tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele suunata? Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate kombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. · SKP (sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. · Lõpptarbimine kaubad ja teenused , mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. · Vahetarbimine kaubad/teenused, mida kasutatakse teiste toodete/teenuste tootmiseks.
enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP
selliselt, et tulemus oleks optimaalne , st et resurssid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väikseim Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust · 14. Ressursside kasutus Vabaturumajanduse tingimustes määrab ressursside kasutuse turg ehk tarbija ja tootja Nõudlus vs pakkumine Tarbijad maksimaliseerivad oma kasumilikkuse, tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi · 15. Majanduse väärtuste mõõtmine SKP sisemajanduse koguprodukt (in.k GDP) Riigis teatud aja jooksul (tavaliselt aasta lõikes) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( lõpptarbimisse läinud kaubad/tooted, vahe-tarbimist ei arvestata ) SKT Sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük RKP riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigi residentide (ka välismaal) poolt toodetud lõpphüviste
Tarbija ostud annavad tootjale infot tarbija soovide ja eelistuste kohta. Tootja omakorda otsustab tootmiskulude põhjal , millist toodet tarbijale pakkuda, nii et too saaks toote tarbimisest maksimaalset kasu. Seega määravadki just tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine, mida toota ja kuhu on otstarbekas ressurss paigutada. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad om kaumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt.
Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust Lõpptarbimine- need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam üheti teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine- kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel
süvendada teiste faaside uuestiläbimisega. Kliendikäitumise põhjuslikud tagamaad: Suhtumine firmasse, tootesse või brändi. Tarbimiskäitumine selle firma toote või brändi suhtes. Suhtumine sisaldab nii ratsionaalset kui ka emotsionaalset komponenti. Käitumine sisaldab ka käitumuskavatsuslikku lojaalsusfaasi. Inertslojaalsus korduvostud kuid kiindumus puudub. A la Starbucks. Avab kohviku, lähedal olev kohvik aetakse pankrotti ja siis nad lihtsalt optimeerivad. Varjatud lojaalsuse klient on väga kiindunud, kuid ei käitu selle kiindumuse kohaselt. Soovitusväärtus, suusõnal leviv reklaam Ebalojaalsus. Peamiseks küsimuseks miks ei osteta? Lojaalsuse kujunemine. Mõjufaktorite jada: kvaliteet rahulolu lojaalsus kasumlikkus Lojaalsusest tulenevad kasud: finantsilised ja immateriaalsed. Kõige suurem probleem klientide hoidmine. Võib ka olla, et kui suurendada klientide püsimist
odavam kui inimese palkamine. Arengumaades teevad tööd inimesed, kuna nende tööjõud on odav · Majanduslik efetiivsus-kellegi heaolu ei saa suurendada, ilma kellegi teise heaolu vähendamata(Pareto efektiivsus) · Ebaefektiivne kasutamine-vesi, põlevkivi · !!! Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Alternatiivkulu · Valides ühe tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu. · NT:ühissaun, koolitoitlustus 7) Investeeringud · kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus · Enamasti raha. Väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse jne
toodangukombinatsioonide vahel. Iga tarbija püüab maksimaalse kasulikkuse poole s.t hinna ja kvaliteedi suhe. Tootja peab omakorda paigutama ressursid selliselt, et tarbija eelistaks just tema toodet ning tema saaks kasumi. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kui tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. 3. Sisemajanduse koguprodukt(SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.
Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal, või vastupidi. Ressursside optimaalne paigutamine olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP peegeldab tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine kaubad, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel.
Suur X katusega, üldkogumi korral müü (väike u, vasakul allapoole kriips). 14. Klassikaline ökonomeetriline modelleerimine üksikult üldisele lähenemine. Majanduslikku seost püütakse tõestada, mitte võltsida. Maj. seost ei testita, vaid hinnatakse. 15. Kalibreerimine täpse mõõdu andmine, kontrollimine. Lähtutakse seisukohast, et majandusagendid optimeerivad oma käitumist ning turud saavutavad tasakaalu. Kontrollitakse modelleerimise kaudu reaalseid andmeid ja vaadatakse, kas need vastavad. 16. Korrelatsioon punktid paiknevad mingi joone ümber. Mida lähemal on punktid joonele, seda tugevam on korrelatsioon. Korrelatsioon puudub punktid on kõik laiali, seost pole joont ei moodustu. Negatiivne korrelatsioon joon on langev vasakult paremale. Positiivne tõusev vasakult paremale
Kõvaketaste peamised näitajad peale mahutavuse on veel keskmine rajaotsinguaeg (access time) (tavaliselt 10 ja 15 millisekundi vahel) ja ülekandekiirus (megabaitides sekundis). Ülekandekiirus on sõltuvuses liidesstandardist (EIDE, SCSI jt.) ning kettakontrollerist. Kettakontroller juhib ja vahendab arvuti keskseadme ja mälu vahelist suhtlemist. Selle funktsioonide hulka kuuluvad ka mitmed andmevahetust optimeerivad toimingud (andmetihendus, vahepealne puhverdamine jne.). Tihti on kontroller varustatud ka peitmälusüsteemiga. Kõvaketta soetamisel peaks tähele panema, et suure pöörete arvuga (nt 7,200 rpm ja 10,000 rpm) kõvakettad teevad küllaltki koledat häält ja võivad häirida töötegemist, samas kui aeglasemad kettad pöörlemiskiirusega 4,500 rpm ja 5,400 rpm on piisavalt vaiksed, et neid ka lauapeal olevas arvutis välja kannatada
rahulolu, seda paremini ta end tunneb- selleks tuleb resurssid suunata sinna, kus alternatiivkulu väiksem- see on ressursside efektiivne kasutamine. KUIDAS KUJUNEB TURG?- Vabaturumajanduse tingimustes otsustab TURG (nõudlus ja pakkumine, tarbija ja tootja), mida ja kuidas toota. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. = OPTIMAALNE RESSURSIDE KASUTAMINE on olukord, kus kõik majandusressursid on rakendatud ning ühegi ühiskonnaliikme heaolu ei ole võimalik ressursside ümberpaigutamise tulemusena suurendada, ilma et kellegi heaolu seetõttu väheneks. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG SKP=SKT- peegeldab riigis nt aasta jooksul toodetud kaupade ja –
Ressursside näited: mälu, töötlemine ja võrgu ribalaius. Kiire (kiir-) paindlikkus. Võimalusi pakutakse paindlikult ning avaldatakse, mõnel juhul automaatselt, et kaaluda kiiresti väljapoole ja sissepoole samaulatuslikult nõudlusega. Tarbijale kasutamiseks saadaval olevad võimalused näivad tihti olevat piiramatud ja neid võib kasutada igal ajal nii palju kui soovitakse. Mõõdetud teenus. Pilve süsteemid kontrollivad ja optimeerivad automaatselt ressursside kasutust võimendades mõõtmisvõimet mõnel abstraktsiooni tasemel, mis on sobiv teenuse tüübiga. Ressursside kasutamist saab jälgida, kontrollida ja selle kohta aru anda. See kindlustab läbipaistvuse nii teenusepakkujale kui ka tarbijale. Võttes aluseks NIST (National Institute of Standards and Technology) poolt välja antud soovitused seoses pilveteenustega, on teenuse mudelid järgmised: 1) Tarkavara kui teenus (Software-as-a-service ehk SaaS)
on kasutajale mõeldud dokument – Vale, Sisaldab süsteemi kirjeldust – Õige, Sisaldab projektijuhi kontaktandmed – Vale Õige vastus on: Ulatuse, teostatavuse ja alternatiivide kirjeldamine. Küsimus 7 Projekti algatajaks võib olla ärijuht, IT juht, ettevõtte juht või organisatsiooni arenduse eest vastutav komitee (steerling commitee). Sõltuvalt algatajast projektidel on erinev maht, eelarve, tähtaeg jne. Miige õiged seosed kokku: IT juht algatab projektid – mis optimeerivad olemasolevad funktsioonid, IT juht algatab – erineva maksumusega projektid, Ärijuht algatab – lühikese tähtajaga projektid, Juhtimiskommitee – algatab suure maksumusega projektid, Tippjuht algatab – kõige keerulisemad projektid, Ärijuht algatab projektid – mis lisavad süsteemile funktsioonid juurde Õige vastus on: Ressurside määramine ja ressursiplaani koostamisega, Projektistandartide ja protseduuride määramisega, Riskide identifitseerimise ja hindamisega.
ressursside optimaalne paigutamine. Selleni jõudmine on keeruline, kuid areng kulgeb pidevalt selle optimumi suunas. Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg (Nõudlus ja pakkumine, tarbja ja tootja) valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. 5.2 Majanduse koguprodukt ja majandusareng Sisemajanduse koguprodukt(SKP) Näitab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Võetakse arvesse vaid lõpptarbimisse läind kaupade ja teenuste maksumus. Lõpptarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.
Osaoptimeerimine Osaoptimeerimisel optimeeritakse üksikuid tegevusi ja protsesse terviku asemel Osaoptimeerimise vältimiseks on tähtis saada ettevõtte toimingud ja protsessid ehk kogu tegevus ühesuunaliseks, ehk suunata need ühiste eesmärkide saavutamisele. Eesmärkideks on ettevõtte kogukulude optimeerimine, teenindustaseme tõstmine ja nende kaudu ettevõtte rentaabluse ja konkurentsivõime parandamine Ettevõtte erinevad allüksused optimeerivad sageli oma tegevused, arvestamata teiste allüksuste taotlusi ja eesmärke. Sellisel juhul on ettevõtte eri allüksuste tegevus ja taotlused suunatud erinevalt, mis vähendab tervikuna ettevõtte rentaablust ja konkurentsivõimet. Ostukulud Kulud, mis on seotud ostutööga ja põhjustatud hangete ja ostude poolt. Ostukulude hulka kuuluvad ka tellimiskulud, mis moodustavad ühe osa ostukuludest. Lisaks tellimiskuludele kuuluvad ostukulude hulka hanke- ja ostulepingute
C0- autonoomne tarbimine- ei sõltu sissetulekust APS- keskmine tarbimiskalduvus- langeb tulude tõustes Keskmise tulu hüpotees: Teooria: tulud suuremad, kulud ka Lühiajaliselt APC muutub, säilitatakse tarbimine säästmise arvel Pikaajaliselt APC püsib Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu Elutsükli hüpotees (Modigliani) Tõi lisaks rahale ka vara mängu- tarbimine sõltub nii varadest W ja tulust Y C=αw+βY Tarbijad optimeerivad tarbimist kogu eluea vältel Püsiva tulu hüpotees (permanent income hypotesis) Yp=Ye (eeldatav tulu) + βYt (juhuslik tulu) Tulu kujuneb erinevate komponentide abil Püsiv tulu nt palk Juhuslik tulu summana (loteriivõit) β (näitab palju kandub juhuslik tulu üle jooksvasse tarbimisse) C=αYp α konstant, mis näitab palju püsivast tulust läheb tarbimisele, võrreldav tarbimise piirkalduvusega
Sisuliselt väidab see reegel, et inimeste soovid on mõõtmatult suuremad kui on ressursid nende soovide rahuldamiseks. Kui keegi tabab end mõttelt, et ta peab millestki loobuma, on ta enesele teadmata tunda saanud selle reegli mõju. Nagu juba eespool ka mainitud, saavad enamus majandusteaduses käsitletavad probleemid alguse just ressursside piiratusest. Seetõttu suur osa majandusteooriaid selgitavadki, kuidas majandusagendid optimeerivad oma käitumist piiratud ressursside tingimustes (mikroökonoomika uurimisobjekt) ning millised on selle tagajärjed kogu majandusele (makroökonoomika uurimisobjekt). Optimeerimise tulemusel valib majandusagent võimalike käitumisalternatiivide hulgast sellise, mis rahuldab tema soove kõige paremini. Majapidamised maksimeerivad oma heaolu piiratud eelarvega, firmad kasumit piiratud tootmisvõimalustega, valitsus ühiskonna
tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi oleks konkurents, mis hinnainformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi; tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressurse võimalikult efektiivselt. o Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Tööjõuturul on kaubaks tööjõud. Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka). Palgal ehk töötasul on kaks vormi: ajapalk ja tükipalk. Palga osad: netopalk = brutopalk - maksud
ostetakse lühiperioodil lisaks avaliku lao teenust. Kui müügisessioon on möödas, ei vajata enam avaliku lao teenust ja edasi tegutsetakse ainult oma laos. Teatud juhtudel võib privaatlaopidaja maandada äritegevuse riske, ostes pikemal perioodil lisaks avaliku või lepingulise lao teenust. Oma laos hoitakse püsivaid kaubamahte, avaliku lao teenuste käive võib aga kõikuda arvestatavas ulatuses. Sel viisil optimeerivad mitmed ettevõtted oma laopidamise kulusid, viies need madalaimale võimalikule tasemele. Laopidamise kolme alternatiivi vahel valides peaks otsustaja suutma hinnata eri otsus- tega kaasnevaid riskitasemeid. Avaliku ja lepingulise lao teenuste ostmisega kaasnevad tavaliselt kliendile suuremad riskid kui privaatlao pidamisega. Samal ajal võib äririsk olla mõõdukas lepin-
Teoreemitõestamine ja järelduste tegemine .Frame problem jms raskused .Ekspertsüsteemid: spetsiifilise järelduste tegemise strateegiad .Intelligentsed agendid: järeldused, õppimine jms •“Soft” AI: (fookus tajumisel ja tajupiltide õppimisel) .(Õppimine) .Teksti mõistmine .Pildi mõistmine ja kõne mõistmine •Robootika •Rakenduslikud algoritmid: piiri peal tehisintellektile .Male, kabe, go, bridzh .Üldised otsimismeetodid .SQL optimeerimine, optimeerivad kompilaatorid, travelling salesman jms ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Eesmärgid •Erinevad eesmärgid, üldiselt konkreetsele: .Tehisintellektinduse “suur eesmärk” on päriselt intelligentse masina ehitamine: riistvara + tarkvara .Tehisintellektinduse “filosoofiline eesmärk” on saada paremini aru mõistuse (sh inimese ja loomade) funktsioneerimise põhimõtetest üldse. .Tehisintellektinduse “praktiline eesmärk” on teha
Teatud juhtudel võib privaatlaopidaja maandada äritegevuse riske, ostes pikemal perioodil lisaks avaliku või lepingulise lao teenust. Oma laos hoitakse püsivaid kaubamahte, avaliku lao teenuste käive võib aga kõikuda arvestatavas ulatuses. Sel viisil optimeerivad mitmed ettevõtted oma laopidamise kulusid, viies need madalaimale võimalikule tasemele. Laopidamise kolme alternatiivi vahel valides peaks otsustaja suutma hinnata eri otsus- tega kaasnevaid riskitasemeid. Avaliku ja lepingulise lao teenuste ostmisega kaasnevad tavaliselt
annaabi.ee 
