väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja) Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad.
Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee- või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). 5) Eesti Keskkonnaministeerium peab rahvusvahelises koostöös silmas kaht olulist aspekti: rahvusvahelise keskkonnakaitselise kogemuse ja riikide abi suunamine Eesti keskkonna seisundi parandamisse; Eesti kogemuse ning jõukohase abi jagamine huvitatud riikidega.
eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon · aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist · erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda · deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega · aridifikatsioon on kõrbestumine · olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega · ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga · masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine · keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina · maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused
Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad. (reomntida, trahvida) 6) MULDADE DEGRADATSIOON PÕHJUSED, MÕJU, TAGAJÄRG Degradatsioon viljaka mulla kahjustumine või kadumine. Põhjused: ehitus, olmejäätmetega, masinatega, ebaõige väetamise või mürkainete kasutamisega Ehitusdegradatsioon kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga kivi asfalt Sellega kaob mulla loomulik funktisoon. Ei toimu enam produktsiooni, ning aineringe kaob Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või mterjalidega mida kasutatakse olmes. Lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid Masindegradatsioon masinate kasutamis etagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad ja pööravad mulla segi Keemiline degradatsioon väljendub millegi liias või puuduses. Tehaste heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda Muldade kaitse: 1. Aineringid suletakse 2
Aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda Deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega Aridifikatsioon on kõrbestumine Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid,
Baktereil sedastatakse neutralismi erineva metabolismitüübiga liikide korral. Ohtlikud jäätmed- (vedelad, tahked, mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma olemuselt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht- isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäsitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkätt patareid, vananenud ravimid, lakid, värvid. Ohver- saakloom Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Olmedegradatsioon- on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine) Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Omnivoorid kõigesööjad, segatoidulised, kõigetoidulised loomad.
Neoendeem - on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohver ehk kannatanu Oligotroofne - ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon. Tüüpilised oligotroofsed ökosüsteemid on rabad ja oligotroofsed järved. Olmedegradatsioon - on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine) Olmejäätmed - on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Omnivoor - ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest
169. Reovee-sete reoveest füüsikaliste, bioloogilist või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon 170. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide massiga 171. Erosioon voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära mulda, kivimeid ja setteid 172. Deflatsioon tuuleerosioon, mulla ärakandmine tuulega 173. Aridifikatsioon kõrbestumine 174. Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes 175. Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel 176. Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel 177. Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses 178. Maastik 1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus
Enamasti kasutatakse/vaadeldakse 1 põlvkonna aja jooksul muld on taastumatu loodusresuss, oma olemuselt taastumatu. Seega adekvaatne kasutamine väga oluline, kuna degradatsioon võib toimuda väga kiiresti. Lähtuvalt muldade degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: Ehitusdegradatsioon ehitamine mingi püsiva infrastruktuuri mulla peale. Muld kaotab oma tegevuse, täielik mulla kadu. Valglinnastumise näited. 1) Olmedegradatsioon kuskile metsa on prügi viidud, sellega võib mingi reostus sinna tekkida (näiteks). 2) Masindegradatsioon eelkõige seotud mullaharimistööga, masinate-traktoritega mullast üle sõidetud. Sellega kaasnevad mulla tihenemine ja igasugused muud probleemid. Näiteks Kevadtormi ajal jäävad masinad kauaks ajaks seisma (kolonnid), kuid võivad n-ö mülkasse kinni jääda tuleb ikkagi arvestada mulla kandmisvõimet.
Uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod. Aridifikatsioon e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon muldade katmine. Ehitusdegradatsioon muldade katmine. Masindegradatsioon mulla tallamine. Keemiline degradatsioon muldade saastumine. Maastik 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused.
o Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetegaja degradatsiooni. o Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon) Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) o Füüsilise faasi järgijagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. o Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste alla aerosoolsed saastajad.Kõik
erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. · Deflatsioon-Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti. · Aridifikatsioon- Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine · Olmedegradatsioon- · Ehitusdegradatsioon- · Masindegradatsioon- · Keemiline degradatsioon- · Maastik-1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt.voor,Vooremaa)
Lokaalsed nt põlevkivitöötlustehase saasteainete paiskamine õhku. Globaalsed nt. Globaalne soojenemine või merevee saaste Raiskamine Ressursside nagu vesi, õhk ja maavarade ülearune kasutamine nt tööstusettevõttetes, kuna saaks hakkama ka väiksemate kogustega kui parasjagu kastutatakse. Muldade degradatsioon Mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Jaguneb neljaks: Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt
suurusena. 34 Muldade degradatsioon ja kaitse Muldade degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: · ehitusdegradatsioon · olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade
Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, mis on tingitud kas lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. Tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas. Aktiivne mullateke vaid seal, kus saadakse põhja- ja jõgede veest niiskust juurde. 7.Inimmõju mullale. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee-või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). Muld kogub või akumuleerib saasteaineid. Muldi kahjustab enam: 1. Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. 2. Deflatsioontuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. 3. Aridifikatsioonkõrbestumine. 4. Soostumineliigveest tingitud. 5. Sooldumineülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Biosfäär ja maastikusfäär 1
kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 63. Muldade degradatsioon ja kaitse- Muldade degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: · ehitusdegradatsioon · olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade
Antud näite puhul on puulehed esmasteks ja nende lagusaadused teiseseks reostuseks. N: veekogude reostumine väetistega on esmane, kuid selle tagajärjel vohama hakanud vetikad, teisene. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega ja mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). Endla Reintam, 2008/2009 65 Maapinna hävimine võib toimuda nii looduslikul kui inimtekkelistel põhjustel. Looduslikud: maavärin, vulkaanipurse, tormid, üleujutused). Tänapäeval toimub suur osa maade hävingust siiski inimese mõjul.
annaabi.ee 
