Neid on kahte sorti lühiajalised ja pika ajalised, nagu sõna ütleb lühiajalised on tihedamalt kasutatavad ning asuvad protsessides, vähem kasutatavad pannakse kettale. Kriteeriumiteks on kasutus, läbilaskevõime, käibeaeg, ooteaeg, reaktsiooniaeg. Planeerimisalgoritm on mitte ennetav, kui protsessile on antud CPU, siis seda enam ära ei võeta. Lühemad protsessid võivad kauem oodata, kuid kõiki koheldakse võrdselt....................... Tööd ja võimu jagab Dispetser. Dispetser on operatsioonisüsteemi tuuma osa, mis pidevalt otsustab, milline protsess võetakse valmisoleku järjekorda ja antakse protsessorisse teenindamiseks. Dispetseri jaoks on igal protsessil 3 olekut: 1. tööolek 2. Valmisolek 3. asumine pooleliolevate protsesside järjekorras e. blokeeritud olek. On olemas ka vaheplaneerija mis, igal protsessil võib esineda ooteolek e. oode, mis eristab teda programmist. Kui süsteem võimaldab paralleelselt töödelda mitmeid ülesandeid ja blokeeritud
· Mäluhaldur. Memory manager · Välisseadmete haldur. I/O manager o Draiverid. Drivers OPS osad · Sekundaarse salvestusruumi haldus. Secondary memory management · Võrgu tugi. Network support · Kaitsesüsteem. Security system · Käsuinterpretaator. Shell · Kasutajaliides. User interface · Rakendus programmeerimise liides. Application programming interface · Administreerimine. Administration Operatsioonisüsteemi tuum · Tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis pakub rakendustele kooskõlastatud juurdepääsu arvuti ressurssidele, nendeks on: o Protsessori aeg o Mälu o Välisseadmed o Välisseadmetel andmete sisestamist/välistamist o Rakenduste käskude tõlkimist kahendkoodi, et arvuti neist arus saaks o Kindlustab juurdepääsu failisüsteemile/võrgule Kaitsemehhanismid · Kaitsemehhanismid kontrollivad juurdepääsu süsteemi ja kasutaja ressurssidele
Operatsioonisüsteem kui laia mõistena võib panna kirja kui programmide kompleks arvuti juhtimiseks. See on ka tarkvara andmetöötlusprotsessi plaanimiseks, organiseerimiseks ning juhtimiseks. Opsüsteemil on laialdaselt palju funktsioone ja koostisosi. Referaadis otsustan käsitleda ainult tähtsamaid põhikomponente ning funktsioone. 3 Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteemi kui laia mõistena võib panna kirja kui programmide kompleks arvuti juhtimiseks. Ka võib seda mõista kui tarkvara andmetöötlusprotsessi plaanimiseks, organiseerimiseks ning juhtimiseks. Selline süsteem teenindab rakendusprogramme, mis omakorda saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Suhelda saavad kasutajad opsüsteemi madal- ja rakendustaseme
*Vaba ruumi üle arvepidamine. *Ruumi jagamine. *Kettapöörduste planeerimine. Kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid kontrollivad juurdepääsu süsteemi ja kasutaja ressurssidele programmide, protsesside või kasutajate poolt. Kaitsemehhanism peab: *Eristama autoriseeritud ja autoriseerimata kasutajaid. *Määrama juurdepääsureeglid. *Need reeglid kehtsetama. Käsuinterpretaator Palju käske, mis operatsioonisüsteemile antakse, on operatsioonisüsteemi endaga seotud juhtimiskäsud: *Protsesside loomine *I/O operatsioonid *Põhimäluhaldamine *Failisüsteemi manipuleerimine *Kaitsemehhanismid *Võrguoperatsioonid Käsuinterpretaator Käsuinterpretaator- programm süsteemi juhtimiseks, mis suhtleb kasutajaga Näited: *UNIXi shell *MS-DOS COMMAND.COM *MacOS GUI+Finder *Windows`i GUI+Explorer GUI Graafiline kasutajaliides- arvuti graafiliste kujutiste kuvamise võimalusi ärakasutav tarkvaraliides, mis teeb programmi kasutamise lihtsamaks.
süsteemi kõnede kaudu. Operatsioonisüsteem ülesanded on tehtud erinevalt eri kernelitel, sõltuvalt nende kavandamisest ja rakendamisest. Kui monoliitsed tuumad jooksutavad kõik operatsioonisüsteemi koodid samal aadressi ruumil, et suurendada süsteemi tulemuslikkust, siis microkernelid jooksutavad enamus operatsioonisüsteemide teenuseid kasutaja ruumis, kui serveritena, eesmärgiga parandada operatsioonisüsteemi hooldatavust ja moodulaarsust. Nende kahe äärmuse vahel eksisteerib erinevaid võimalusi. Selleks, et kaitsta OS'i kasutajarakenduste eest on OS'is kasutusel erinevad protsessori reziimid kernelile ehk kernelireziim (Kernel Mode või Supervisor Mode) ja kasutajarakendustele ehk kasutajareziim (User Mode). Kasutajarakendused töötavad kasutajareziimis ja OS'irakendused (süsteemi teenused ja seadmete draiverid) töötavad kernelireziimis
2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem) · Kirjeldada rakendusprogrammiliidese mõiste · Kirjeldada arvutisüsteemi ressursside haldus tarkvara abil Mõtle! Miks on operatsioonisüsteem üldse vajalik? Mida operatsioonisüsteem teeb? Mis on protsessor, mälu ja sisend-väljundseadmed? Kõige lihtsam operatsioonisüsteemi definitsioon on: operatsioonisüsteem on vahekiht riistvara ja rakendusprogrammide vahel
op-süsteemi plaanuri (Scheduler) poolt juhitav loogiline ühik. Tüüpiliselt kujutatakse andmestruktuuriga, mis sisaldab: 1. täitmise seisundit (state of execution) 2. identiteedi-infot (identity) näiteks registrite sisu, aadressiruum jne. 3. atribuute (attributes) näiteks täitmise aeg 4. ressursside nimekirja (resources) avatud failid, sisend-väljundseadmed jne 4.Nimetada tegumit puudutavad RAS operatsioonisüsteemi parameetrid. Scheduling - plaanur/planeerimine - määrab, milline tegum täidetakse järgmisena ja millal (järjekord, aeg) (eirinevad protokollid) Dispatching - dispetser - tegumi info "raamatupidaja" - hoiab parameetreid, mis tegumi käivitamiseks vaja Intercommunication and Synronization - kommunikatsioon ja sünkroniseerimine - tegumite koostöö/vastasmõju juhtimine OS kernel (tuum) on vähim ühik, mis neid funktsioone täidab. 5.RAS operatsioonisüsteemi taksonoomia (osad).(?)
(Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele) ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues samal ajal igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest)
Kõik kommentaarid