Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu · Võib kaduda teadvus · Surm saabub hingamishäirete tõttu
Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna
Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega. · Maasikapuude kasvatajad jätavad kõige sagedamini viljad puule külge ja linnud söövad need lõpuks ära. Kuid viljadest tehakse ka moosi. Huvitavaid fakte maasikapuu kohta · Maasikapuud saab väga edukalt kasvatada ka toas. Ta on dekoratiivne, igihaljas toataim. · Seemnetega paljundamisel õitseb mitte varem, kui 12 kuud pärast külvi
Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik. Läänes tuntud alates 1874aastast. On aretatud rida sorte: 'Cido' - õied oranzpunased, viljad kuldkollased valmivad septembri lõpus oktoobri alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on karvadeta ja näsadeta, õied ja viljad suuremad kui eel misel liigil ja lehed puhkedes punakad. Meil külmaõrnem, kui on jaapani ebaküdoonia. Euroopas on aretatud palju sorte, millised on
Pehmematel talvedel jääb kuni 100 lindu meile paigale. Carl-Frederik Lundevall 2005. Punarind, Erithacus rubecula rubecula Paljud linnusõbrad peavad punarinda kõige armsamaks linnuks. Ta on varblastest veidi väiksem, suhteliselt kõrgete jalgadega; ta suured mustpruunid silmad tunduvad ilmekaina. Ülal on pruunikas, kõhualune valge, rind, puguala, kurgualune, laup ja põsed oranzpunased, ühesugused nii isa- kui ka emalinnul. Punarind tegutseb maapinnal, madalail põõsail ja puudel. Maas liigub punarind kiirete hüpetega, sageli nõksutab keha, ajab saba püsti ja hoiab tiivad ripakil. Uudishimu tõttu satub ta kergesti igasugustesse püünistesse, sageli aga leiab sealt väljapääsu. Mõnede ornitoloogide arvates on ta väga seltsimatu ja riiakas, tundub aga, et tema riiakus on iselaadselt mänglev ja lõbus. Kuigi
viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kannavad rikkalikult väärtuslikke marju. Vana-Kreekas lisati hobuste söödale astelpaju võrseid hobused võtsid kiiresti kaalus juurde, nad muutusid lihaseliseks ja nende karv hakkas läikima. Sellest ka astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides L. hobuseläigeldaja (lad hippos hobune, phaos läikima). Siberis kutsutakse astelpaju hellitavalt siberi ananassiks.
Vilju kõrgune lehtpõõsas. kasutatakse toiduainete tööstuses, Oksad hallikasrohekad, karvased, väga levinud haljastuses, kuna talub tihedalt ogalised. saastunud õhku. Aretatud palju Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad, kultuursorte. karvased. Õitseb juuniseptember. Õied tumepunased või roosad. Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, ere või oranzpunased, valmivad augustist oktoobrini. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. Paljuneb vegetatiivselt. Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Sugukond: kukerpuulised (Berberidaceae) Rohkesti hargnevate okstega 25m Paljuneb seemnetega ja kõrgune lehtpõõsas. kännuvõsust.
Päritolu 0,6-1 m Kõrgus laiuvate okstega madal põõsas Kasvukuju võrsed karvased, hiljem tumepruunid oksad asteldega. Okstel tihedalt näsad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, ümardunud või teritunud tipuga, hõredalt täkilise Lehed servaga, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured, neerjad või südajad, püsivad sügiseni õied oranzpunased, kuni 5 cm läbimõõduga, 2-6 kaupa kimpudes Õied vili (küdoonia) on õunvili, ümmargune või piklik, 3-4 cm läbimõõdus, roheline või kollane, valmib septembris Viljad õitseb mais-juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus viljakas muld Mahla, keedise, zelee, kompoti jms valmistamiseks, haljastuses dekoratiivse üksikpõõsana või rühmiti muruplatsile, eesaeda
abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3- 5 lehekest, sulgjad lehed) Rubus nessensis kitsemurakas( vili on mustjas-pruun, kergelt mõrkjas, võrsetel on hõredalt paiknevad ogad, sõrmjad lehed, 5 lehekest kimbus, terva tipuga lehekesed, pealt rohelised , alt natuke karvased ja helerohelised)
Sobivad kokku pööris-kipslille, varajaste päevaliilia ning aediirise sortidega. 20. Maikelluke Maikellukese perekonnas on vaid mõned liigid. Looduslikult kasvavad Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eestis hästi tuntud metsalill. Risoomide abil moodustab suuri tihedaid kogumikke. Oma suurte laiade, veidi sinaka varjundiga tumeroheliste lehtedega moodustab väga tugeva pinnakatte, mis on pea asendamatu varjulisemates paikades. Õied valged või roosad kellukad, viljad oranzpunased marjad. Maikellukesed kasvavad nii päikesepaistelises kui ka varjulises kasvukohas, niiskemal huumus- ja toitaineterikkal mullal, kannatavad täisvarju ja kuivust. Kasutatakse vabakujulise rühmade ja suuremate kogumikena peamiselt muru asendajana varjulistemas paikades, hõredate puude all, põõsaste vahel, eriti vabades looduslikes paikades. Head kaaslased on metspiprad, sinililled, väikesed sõnajalad. Imehea lõhnaga meeldiv lõikelill. Suurepärane talviseks ajatamiseks
Kloroplastid roheline pigment klorofüll, kollane, oranzpunane (karotinoidid). Kloroplastide sisemuses kotjad moodustised lamellid (vt joon 3.38) Plastiidid võivad teatud tingimustes üksteiseks üle minna! Va proplastiidid! ÜL fotosüntees 15 Kromoplastid erinevad pigmendid (kollased,oranzpunased karotinoidid, ksantofüllid) Esinevad: viljades, õites. Leukoplastid pigmente pole värvitu. Sisaldavad varuaineid. 9.Vakuoolid · 1 memraanikihiga kaetud rakumahutid. · Tekivad siledapinnalise tsütoplasmavõrgustiku struktuuridest. · Esinevad kõikides päristuumsetes rakutüüpides. · Noores taimerakus mitu väikest vakuooli. · Need liituvad suureks keskvakuooliks. I Vakuoolide ülesanded taimerakus:
tumerohelised, alt heledamad, õied valged, vili tume- kuni puhkemisel lehed mustjaspunane pruunikasvioletsed, viljad lehed rohelised, õied valged või roosakad, viljad punased, roosad, Õitsemise ajal rohked õied, rohelised värvilised viljad lehed rohelised, õied kasvatatakse ka ilupuuna, valged, vili roheline või eriti dekoratiivne õitsemise kollane ajal lehed rohelised, õied õitsemise ajal väga oranzpunased, vili dekoratiivne, õitseb roheline või kollane rikkalikult ja küllalt kaua roheline, õied rohekad või punakad, viljad dekoratiivsed on põõsa punased, rohelised või marjad( punased, rohelised kollased või kollased sordid) roheline, õied kahvaturohelised, viljad punased punased marjad Roheline, õied lillakaspunased, viljad mustad mustad viljad roheline, valminud viljad
kogumikena ja tihedalt, sest ta paljuneb väga kiiresti oma nöörjat risoomi edasi kasvatades ja järjest uusi võsusid maa peale upitades. Seetõttu võib piibeleht aias isegi tülikaks muutuda. See meeldiv taim on küll paljude lemmik, kuid väga mürgine! Ohtlik on isegi vaasivesi, milles on seisnud piibelehekimp. Seetõttu tuleks pärast maikellukeste noppimist kindlasti käsi pesta. Sügisel (septembris-oktoobris) valmivad taimedel üsna isuäratavad siniste seemnetega oranzpunased marjad. Nende söömine võib väga kurvalt lõppeda - raskematel juhtudel isegi surmaga. Tihti aga kasutatakse taimede mürkaineid ravimite tootmiseks. Maikellukesest valmistatakse tugevatoimelisi südamerohtusid, mida võib tarvitada ainult arsti loal ja näpunäidete järgi. Mitte mingil juhul ei tohi ise proovida temast raviteed teha ja sisse võtta! (lisa 6. pilt maikellukesest). 13 Harilik nurmenukk (Primula veris)
Areaal Lõuna-Euroopast kuni põhjas Skandinaavia ja Islandini, samuti Kaukaasia ja Krimm. Noored võrsed karvased, hiljem paljad, lehed paaritusulgjad, 11-15 lehekesega, kuni 20 cm pikad. Lehekesed saagja kuni kahelisaagja servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt karvased. Õied valged, koondunud 5-15 cm läbimõõduga ebameeldivalt lehkavatesse kännastesse, õitseb mais-juunis. Viljad oranzpunased, kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, valmivad septembris. Vähenõudlik liik mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Armastab päikesevalgust. Haljastuses kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Pooppuu (Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) 39 10-15 m kõrgune ovaalse kuni ümara võraga jämedatüveline puu, kasvab Lääne-Eesti
ühetüvelise, harva mitmetüvelise puuna. Areaal Lõuna-Euroopast kuni põhjas Skandinaavia ja Islandini, samuti Kaukaasia ja Krimm. Noored võrsed karvased, hiljem paljad, lehed paaritusulgjad, 11-15 lehekesega, kuni 20 cm pikad. Lehekesed saagja kuni kahelisaagja servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt karvased. Õied valged, koondunud 5-15 cm läbimõõduga ebameeldivalt lehkavatesse kännastesse, õitseb mais- juunis. Viljad oranzpunased, kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, valmivad septembris. Vähenõudlik liik mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Armastab päikesevalgust. Haljastuses kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Eesti suuremate harilike pihlakatena tuleks märkida Viljandimaal Paistus kasvavat puud d1,3=68 cm ja Valgamaal, Otepääl kasvavat puud kõrgusega 20,0 m. (Relve, 2000). Sordid: Määri p. (S. aucuparia L. ssp. moravica (Zeng.) A. Löve) H. p. alamliik, suurte
..7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane · Võrsed noorelt karvased, hiljem lõvedega, paljad, astlad 4-6 cm pikad, veidi kõverdunud. · Õied, valged, üsna suured, koondunud 10-15 õielistesse kännastesse, õitseb mai lõpp, juuni. · Viljad veidi piklikud, oranzpunased, tumedate täppidega, karvased, maitselt jahukasmahlased. Viljad püsivad kaua puul. · Sageli kasutatakse karvast viirpuud hekitaimena, õitseb ja viljub rikkalikult, talub hästi kärpimist, on vähenõudlik mulla suhtes ja summutab hästi müra ning püüab tolmu. 54. Perekond vaarikas (Rubus) ja harilik vaarikas (Rubus idaeus) Rubus - Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond
annaabi.ee 
