;aluspinna pilveosade suurused oleks lähedased. Tugevate magnettormide puhul, s.t. Maa erisoojus on c ja tihedus ,siis C=c.Pinnase omadustes
KOHUSTUSEETIKA JNE) Kui Eelea koolkonna põhiargument oli, et mitteolevat ja tühja ruumi ei saa eksisteerida, siis Demokritos leidis, et on olemas nii ruumi täitev olev kui ka mitteolev tühi ruum, kuna absoluutne olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb lõputust arvust imepisikestest, meeltega haaramatutest osakestest aatomitest. Nendes osakestes ei ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult. Neid ei saa ka jagada, mistõttu nimetab Demokritos nad 'atomiteks' e jagamatuteks. Leiab, et tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega ning on olemas üksnes kaks alget: aatomid ja tühi ruum. Mateeria omadused tulenevad aatomite erinevast kujust, asetusest, suurusest ja korrast. Need on primaarsed omadused (raskus, tihedus, kõvadus).
TE TUNNUSTEGA Et sellest teadlaste loodud ideest aru saada, peame teadma, et me elame universumis, mis koosneb 10 mõõtmest ehk dimensioonist (9 ruumimõõdet ja 1 ajaline mõõde). Maal kasutame me ainult 4 dimensiooni (3 ruumilist ja 1 ajaline), sest Maal on 6 dimensiooni kokku pandud üheks üldiseks mõtteliseks dimensiooniks. Järgnevad on kahe füüsiku Dr. John Schwartz, (USA) ja Dr. Michael Green (Suurbritannia) teooriad. Meie aatomi ehituse osakestes on 10 dimensiooni koostis. Et pärast Suurt Pauku süsteemi luua/rajada, kukkusid dimensioonid kokku ja moodustasid kokkusurutult efekti, milles ühte dimensiooni pakiti kokku 6 muud/erinevat dimensiooni. Tulnukad kasutasid teadmist, mida nad kutsuvad NORDWAG-i FAKTORIKS (Nordwag-i mõjur), mis suurendab üht avarat kiirendusvälja või suurendab osakesi ja taasloob uued ruumi- mõõtmed. See tähendab, et tulnukalaeva sisemus nii füüsiliselt suuruselt kui avarusmõõtmetelt
mahukamaid tootmisharusid. Analoogiliselt vasega liigitatakse ka alumiiniumi kõvaks ja pehmeks alu- Aine magnetiliste omaduste põhjustajateks on miiniumiks. Külmtöötlemisel saadakse kõva, kuum- laengute liikumised aine elementaarosakestes töötlemisel aga pehme alumiinium. Alumiiniumi (elementaarvoolud, ka elementaarosakeste pöörle- üheks puuduseks vasega võrreldes on tema väik- mine oma telje ümber), mis tekitavad neis osakestes sem tõmbetugevus. Kõval alumiiniumil on see kuni magnetmomente. 2 2 180 N/mm , pehmel 75...90 N/mm . Õhuhapnikuga Praktikas kasutatakse magnetmaterjalidena kokku puutudes oksüdeerub alumiinium inten- ferro- ja ferrimagneetikuid (ferriite), mis koosnevad siivselt, tekitades suure elektritakistusega oksiidi spontaanselt magneetunud piirkondadest domee-
annaabi.ee 
