Apollon oli valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Samas oli Apollon suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel taevased laulsid ja tantsisid. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Apolloni kaksikõde Artemis oli osav kütt ja kaitses elavat loodust, eriti loomi. Ta oli suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel olümplased laulsid ja tantsisid. Apollon oli peajumal Zeusi ja titaanide Koiose ja Phoibe tütar Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja.
andis inimestele tule, ja lasi oma teenritel: Väel ja Võimul Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt. Allilma valitseja Hades varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu. Vana-Kreeka elanikele jaoks ei olnud nende jumalad mitte kauged ja seletamatud, vaid tõelised ja käegakatsutavad. Kuna olümplased olid niivõrd inimeste sarnased tundus kreeklastele, et nad teavad neid kõiki isiklikult. Ka Kreeka kunstnike ja luuletajate teosed näitavad,et kreeklaste mõtteviis keskendus inimestele. Nad lähtusid mõttest, et nähtamatu peab saama mõistetavaks nähtava kaudu. Kiires, rühikas, graatsilises ja tugevas inimeses nähti täiuslikku ilu ja anti see edasi ka oma teostes, kujutades inimest ühekorraga nii loomuliku kui ka idealiseerituna. Paljud skulptuurid ja maalid vaasidel kujutavad
(Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. Üks ühele on võetud Kreeka jumalatest ka ülejäänud olümplased kelle nimi on erinev. 9 Olümplased ja Trooja sõda Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja Sparta kuninganna
Osalesid harva avalikel üritustel. koht kodus. 9. Abielu ja perekond abielu eesmärk oli saada seaduslike järglasi ja sõlmida poliitilisis sidemeid. Polnud vastastike tundeid. Abielukokkulepe oli äia ja peigmehe vaheline. 30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema. 10. Vana Kreeka religioon Jumalad inimesesarnased, surematus ka kõikvõimsus, kehtestasid loodusjõude, kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali, karistasid pahasid inimesi. Olümplased olid tähtamad jumalad. Igaüks võis nendega suhelda (ohverdada ja palveid esitada), suuremates templites preestrid, kes korraldasid usuüritusi. 11. Templiarhitektuur dooria lihtne ja raskepärane, kapiteeliks kivi. Joonia sale ja kerge, spiraalse kapiteeliga. Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel. 12. Skulptuur ja maalikunst arhailine skulptuur, kuros e. Alasti noormees, kore e. Riietatud naine. Ideaalitüüp. Klassikaline skulptuuri
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
irdus. Poseidoni eriareng võis aset leida Peloponnosel teise aastatuhande jooksul. Hermes: Zeusi ja Maia poeg, üks paljudest abieluvälistest. Hermes on teede ja teekondade jumal, liikluse (ka surmariiki) patroon, karja ja karjamaa kaistja. Lisaks vembumees, kavaldaja, petis ja suli. Hermes riukalikus on üldise eeposliku usupilamise tagajärg. Poeg Pan. Ares ja Hephaistos: teisejärgulise olümplased, arvatavasti substraadist pärinevate nimedega. Zeusi ja Hera pojad, mis on iseenesest tühisuse tunnus, sest tähtsaimateks sigitusteks valis Zeus tavaliselt abieluväliseid partnereid. Nad osalesid tumedates müüdivihjetes. Aresel kui sõjajumalal on üldiselt vähe isikupärast peale metsikuse. Hephaistos lonkurist sepp, oskuslik ja enamasti heatahtlik, töötas maa- võir merealuses sepikojas, abilisteks Rhodose telhiinid või Samothrake kabeirid. Mõlema
4 Räägitakse, et Chaos eksisteeris enne maailma tekkimist, ajal, kui elemendid maal olid veel korrapäratud. Chaosest sündisid Nyx (Öö), Erebos (Allilma pimedus) ja Gaia (Maa). Gaia ühtimisest oma poja Uranosega (Taevas) tekkisid võimsad titaanid, jumalate esimene põlvkond. Järgnevas kosmiliste jõudude heitluses titaanide ja nende isa Uranose vahel haarasid titaanid võimu ning sigitasid järgmise jumalate põlvkonna- Olümplased. (Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 6) 5 3. Zeusist lähemalt Zeus on üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias – teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai pra...
raudustega, mille ette jäid vahti pidama tohutud hiiglased. Ja loendamatuid sajandeid on titaanid seal lamanud, igatsedes päevavalguse järele. Võitjad suunudsid tagasi Olümpose päikeselistele nõlvadele. Nad olid oma suure võidu üle uhked, ent kui nad alla maa peale vaatasid, tuid neil pisarad silma. Maad oli võimatu ära tunda. Purustavas heitluses ei olnud miski puutumata jäänud. Jumalatel seisis ees raske ülesanne muuta maa taas kauniks. Kuid olümplased ei saanud veel hakata oma võitu nautima, kui nad leidsid end vastamisi uue kohutava vaenlasega. Maaema oli maruvihane, et Zeus ja teised jumalad tema lapsi, titaane, nii karmilt olid kohelnud. Sestap siis heitis ta ühte Tartarosega ja tõi ilmale Typhoni, hirmuäratava koletise, hiigellohe, kes oli suurem ka kõige kõrgematest mägedest. Tema sajas peas olid mustade keeltega suud ja tema silmist välkus tuld. Tema metsik
· Neil sündisid lapsed, kelle Kronos alla neelas · Kui Rhea oli sünnitanud kuuenda lapse Zeusi, otsustas ta selle lapse elu säästa: ta pani mähkmete sisse kivi ja andis siis selle Kronosele Kronos neelas kivi alla · Zeus sundis Gaia abil Kronost lapsi välja oksendama, Kronos oksendas · Tuli suur sõda titaanide(v: Kronos) ja olümplaste (v: Zeus) vahel, kestis kaua · Prometheus(titaan) oli tark ja olümplaste poolel olümplased võitsid sõja · Zeus vabastas ka 100käelised koletised vangist · Järgnesid hirmsad karistused · Karmim karistus oli Atlasel: ta peab igavesti kandma oma turjal maailma ja taevavõlvi 12 olümplast · elasid Olümposel · sissepääs Olümpossesse oli suur pilvevärav, valvasid aastaajad · jumalad sõid ambroosiat ja nektarit, Apollon mängis lüürat · tähtsaim jumal oli Zeus(Jupiter) o jumalate ülemvalitseja , taeva isand
1. Jumalad a. Üldiseloomustus: · Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. · Surematus ja kõikvõimsus. · Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. · Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. · Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). · Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. · Olümplased tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad · Zeus Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas · Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja · Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid
Kuna Zeus oli saanud välgu ja kõue valdajaks, sai neist jagu. Gigantomahhia gigandid võitlesid olümplaste+Heraklese vastu; paisati maa alla. 16. Olümplased; Zeus, tema vennad ja õed, naised ja lapsed Zeusi vennad ja õed: vt. 13. 9 Zeus taevas, Hades allilm, Poseidon meri. Maa ja Olümpos ühishalduses, Zeus tikkus võimu usurpeerima. Olümplased, 12 tk. (Vastandati mujalpesitsevaile). Zeus, Hera, Athena, Apollon, Poseidon, Artemis, Aphrodite, Hephaistos, Demeter, Ares, Hermes, Hestia. Z+Metis: Metis pidi sünnitama lapse, kes isa troonilt tõukab; Z sõi ta ära, sai hirmsa peavalu, Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas. Z+Themis (`taevane õiglus'): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17) Z+Dione ?Aphrodite Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe, Eileithyia (sünnitusabijumalanna),
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
jumalanna oli nõus abistama. Kümne aasta jooksul olid ka teised jumalad hakanud Odysseusele kaasa tundma, v.a. Poseidon. Kõige rohkem tundis Odysseusele kaasa Athena, kes otsustas ta koju juhtida. Ühel päeval oli Poseidon läinud külastama etiooplasi. Sedamaid tõi Athena Odysseuse kurva saatuse jumalatele arutada. Athena teatas, et Odysseus on hetkel lõksus saarel, kus teda hoiab kinni nümf Kalypso, kes seda armastab ja tal enam minna ei lase. Odysseus on aga kurnatud ja igatseb kodu. Olümplased olid Athena jutust liigutatud ja panid pead kokku, kuidas Odysseus tagasi koju aidata. Zeus lubas saata Hermese Kalypso juurde käsuga, et too laseks Odysseusel koduteele astuda. Athena läks Ithakale. Eriti meeldis jumalannale Telemachos ja ta tahtis poisi saata retkele selleks ajaks, kuni Odysseus koju jõuab. Athena võttis meremehe kuju ja ilmus Odysseuse majja. Telemachos võttis ta külalislahkelt vastu ja Athena päris, mis majas toimub, Telemachos rääkis.
855) ja Benedictus III (855--858) vahepeal olnuä; paavstitroonil Johanna-nimeline naine, kes valitsenud Johannes VIII nime all. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks. -- Kreeka mütoloogia sepisejumal Hefaistos tabas oma naise, armastusjumalanna Afrodite sõja- ja tulejumal Aresega. Ta sulges patustajad ülipeenesse nähtamatusse võrku ja kutsus siis kõik jumalad neid vaatama. Saabunud olümplased pahvatasid rõkkavalt naerma («Odüsseia», VIII, 266--327). Sellest episoodist tuleneb väljend «homeeriline naer». Lk. 45 Pilon, Germain (1535--1590) -- prantsuse kujur, kelle skulptuuridega on kaunistatud Francois I ja Henri II mausoleumid. Teniers, David (1610--1690) -- flaami maalikunstnik, kujutas oma piltidel sageli külaelu ja kirmaseid. Rosa, Salvatore (1615--1673) -- itaalia maalikunstnik, XVII sajandi silmapaistev batalist. Lk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
