(mitokondrite pärast) (mitokondrite pärast) · 4. Vesikeskkond ja lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e turgori. rakkude siserõhu turgori Vee funktsioonid organismide tasandil : dil · 1. Kaitse ülekuumenemise eest. Loomadel higistamine, taimedel t transpiratsioon i ti · 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) · 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja 3 Vesi kindlustab organismisisese transpordi (taimedes tõusev ja laskuv vool, loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). · 4. Kaitsefunktsioon a)Pisarvedelik tekib 35 ml öp b)Sülg tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. · 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng
erinevast elektronegatiivsusest, ühine elektronpaar on enam tõmmatud hapniku poole. Seega on hapnikuaatomil negatiivne ja vesinikuaatomil positiive laeng. Vee ülesandeid: 1. Vesi on lahustiks paljudele orgaanilistele ja anorgaanilistele ainetele. 2. Ainete transport rakus ja rakku/rakust välja toimub vesilahusena 3. Osalemine keemilistes reaktsioonides. Nt: Fotosüntees 4. Ainete transport organismi tasandil. Nt: Ainete liikumine vereringega loomades 5. Raku-ja organismisisese stabiilsuse tagamine, nt raku siserõhu tagamine, kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu 6. Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele. Nt: Ahven, vesikuusk, järvekarp 7. Vesi osaleb kliima kujundamisel. Nt: Pilvede teke
Vee funktsioonid inimorganismis Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37 kraadi. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete
Aeglane individuaalne areng. Jrglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada triistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 4 ja 5.)Inimese philised elundkonnad on: Vereringessteem: tagab vereringe; sda, veresooned Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma
TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 9. Nimetage pedagoogilise taastumise 5 vahendit! 10. Nimetage meditsiini-bioloogilise taastumise 5 vahendit!
Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel
normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). • Vee omadused: • Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. • Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel
· teised tüübid (nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet 3. Mis on insuliin? Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Rakvere Ametikool 4. Pärislikkus Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni
(rasvade lagunemise produktid) poolt. Kirjeldatud haiguspildi paremaks mõistmiseks vaatleme lähemalt insuliini teket ja rolli organismis. Insuliin Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks (joonis 1). Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Haigusmehhanismid I tüüpi diabeedi puhul on veresuhkru tõusu (hüperglükeemia) põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine. Normaalse veresuhkrutaseme juures suhkur uriini ei pääse, küll aga hüperglükeemia tingimustes (alates
suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esma kirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel. Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Insuliini avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE
Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ja nende ennetamine. Seedeelundkonna osade ehituse ja ülesannete seos. Jäänukorganite päritolu seos teiste looma- dega. Toidu koostis ja organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervisliku toitumise põ- himõtted, üle- ja alakaalulisuse põhjused ja tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eri- tamisülesanne. Organismisisese veehulga reguleerimine. Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ja ülesanded. Retseptorite, närvide ja lihaste seotus reflek- sikaares. Silma ehitus, talitlus valges ja hämaras, ruumiline nägemine, nägemishäired ja nende ennetamine-korrigeerimine. Kõrvade ehitus seonduvalt kuulmis- ja tasakaalumeele talitluse- ga, kuulmishäired ja nende ennetamine-korrigeerimine. Haistmis- ja maitsmismeele ehituse ja talitluse seosed. Naha ehituse ja talitluse kooskõla, naha kaitsmine.
Glükogeen- loomne varuaine/ tärklis, millest veresuhkrutaseme languse korral on võimalik toota glükoosi Oska joonise järgi jutustada, LK 137 HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest Stabiilsena tuleb hoida neid parameetreid: · pH (happelisus) · Glükoosi kontsentratsioon · CO2 sisaldus veres · Vee hulk · Erinevate ioonide kontsentratsioon · Temperatuur VERE HOMÖOSTAAS Organismisisese tasakaalu hoidmisel on kõige olulisem hoida stabiilsena veri ja selle homöostaasi tagavad järgmised organid: · Neerud- Reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldus · Kopsud- O2 ja CO2 sisaldus · Maks ja pankreas- glükoositase · Maks ja nahk- Temperatuur · Organite tööd homöostaasi tagamisel juhivad hormoonid ja närvisüsteem. Enamik eluprotsesse saab organismis kulgeda suhteliselt kitsas pH vahemikus (ideaalne pH inimese veres 7,365)
mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab häireid ringesüsteemides - ringleva vere hulk väheneb ja selle kontsentreeritus suureneb. Süda peab intensiivsemalt töötama, selleks et olemasoleva verehulga tasandil tagada aju, neerude ja südame enda nõuetekohane verevarustus. Paratamatult jäävad skeletilihased selles olukorras mõnevõrra
kas igas keskkonnas või inimorganismis. 4. Bioloogiline toime ja rakendused meditsiinis. Oma ioniseeruva toime tõttu radioaktiivsus kahjustab elavaid organisme. DNA (sellest edaspidi) kahjustused põhjustavad mutatsioone , mis viivad kasvajate ja sünnidefektide tekkele. Radioaktiivsuse toime elavale sõltub doosi suurusest ja sagedusest, radiatsiooni tüübist ja tema allika asukohast (kas keha sees või väljas). Välise emisiooni puhul on kõiege ohtlikumad kiired, organismisisese emissiooni puhul on kõige ohtlikumad kiirgajad. Looduses esineb paratamatult radioaktiivsuse foon (nn. looduslik foon), mille peamiseks põhjustajaks on radoon massiarvuga 222, mis moodustub kivimeis ja maapinnas uraan-238 lagunemisel. Summaarne looduslik foon on ca 360 mrem, mis on inimesele kahjutu (lubatav norm 0,5-5 rem´i aastas). Meditsiinis kasutatakse radioaktiivsust kasvajate ravis, haiguste diagnoosimisel ja kudede pildistamisel (röntgenuurigud ja tomograafia)
1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett
Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab häireid ringesüsteemides - ringleva vere hulk väheneb ja selle kontsentreeritus suureneb. Süda peab intensiivsemalt töötama, selleks et olemasoleva verehulga tasandil tagada aju, neerude ja südame enda nõuetekohane verevarustus. Paratamatult jäävad skeletilihased selles olukorras mõnevõrra
Kuna maismaaliikidel esineb valdavalt kehasisene viljastamine ja tulevane loode alustab oma arengut emasorganismi sees (looted, munad), on emane paratamatult lootega kauem seotud. Isane saab lahkuda esimesena, ja siis pole emasel enam võimalik järglasi tema hoolde jätta. Miks toimub viljastamine just emas-, aga mitte isasorganismi sees? Siin peitub vastus ilmselt spermide suuremas liikuvuses ja hulgas võrreldes munarakkudega. Organismisisese viljastamisega liikidel pole isadus alati garanteeritud. Selliste liikide emane võib olla kindel, et kõik järglased on kindlasti tema omad. Seevastu isane ei saa olla sada protsenti kindel, et ta hoolitseb just enda geenikoopiate eest, sest emastel võib esineda paariväliseid kopuleerumisi ka teiste isastega peale oma sotsiaalse partneri. Kaks viimast punkti seletavad ühtlasi, miks uniparentaalset isahoolt esineb enamasti just kaladel
annaabi.ee 
