2 =1 - (2.134 -2.092)2 +(1.923-1.902)2 +(1.723 -1.723)2 +(1.526 -1.526 )2 +(1.314 -1.335)2 () = -2, = 3,2 = 4,250 10-2 (-2) 5(5-2) Kus kogumi punktide arv, eksperimentaalse punkti ordinaat, - lähendusjoone punkti ordinaadid. 4 385 0,160 0,00018 0,757 = = 0,113 0,03982 60 2 2 2 4 385 0,00018 0,757 4 0,160 0,00018 0,757 4 385 0,160 0,757
Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) Hüdrol Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud osa sademeveest, mis mööda maapinda lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse (pindmine äravool) ja läbi pinnase (maasisene niisutussüsteemid, vee saamine kalakasvatuseks tõenäosuspaberile ning ühendatakse kõveraks. äravool) veekogudesse voolab. Äravoolu saab jms) on vaja osata arvutada äravoolu Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja hästi, võib sellega rahule jääda
8. Tala mõjujooned. Mõjujoone mõiste. Selgituse kujul. lk 65, lk 36 Mõjujoon on graafik, mis kujutab konstruktsioonil liikuvast ja suunda säilitavast ühikjõust tingitud toereaktsiooni, sisejõu, siirde vms suurust arvutusskeemi kindlas ristlõikes. Selgitus: Järgnevalt selgitatakse mõjujoone ja epüüri erinevust mõjufunktsiooni abil (, ). Mõjufunktsiooni üheks muutujaks on lõike asukoht, kus vaadeldav suurus tekib, ja teiseks muutujaks jõu asukoht. Mõjujoonte ordinaadid arvutatakse tavaliselt vertikaalsest ühikjõust. Ülesandeks on arvutada tala suvalise ristlõike vertikaalsiire. 9. Tala mõjujooned. Koostada lihtne näide.(momendi mõjujoonest), lk 70, lk 47 R Paindemomendi avaldis lõike c kohta oleneb sellest, kummal pool lõiget c asetseb ühikjõud. Paindemomendi mõjujoon koosneb kahest sirgjoonest. Mc = ab/l. Mõjujoone vasak- ja parempoolne sirge lõikuvad lõike c vertikaalil. Ühikjõu liikumisel lõikest c kuni parempoolse
tõenäosused tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja teada kolme suurust: rea keskväärtust Q, variatsioonitegurit Cv ja asümmeetriategurit Cs. Variatsioonitegur Cv iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse tõenäosuspaberile ning ühendatakse kõveraks. Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on empiirilistest punktidest ülalpool, tuleb Cs väärtust vähendada ning vastupidi. Kui rahuldav tõenäosuskõver käes, võib sellelt võtta vajaliku tõenäosusega vooluhulga.
3 3 3 . 1.3. Määratud integraali mõiste Arvutame kõverjoonse trapetsi abBA pindala teisel teel. a, b x1 , x2 , , xn Jaotame lõigu n-osalõiguks. Osalõikude pikkused tähistame . Jaotuspunktides joonestame ordinaadid, mis jaotavad trapetsi n väiksemaks kõverjoonseks trapetsiks. xi 1, xi i Valime igal osalõigul vabalt ühe punkti . 1 , 2 , , n Saame . Kujundame igale osalõigule ristküliku, mille kõrguseks on graafiku ordinaat valitud punktis f 1 , f 2 , , f n
3 Valemi (3) kohaselt on pindala 1 3 1 2 S = F (1) - F ( - 1) = 1 - ( - 1) = 3 3 3 3 MÄÄRATUD INTEGRAALI MÕISTE Arvutame trapetsi abBA pindala teisel teel. Jaotame lõigu [a, b ] n osalõiguks. Osalõikude pikkused tähistame x1 , x2 , , xn Jaotuspunktides joonestame ordinaadid, mis jaotavad trapetsi n väiksemaks kõverjoonseks trapetsiks. Valime igal osalõigul [ xi -1 , xi ] vabalt ühe punkti i Saame 1 , 2 , , n Kujundame igale osalõigule ristküliku, mille kõrguseks on graafiku ordinaat valitud punktis vastavalt f ( 1 ) , f ( 2 ) , , f ( n ) Nende ristkülikute pindalad on f (1 ) x1 , f (2 ) x2 , , f (n ) xn . Kõigi niisuguste ristkülikute pindalade summa annab arvutatava pindala ligikaudse väärtuse
Tähiseks on . Ujuvusjõud mõjub püstsihis üles ja on 9 2. Laeva ujuvus rakendunud laeva veealuse osa ujuvuskeskmesse B (i.k. buoyancy , vene- keelses kirjanduses siiani C, mis on IMO poolt nüüd kohustuslik tegurite tähis, kuigi lühendina on kasutusel sobiv ). Raskuskeskme G ja ujuvuskeskme B koordinaate iseloomus-tavad: abstsissid, s.t. XG ja XB väärtused enamikel juhtudel on negatiivsed; ordinaadid, s.t. YG ja YB 0 väärtuse ligidased; aplikaadid, s.t. KG = (0,5...0,8)D ja KB = (0,5...0,6)T; kaubalaevade KG > KB vastasel juhul tekib ülipüstuvus. 2.2. Laeva tasakaalutingimused Laeva tasakaal määratakse kahel tingimusel: laeva raskusjõud peab olema võrdne ujuvusjõuga , mass aga võrdne laeva poolt väljatõrjutud vee massiga; W = = See on ujuvusvõrrand. m = GZ W
3 Valemi (3) kohaselt on pindala 1 3 1 2 S = F (1) - F ( - 1) = 1 - ( - 1) = 3 3 3 3 MÄÄRATUD INTEGRAALI MÕISTE Arvutame kõverjoonse trapetsi abBA pindala teisel teel. Jaotame lõigu [a, b ] n osalõiguks. Osalõikude pikkused tähistame x1 , x2 , , xn Jaotuspunktides joonestame ordinaadid, mis jaotavad trapetsi n väiksemaks kõverjoonseks trapetsiks. Valime igal osalõigul [ xi -1 , xi ] vabalt ühe punkti i Saame 1 , 2 , , n Kujundame igale osalõigule ristküliku, mille kõrguseks on graafiku ordinaat valitud punktis vastavalt f ( 1 ) , f ( 2 ) , , f ( n ) Nende ristkülikute pindalad on f (1 ) x1 , f (2 ) x2 , , f (n ) xn . Kõigi niisuguste ristkülikute pindalade summa annab arvutatava pindala ligikaudse väärtuse
Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 Jooniselt 2 on näha, et igale x väärtusele vastab täpselt üks y väärtus tegemist on funktsiooniga. Joonisel 3 vastab vahemikus 2 < x < 2 ühele x väärtusele mitu erinevat y väärtust, seega see graafik funktsiooni ei esita. Joonisel 4 on sirge x = 2, sellele x väärtusele vastab lõpmata palju y väärtusi (kõikide sirgel asuvate punktide ordinaadid). Joonisel 5 on esitatud funktsioon (vale- mina y = 2), sest igale x väärtusele vastab ainult üks y väärtus. 2. Võrdeline sõltuvus Võrdeliste suuruste (vt punkt 1.2.) vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks sõltuvuseks. Võrdelise sõltuvuse valem on y = ax, kus a 0. Valemina antud võrdelisi sõltuvusi käsitledes on otstarbekas valemi y = ax asemel kasutada ka teistsuguseid tähistusi. 8. klassi füüsikakursuses kasutatakse ühtlase liikumise tee pikkuse
parempoolse osaga. Positiivse algpüstuvusega laeva staatilise püstuvuse diagrammi joon.9 iseloomustavad alljärgnevad punktid: punkt 0 -- laeva püstuva tasakaalu asend; punktid B ja B' -- on sümmeetrilised O punkti suhtes ja määravad laeva kaadumisnurga ehk k (kaadumine) kui laev muutub staatiliselt ebapüstuvaks. Kaadumis- nurgast väiksema nurga puhul on laev staatiliselt püstuv -- püstuvuse moment viib laeva tagasi O punkti. Suurimad diagrammi ordinaadid -- punktid A või A' on maksimaalsed püstuvuse õlad (või püstuvuse momendid) ja nurgad max on maksimaalse püstuvuse nurgad. Suurim diagrammi ordinaadi punkt A määrab kreeniva piirmomendi, mille staatiline rakendamine laeva ümber veel ei kalluta. 36 3. Laeva püstuvus Kui koordinaattelgede algpunktist tõmmata diagrammi kõverale algosale
23 9 3-kordse tegevusega kolbpumba ebaühtluse aste : 3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega pumbast , mille väntvõlli väntade vaheline nurk on 120 0 Pumba tootlikkuse graafiku ehitamiseks tuleb võtta aluseks kolme ühekordse tegevusega pumba tootlikkuse sinusoidid ja kanda need kolm korda graafiku Q - tasapinnale , kusjuures sinussoidid on nihutatud üksteise suhtes 1200 . Liidame kolme sinussoidi ordinaadid väntvõlli pöördenurkade järgi ja saame punktid , millede ühendamisel saame kolmekordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse sinussoidi. Graafikust on näha ,et pumba maksimaalne tootlikkus on iga 60 0 järel. Q max (30 , 90 , 150, 210, ja 270 ) = F c = F R sin = FR(n/30) 0 Qkesk = 3 × FSn /60 = 3 × F 2R n /60 = Qmax /Qkesk = F R n 60 / 30 3 F 2 R n = / 3 = 1,046 10 4-kordse tegevusega tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste.
eralduspind on samarõhupind, seega p1=p2. Rakendades hüdrostaatika põhivõrrandit saadakse avaldised: ja ning edasi ühendatud anumate seadus , s.o. vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised vedelike tihedustega. 1.9 Rõhuepüür Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb hüdrostaatika põhivõrrandi järgi lineaarselt, on epüüri koostamiseks vaja arvutada rõhk vaid paaris punktis. Epüüri ordinaadid saab arvutada põhiõrrandist . Trapetsikujuline epüür kirjeldab absoluutrõhu jaotust. Et ka teisel pool seina valitseb õhurõhk, jääb vedeliku toimel seinale mõjuma ainult ülerõhk, mille epüür on kolmnurkne. a- lahtise anuma külgseinale mõjuvat rõhu epüüri b ja c- suletud anumas mõjub vedeliku pinnale ülerõhk pm või vaakum pvac, d- vedelik mõlemal pool seina. Rõhuepüür joonistatakse seina sellele poolele, kust
põlemisprotsessi. eraldi kiiruse valemis esimese ja teise liidetava kõverad ning liites Gaaside parameetrid läbipuhe ja sundväljalase perioodil olenevad Enamik V-mootoritel töötavad väntvõlli vända ühele kaelale kaks vastavate nurkade ordinaadid saame graafiliselt kolvi liikumise suurel määral väljalaske akende (klappide) avanemise momendist VKM-i kepsu laagrit, seega ühe rea silindri telgjooned on nihutatud sinusoidaalse kõvera. väntvõlli pöördenurga suhtes, väljalaskeklappide läbilaskevõimest ja üksteise suhtes kepsu laagri laiuse võrra. Pöördenurga teljest madalamale märgitud negatiivsed kiirused on väljalasketrakti puhtusest
Näide. Koostada parabooli juhtjoone võrrand. Lahendus. Teisendame antud võrrandi kujule tähistame x'=x-3, y'=y+5, saame uutes koordinaatides võrrandi kuju Seega tegemist on parabooliga, mille haripunkt on (3;-5), mille teljeks on y-tejega paralleelne sirge y=-5 ning mis avaneb y-telje negatiivses suunas, seejuures , seega . Selle parabooli juhtjooneks on järelikult x-teljega paralleelne sirge, mille punktide ordinaadid (y-koordinaadid) on võrra suuremad haripunkti ordinaadist -5. Juhtjoone võrrand on seega
pumpa järjestikku . Jadaühenduse korra läbib pumpa üks ja sama vedeliku hulk. Üksikpumpade surved on HI ja HII . Kahe pumba surved koostöö korral liituvad. Pumpade ühistunnusjoone H(Q)I+II - kõvera saamiseks tuleb liita üksikpumpade kõverate ordinaadid (H): H = HI + HII Pumpade ühistunnusjoone ja võrgutunnusjoone lõikumiskohas on jadamisi ühendatud pumpade tööpunkt. Kõik teised pumbaparameetrid määratakse kummagi pumba tunnusjoonelt. Pumpade vähim kõrgusvahe jadaühenduse korral ei ole piiratud . Suurim vahekõrgus võrdub esimese pumba survekõrguse ja teise pumba imemiskõrguse summaga. Kahe jadaühenduses pumba ühiskasutegur gQH 1+ 2 1 2 = = H 1+ 2
= [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 15] = /2 = 1,57. 3-kordse tegevusega kolbpumba ebaühtluse aste : 3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega pumbast , mille väntvõlli väntade vaheline nurk on 1200 Pumba tootlikkuse graafiku ehitamiseks tuleb võtta aluseks kolme ühekordse tegevusega pumba tootlikkuse sinusoidid ja kanda need kolm korda graafiku Q - tasapinnale , kusjuures sinussoidid on nihutatud üksteise suhtes 1200 . Liidame kolme sinussoidi ordinaadid väntvõlli pöördenurkade järgi ja saame punktid , millede ühendamisel saame kolmekordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse sinussoidi. Graafikust on näha ,et pumba maksimaalne tootlikkus on iga 600 järel. Q max (30 , 90 , 150, 210, ja 270 0 ) = F c = F R sin = FR(n/30) Qkesk = 3 × FSn /60 = 3 × F 2R n /60 = Qmax /Qkesk = F R n 60 / 30 3 F 2 R n = / 3 = 1,046
Selleks kantakse punktide kõrgused vertikaaljoonte abil mõõtkavas 1:200 tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutabki maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tabeli alumisel real tähistatakse trassi sirglõigud lahtri keskele tõmmatud sirgjoonega, mille peale kirjutatakse lõigu pikkus täpsusega 0,01m ja alla joone direktsiooninurk. Kõverate algused ja lõpud märgitakse piketijoonele ja saadud punktidest tõmmatakse ordinaadid rea keskjooneni. Vasakule poole ordinaati kirjutatakse kõvera alguse või lõpu kaugus eelmisest piketist, paremale poole kaugus järgmise piketini täpsusega 0,01m. Nende kauguste summa peab võrduma 100 meetriga. Kõverad kujutatakse ülespoole kumerdunud kaartega, kui trass pöördub paremale, ja allapoole kumerdunud kaartega, kui trass pöördub vasakule. Iga kõvera alla kirjutatakse kõigi kuue
Linn19 48,33 52,59 203 32,78619 Linn20 61,14 85,14 88 57,5086 Linn21 91,37 96,38 624 71,13569 Linn22 72,94 9,19 181 19,36079 Linn23 65,39 76,47 134 48,34553 Linn24 0,13 73,38 527 83,48055 Linn25 66,53 21,06 847 8,312358 Ladu 70,45 28,39 mproduct ordinaadid s H16, kasutades EE KÄIB???!!!), ate H16 valemi nnade kaugusi age valemit Kogukilometraazh 439473,5 Kumuleeruv alghinna alla hindamine Töölehel on ära toodud kümne kauba hinnad. Igal kuul rakendatakse erine allahindluse protsenti järgnevalt: Alla hinnatakse alghinda. Antud kuu allahindluse protsendiks on siiani kõigi kuude allahindlusprotsentide summ Näiteks, juuli kuus on allahindlusprotsendiks 1.55%+3.58%+22.47%=27.61
annaabi.ee 
