liiguvad arenevatesse suguelunditesse ja neist saavad sugurakud § Amnion ehk vesikest • täidetud veepõhise lootevedelikuga • jääb loodet ümbritsema sünnini • Ülesanded: kaitse, joogi- ja urineerimiskeskkond, eraldab teistest lootekestadest § Allantois ehk kusekott • Temast kujuneb histo- ja organogeneesi ajal nabaväät(nabanöör) § Koorion ehk kõldkest • Arenedes muutub hatuliseks • Ühineb selliselt emaka limaskestaga • Moodustab koos limaskestaga platsenta • Ülesanded: kattev kaitsefunktsioon (nt. toodab valke, mis mõjutavad ainevahetust loote huvides) o Platsenta ehk emakook
Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt. Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev. Pikkus ca 5 mikronit mtDNA sisaldab 16569 nukleotiidi, 37 geeni: • 2 geeni kodeerivad rRNA molekule • 22 geeni kodeerivad tRNA molekule • 13 geeni kodeerivad valke (hingamisahela ensüüme) Haigused 1. Maternaalne pärandumine – ootsüüdi mitokondrid vigased. Avaldumine – lihaste javõi närvisüsteemi haigused. 2. Mutatsioonid organogeneesi ajal – näit. Ainult lihaste mitokondrid vigased. Mutatsioonid mtDNAs põhjustavad teatud pärilikke haigusi. MtDNA mutatsioonid põhjustavad mitmeid geneetilisi haigusi. Haiguse raskus sõltub mutatsiooniga mtDNA hulgast üldises rakutüübi mtDNAs. Eriti kahjustatud saavad selliste kudede rakud, mis vajavad palju ATPd, nii et kogu mitokondris olev genoom peaks sünteesima täisväärtuslikke ATP sünteesi valke.
somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus - mosaiik pärineb ühest sügoodist, - kimäär aga kahest või mitmest. XX x XY kimäärsus interseksuaalsus ja sigimatus. Sekundaarne ehk postsügootne kimäärsus - erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil Mikrosatelliidid? Kimäär - isend, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist Genotüüp ja keskkond Genotüüp - koostoimivate geenide kogum, mis määrab organismi reaktsiooninormi erinevates keskkonnatingimustes. Genotüübi realiseerumine on
Hea (enamik Vitamiinide Väga hea seened sünteesib Puudulik sünteesivõime ise) Rakkude Piiratud arv kordi ja jagunemine Piiramatult, sobivatel organogeneesi ei teki. koekultuuris tingimustel tekib ka Piiramatult Ainsana jagunevad kunstlikes organogenees piiramatult halvaloomuliste tingimustes kasvajate rakud. Eel- ja päristuumsete rakkude võrdlus Ehituslik Tunnus Eeltuumne Päristuumne
Elastne kõhrkude kõrvalestas, kõripealises, väikestes bronhides. Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi Tsütogenees toimub mesenhüümist kahes suunas: Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1
emadel? Ravimite tarvitamine peab olema kaalutletud ja viidud nii minimumini kui võimalik. 15. Mis on teratogeen? Keemiline aine või tegur, mis põhjustab loote väärandeid või muid püsivaid tervisekahjustusi 16. Mida võib nimetada kaasasündinud väärarenguteks? Pöördumatud morfoloogilised või funktsionaalsed defektid, mis on olemas alates sünnist 17. Mida põhjustavad embrüo- ja fetotoksilised. Millisel trimestril on need ohtlikud? Embrüotoksilised: · organogeneesi häirumine · ohtlikumad I trimestril Fetotoksilised: · loote elundite talitlushäireid · ohtlikumad II ja III trimestril 18. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad? 1. Tundlikkus teratogeeni suhtes sõltub loote geneetikast ja selle interaktsioonist keskkonnaga. 2. Teratogeen toimib spetsiifiliselt 3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote arengustaadiumist 4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks jõudma arenevasse viljastatud
2) Rakkude ümberpaiknemine kujuneva organi piires 3) Rakkude mitootilise aktiivsuse jätkumine NT: Labakäe kujunemine jäsemepungast (nagu rusikasse pandud käsi). Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Sõrmevahede kujunemine: a) mitoos blokeerub, rakud surevad ja lüüsuvad b) osa rakke migreerub tulevaste sõrmede alale; Sõrmede kujunemine: a) nende koostises olevad rakud jätkavad jagunemist b) lisanduvad sõrmevahelt alalt saabunud rakud Organogeneesi häired: 1) Liigsõrmsus a) funktsionaalne- ühel käel on nt 6 normaalselt arenenud ja paigutunud sõrme b) ebafunktsionaalne- 1 lisasõrm teistest oluliselt väiksem, teise nurga all jne 2) Lühisõrmsus- teatud sõrmelülid puudu 3) Liitsõrmsus- embrüonaalses arengus sõrmevahed ei kujune välja (mitte kokkukasvanud), eluea jooksul kasvavad sõrmed kokku (kõrvetatud käsi, nahk maas, kokku seotud sõrmed kasvavad kokku) 4) Paralleelsusnähe e
..4 ja 0...2-ni. Gonosomaalne aneuploidsus koduloomadel on peaaegu alati seotud sigimatusega, sageli ka hermafrodiitsusega. 32 Mosaiiksus ja kimäärsus Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Tuntakse sekundaarset ehk postsügootset. Kimäärsust, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil (seda on võimalik teha kunstlikult). Primaarsed kimäärid tekivad ka siis, kui 2 spermi viljastavad ühe kahetuumalise munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Kimääre, kes on saadud erinevate vanemate embrüote agregeerimisest, nimetatakse sageli tetraparentaalseteks loomadeks.
Gonosoomidega XXXY (triplo-XY) hobune on interseksuaalne. Klinefelteri sündroomi võib kirjeldada üldise valemiga: 2A + nX + mY, kus n ja m on sõltumatud arvud ja võivad varieeruda vastavalt 1...4 ja 0...2-ni. 22.Mosaiiksus ja kimäärsus. Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Tuntakse sekundaarset ehk postsügootset kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus seisneb selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. 23. Geenide interkromosoomse rekombinatsioon e.Mendelismi olemus sugulisel sigimisel.(mõisted?) Interkromosoomne rekombinatsioon esineb kõikidel põllumajandusloomadel.
Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil (seda on võimalik teha kunstlikult). Primaarsed kimäärid tekivad ka siis, kui 2 spermi viljastavad ühe kahetuumalise munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Sekundaarne e. postsügootne kimäärsus, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Postsügootse kimäärsuse näiteks on frimartinism. Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit. 34. Mitokondriaalne DNA. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas). Sugulisel sigimisel päritakse mtDNA tavaliselt ainult emalt. Seega: saab mtDNA abil määrata sugulust emaliini pidi; uurida inimese kui liigi põlvnemist;
tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus -mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. Sekundaarne ehk postsügootne kimäärsus - erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil 33. Sugukromosoomidega seotud aneuploidia tagajärjed. Sigimatus, hermafrodiitsus (soomääratluse häired). 34. Hermafrodiitsus ja pseudohermafrodiitsus. Tōeline hermarodiit -isendil on mōlemasugupoole sugunäärmed Pseudohermafrodiit - isendil on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised.
Endoteliokoriaalne platsenta – koorioni epiteel kontaktis emaka versoonte endoteeliga (kiskjalised) Hemokoriaalne platsenta – koorioni hatud emaka verelakuunides (putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud
X0-tüüpi aneuploidsus põhjustab tavaliselt loote arengu katkemise - abordi. Y0-monosoomikuid aga pole leitud - arvatavasti pole sellised sügoodid eluvõimelised. MOSAIIKSUS JA KIMÄÄRSUS Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Tuntakse sekundaarset ehk postsügootset kimäärsust, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil (seda on võimalik teha kunstlikult). Primaarsed kimäärid tekivad ka siis, kui 2 spermi viljastavad ühe kahetuumalise munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Kimääre, kes on saadud erinevate vanemate embrüote agregeerimisest, nimetatakse sageli tetraparentaalseteks loomadeks.
kromosoomides). Selles staadiumis luuakse alus loote erinevatele organsüsteemidele. Organogenees on väga keeruline. Nii tekib närvisüsteem avatud neuraaltoru sulgemise käigus, nägu saab alguse kolmest erinevast algest, mis peavad edukalt kokku sulanduma. Süda kujuneb torujast algest, mis pärast S-kujuliseks väändumist jaguneb neljaks südamekambriks ning veresoonkonna lõplikule ülesehitusele eelneb suure arvu veresoonte teke ja taandareng. Väliskeskkonna mõjutused organogeneesi ajal võivad põhjustada erinevaid väärarendeid e. embrüopaatiaid. Sageli on tegemist nn. takistusväärarenditega, s.t. normaalne areng takistub ja tulemuseks on näiteks 33 sulgumisdefekt lülisambas (lülisambalõhestus), näos (huule-suulaelõhe) või südames (südame vaheseina defekt). Kahjustuste oht on suurim raseduse 3.-8.(10.)nädalal. 3. fetogenees e. lootestaadium: varane fetogenees: 61
annaabi.ee 
