Eriti uhked olid suured kaitserajatisteta lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Ornamendis kasutatakse stiliseeritud mereloomi ja .taimi. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati olevat ladunud kükloobid, ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst.
Saarte peal kasutati ka zamotti (purunenud savinõude tükkis). Nõude pinda siluti rohutuusti või mõne hambulise servaga esemega, nii et nõu pind jäi kitsaste triipudega kaetuks. Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Saartel oli nõude seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem Suurimad erinevused piirkondade vahel on nõudele kantud ornamendis. Nõusid kaunistati kammilaatsete esemetega savisse jälgi tehes ning igasuguste muude täkete, lohkude ja soontega. Lõuna-Eestis kaunistati nõusid kõige rohkem, saartel kõige vähem. Ornamendiga kaeti üldiselt ainult nõude ülemine osa. On võimalik, et mõnikord värviti nõusid ookriga punaseks. Toorest savist tehtud nõud kõigepealt kuivatati ja siis põletati maa sees olevatesse aukudesse tehtud lõketes või lihtsalt maa peal olevates lõketes. Niiviisi ei olnud
Eriti alalhoidlik rõivamoodide ja kaunistusviiside poolest on olnud Lääne-Mulgimaa Halliste ja Karksi kihelkonnad. Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes. Siin kantud poolrattaga või kaukaga hamed (särgid) ja vammused säilitasid veel 19. sajandi keskpaikugi oma arhailise lõike. Vanadel rahvarõivastel esinev taimeaineline mulgi tikand omas teistsugust ilmet oli muistne. Selle tikandi erinevus seisnes ornamendis, selle ainestikus, värvustes ja tikkimistehnikates, teda esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Seesugusne tikand kandsi keskaegse väljenduslaadi pitserit. Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis.
kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Kasutatud on peegleid ja seinad on värvitud heledaks kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega.. Värvidest on kasutatud taevasinist, sidrunkollast, kuldset ja näha ka natuke hõbedat. Laest tuleb alla kristalllühter. Ornamendis dominerib natuurilähedane looduslik taimeornament. VII Võrdle kahte maali A. Watteau` Tants (lk 160) ja J. B. S. Chardini Tüdruk sulgpalliga (lk 162)! Leia erinevusi (teema, maalimislaad, meeleolu jne)! Antonie Watteau maal ,,Tants" Maali teema on meelelahutus. Kuigi maali nimeks on tants, ei ole sellest maaist seda lihtne välja lugeda. Tüdruk kes on maalitud tantsijannana, on loomult noor, koos oma saatjatega, kes muusikat loovd. Maalimislaadilt on maal selgete piirjoontega
viljatera. Neli punktiga rombi sümboliseeris hüve ja viljakust, täiskülvatud põldu. Maa viljakust seostati ka naise viljakusega. Rombile, kui maa viljakuse sümbolile on mõnikord tehtud nurkade külge ,,konksud", mis ilmselt kujutavad taimeidusid. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Kaheksakand - Kaitseb meie hinge ja kodu eksimiste eest eestlaste tähtsaim märk. Eesti rahvapärases ornamendis on kaheksakanna motiivistik levinud ülemaaliselt. Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte krislikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste jt. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge. Geomeetrilistes kirjades, mis on
kuid kategooriad ei eksisteeri puhas vormis. · Ornament kui selgitus. Ehte ornament on selgitus või imitatsioon traditsioonidest ja ajaloost. (Gijs Bakker ja Emiko Oye) · Ornament kui reinterpretatsioon. Ajaloost või klassikalisest vormist inspireeritud ehe, mis on muudetud kaasaegseks, valmistatud kaasaegsetest materjalidest. (Ulli Rapp, Anya Kivarkis) · Ornament kui sümbol. Ornamendis kasutatud sümbolid ja märgid ühendavad ühiskonnast, religioonist ja inimsuhetest tulenevaid ideid. (Ruudt Peters, Otto Künzli) · Ornament kui mäng. Ehet mis kaunistab inimkeha iseloomustab materjali ja vormi orgaanilisus. (Daniel Krunger, Vera Siemund, Iris Nieuwenburg) Ornament is back 15 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 153. 16 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk
Tööriistadena hakati uuesti laialdaselt valmistama lihvitud venekirveid. Pildil venekirve otsad. Nöörkeraamika kultuuri nõud olid peekritaolised, sageli väljapoole laienevate servadega, mille valmistamise savi koostisesse oli segatud peent liiva ning põletus oli parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi oli kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esines nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament saadi, kui nöör mässiti enne põletamist märjast savist nõu ümber. Ornamendis võisid esineda ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud olid enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud. Pildil nöörkeraamika savinõu ja venekirve otsad. Pronksiaeg - Oli aastatel 1800-500 eKr. Tööriistu ja mõningaid esemeid hakati valmistama pronksist. Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu. Pronks oli Eestis suhteliselt suur haruldus, sest see oli kallis ja seda oli raske hankida. Kasutati veel
2) Hiljem hakati tümpanoniks kutsuma ka romaani ja gooti kirikute portaali kohal olevat (tavaliselt dekoreeritud) kaarjat välja. Pildil Nashville´is asuva Parthenoni templi koopia (originaal asub Ateena akropolil) tümpanon. 9 Akantus Vahemeremaades levinud taimeperekond karusõraliste sugukonnast, tuntuim on pehmete lehtedega karusõrg, mille sakilisi lehti kujutati stiliseeritult kreeka ornamendis alates 5. saj. e. Kr, kõige rohkem korintose samba kapiteeli kujunduses. Hellenisimi aja ja rooma kunstis kasutati akantusemotiivi dekoratiivelemendina peale kapiteeli ka akroteeridel (kaunistus ehitise viilu nurkadel), ehitiste friisidel ja muudel reljeefidel, metallilõike- ja kullassepakunstis. Akantuseleht oli sage ehismotiiv ka bütsantsi, romaani, eriti aga renessansi ja baroki ehituskunstis. Esimesel pildil karusõrg (achantus mollis), teisel rikkaliku akantusemotiiviga korintose
Moes olid hiinapärase ornamendiga sirmid. Imiteeriti lakktehnikat, originaalesemetest olid kujunduses suured portselanvaasid ja ka fo-koerad. 18. sajandi keskel oli igas palees hiina tuba. Värvid. Värvigamma oli õrn ja pastelne, eelistatud olid õrnroosa, leheroheline, taevasinine, valge ja kuld. Chinoiserie meelisvärvideks olid sidrukollane ja mandariinioranž. Ornament. Rokokoo-ajastul lõid dekoratiivkunsti meistrid Oppenord ja Meissioner tervikliku asümmeetriale tugineva ornamendisüsteemi, mille põhimotiiviks oli rokai (orvand). Lisaks kõige tüüpilisemale ornamendivormile orvandile domineeris rokokoo-ornamendis natuurilähedane looduslik taimornament, palju oli mereteemalist ornamenti. Ornamenti põimiti roosivanikuid, Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 4 paabulinde, geomeetrilistest elementidest eelistati rombi. Peen arabeskne ornamenditehnika
matmisviis. Nimelt kaevati ühine kraav, kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks. Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid, pudelikujulised ja potikujulised savinõud. Kõige iseloomulikumad ümmarguse põhjaga savinõud; kaunistatud joontega, spiraalidega ja meandritega. Ornamendis ka kaarjaid jooni, abstraktseid inimkujutisi. Hiljem ka täkkeid, mis paiknevad ridastikku (täkke-paelkeraamika) paelkeraamika hiline regionaalne variant. See levis peamiselt Saksamaa keskosas; esines ka Poolas, Tsehhis, Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti maaviljeluse ja karjakasvatusega. Elati samasugustes pikkmajades. Paelkeraamika viimase perioodi üks tuntuim lokaalne piirkond on Rösseni kultuur (u 4800/47004600/4500 eKr). Paelkeraamika
ehetesarjad. Kanti ka imitatsioone, merevaigust ning terasest ehteid. Kreeka marmorkujude eeskujul minkisid naised end valgeks. BIIDERMEIERSTIILIS RÕIVASTUS (1820-1840) Biidermeieri - keskkihtide väikekodanlik elulaad. Eemalehoidmine tegelikkusest, Poliitikast. Kodanlusel rohkem raha ja haridust kui aadlil. Kunstis mõjutas peamiselt sise-, mööbli- ja rõivakujundust. Tunnused: mugavad ja praktilised vormid, hea materjalitöötlus, heledad värvid ja rohke lillväädi kasutamine ornamendis. Esikohal kodu, see oli korras ja hoolitsetud, interjöör mugav. Lapsed peres tähtsal kohal, soojenesid suhted laste ja vanemate vahel. Biidermeieri ajastu naine pidi olema ilus, vaga, süütu, truu, naiivne. Tekkis rõhutatud huvi vaimuelu vastu. Palju korraldati balle ja maskiballe. Rõivastuse kujunemine Naistemoode loodi Pariisis, meestemoode aga Londonis. Moodne rõivastus ei olnud enam teatud valitute privileeg. Ilmus rohkem moelehti. Moes andis tooni mõni
värve, nt puhast, mitut liiki töödeldud kinaveri, smalti ja pliivalget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 6 Ornament. Kreeka ornamendi ülesandeks oli pinda liigendada, täita või raamida. Varaseim kreeka ornament oli meander, 7.saj eKr lisandusid sellele palmett, voluut, paelpõime ja lootos, 6.sajandil munavööt, mis koos südamekujuliste lehtedega moodustas nn kymationi . Akantuse motiivi hakati kreeka ornamendis kasutama klassikalisel ajastul,; hellenism tõi endaga kaasa bukranioni ja girlandi. Mööbel. Kreeka originaalmööblist on säilinud mõned üksikuid näidised marmorist teatriistmetest. Mööbli vormid ja tüübid aga on meieni jõudnud reljeefkujutistelt, vaasimaalidelt ning ka Tanagra terrakotakujukeste vahendusel. Tüüpilised mööbliesemed olid voodi, diivan, lamend (kline) , häll, kirst, laud, klapp-pink. Tuntakse ka erilist nn naiste tooli klismos, mis paistab silma kerguse ja
Suurel määral jätkus hilisneoliitilises Eestis siiski püügimajandus. Esemeline materjal Kultuurile on iseloomulik nöörkeraamika. Need on peekritaolised nõud, mille koostisesse on savisse segatud peent liiva ning põletus on parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi on kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esineb nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament võib olla saadud, kui nöör mässiti enne põletamist nõu ümber. Ornamendis esinevad ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud on enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud. Nöörkeraamika 23 Esineb ka suuremaid ja robustsemaid nõusid. Nende savikoostisesse on sageli segatud taimekiude ja karvu, millest on jäänud peened kiudjad jooned nõude pinnal. Nõudel on väljapoole laienev serv ning ornamenditud on nad harva. Vahel esineb siiski tekstiilornamenti.
kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Kasutatud on peegleid ja seinad on värvitud heledaks kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega.. Värvidest on kasutatud taevasinist, sidrunkollast, kuldset ja näha ka natuke hõbedat. Laest tuleb alla kristalllühter. Ornamendis domineerib natuurilähedane looduslik taimeornament. 7) Võrdle kahte maali A. Watteau` Tants (lk 160) ja J. B. S. Chardini Tüdruk sulgpalliga (lk 162)! Leia erinevusi (teema, maalimislaad, meeleolu jne)! * Antonie Watteau maal ,,Tants" Maali teema on meelelahutus. Kuigi maali nimeks on tants, ei ole sellest maalist seda lihtne välja lugeda. Tüdruk kes on maalitud tantsijannana, on loomult noor, koos oma saatjatega, kes muusikat loovad. Maalimislaadilt on maal selgete piirjoontega
Uus ideoloogia tugines valgustusaja filosoofiale, järjest rohkem hakati tundma huvi antiigipärandi vastu. Rokokoo pehme ja kerge elegants tundus tühise ja mõttetuna, ka õukond hakkas mõõtu võtma klassitsismist. Prantsusmaal kujuneb esimese klassitsistliku stiilina välja nn.Louis XVI stiil ( u. aa. 1750 - 1792 ). Iseloomulik on rokokoolikult elegantse joone ühendamine klassitsistliku rangelt sümmeetrilise kompositsiooni ning antiikarhitektuuri sugemetega. Ornamendis kasutatakse rohkesti antiigist pärit motiive: urnid, pärjad, girlandid, trofeekimbud. 18. sajandi viimasel veerandil jõudis feodaal - absolutistliku süsteemi kriis lõppjärku, kogu 18. saj. II poolel olid valitsevat korda kritiseerinud valgustusfilosoofid: Voltaire, Rousseau, Diderot jt. Louis XVI valitsusajal aga kujuneb Prantsusmaal välja revolutsiooniline situatsioon, mis kulmineerub 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooniga, monarhia