EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi
tehnilise hariduse ja sellega koos ülevaate tehnika viimasest sõnast ning puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendadest Lutheritest süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel vineeritehnoloogia alaste murranguliste uuenduste juurutamiseni. Seotuna Euroopa vineeritööstuse arendamisega selle varasest arengujärgust peale jätkas Lutheri firma tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edukus avas firmale rahvusvahelised müügikontaktid, mille otsese tulemusena rajati 1897. aastal Londonis firma Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935
arenguajaga. Ettevõtte kasv enne Esimest maailmasõda oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sellise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid eksperimente. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Allikad : wikpedia,jaakjuske.blogspot.com
Eesti Maanteemuusem Eesti Maanteemuuseum asub kunagise TartuVõru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km, Põlvast 12 km ja Paidest u160km kaugusel. Postijaama peahoone esimesel korrusel tutvustatakse teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Seal saab jälgida Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja korrashoidu kajastavaid kroonikakaadreid ning palju muud huvitavat. Tallihoones keskendutakse Eesti läbi aegade kõige intensiivsemale teedeehituse ja teede kasutamise ajajärgule 1944. aastast tänapäevani. Väljapanekuga tutvudes
sõlmiti Tartus Eesti ja Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Järgnevate aastate jooksul ehitati üles demokraatlik Eesti riik ja see säilis kuni Teise maailmasõja alguseni, kui end neutraalseks kuulutanud Eestile poliitiliste ja sõjaliste mahhinatsioonide tulemusena sunniti peale Vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. See leping oli aluseks Punaarmee sissetoomisele Eesti territooriumile, mis viis omakorda noore riigi okupeerimiseni. Pärast Kolmanda Reichi tagasilöömist Eestimaa pinnalt loodi siia Eesti NSV. Nõukogude aeg kestis kuni 1991 aastani, kui keskvõimu lõtvumisest tekkinud vaakumit kasutas ära Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, kes võttis astu Deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, ning tuginedes juriidilisele järjepidevusele taastati 1918. aastal loodud Eesti Vabariik. 2007 aastal toimusid Tallinnas rahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega. 26. aprillist 29.
Eesti võeti ka Rahvasteliidu liikmeks. Samas ei kadunud jätkuv oht Eesti iseseisvusele Venemaa poolt. Teravamaks läks olukord just aastast 1930. kui tugevnes Natsi Saksamaa ja ka Nõukogude Venemaa välispoliitika muutus agressiivsemaks. Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. Tartu Ülikool oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu
suurriigid. Eesti võeti ka Rahvasteliidu liikmeks. Samas ei kadunud jätkuv oht Eesti iseseisvusele Venemaa poolt. Teravamaks läks olukord just aastast 1930. kui tugevnes Natsi Saksamaa ja ka Nõukogude Venemaa välispoliitika muutus agressiivsemaks. Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad
eramajad 11. 1941. aasta Suvesõda. Mis on Suvesõda? Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Põhjused: 17. juunil 1940 oli Eesti NSVL sihikindla tegevuse tulemusena okupeerinud ja annekteeritud. Eesti oli kuulutatud NL osaks ja Eestis kehtestati nõukogude valitsus. EV elanikke ning potentsiaalseid nõukogude võimu vastaseid represseeriti ning oli juuniküüditamise käigus saadetud asumisele. Kui Saksa Riigi ja NL vahel 22. juunil 1941 algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena vabaneda nõukogude võimu alt. 12
Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine Suvesõda - Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Atlandi Harta - Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.
Ajaloos on aga notarite positsioon olnud viimasest erinev. Kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1.aprillil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu ajutise notariaadiseaduse, mis kehtestas notarite suhtes Eesti territooriumil osaliste parandustega 1914.a. Tsaari-Venemaa määrustiku. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940.a. Sel perioodil rakendati Eestis Ladina notariaadi mudelit, mille kohaselt olid notarid riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. 1933. aastal loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus. Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene
tööstuse edendamist. Liikmed tegutsesid auameti korras vabatahtlikena. Millal võeti vastu, kui kaua ja miks kehtis kooperatiiv-ühingute ja nende liitude seadus? Ühistute ideoloogiliseks juhiks Venemaal oli professor A.V. Tšajanov. Toonases Venemaa valitsuses mõisteti hästi ühistegevuses peituvaid võimalusi majanduse arenguks. Vastu võeti seadus 20. märtsil 1917. a. Mis iseseisvunud Eestis ülevõetuna koos 26.märtsil 1926. a täiendustega kehtis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal. Millal ja milleks asutati Põllutöökoda, mis olid selle eesmärgid, struktuur ning kuidas seda juhiti? Põllutöökoja loomise idee tekkis juba 1899 aastal ning K.Päts oli Põllutöökoja loomise eest võidelnud ja vaeva näinud tervelt kaksteist aastat, kuid eestlastele omase eraklikkuse ja põikpäisuse tõttu ei võetud mõtet kuidagi omaks. Riigil tuli sekkuda. Killustunud ja põikpäised ning omavahel koostööd
saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Suvesõda Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu Looderinde relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus. Seda peeti Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja sõjaväelaste poolt, mille tulemusena taastati Eesti omavalitsusorganid, kuni Eesti täieliku okupeerimiseni saksa okupatsioonivägede poolt. Põhjused 17. juunil 1940 oli Eesti NSV Liidu sihikindla tegevuse tulemusena okupeerinud ja annekteeritud. Eesti oli kuulutatud Nõukogude Liidu osaks ja Eestis kehtestati nõukogude valitsus. Eesti Vabariigi elanikke ning potentsiaalseid nõukogude võimu vastaseid represseeriti ning oli juuniküüditamise käigus saadetud asumisele. Kui Saksa Riigi ja Nõukogude Liidu vahel 22. juunil 1941 algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena
Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad. SUVESÕDA oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. II MAAILMASÕDA (1. september 1939 – 2. september 1945) 1. SUURKÜÜDITAMINE Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus. 14 juuni 1941 II SUURKÜÜDITAMINE Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. 25 märts 1949 10. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS NIKOLAI KAROTAMM oli Eesti poliitik (kommunist). Eestisse saabus N.
1928 võeti kasutusele kroon (enne mark). PUUDU 1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu koostööleping, milles N Liit kavatses ka hakata mingit osa etendama. balti riikide majanduslik ja kultuurialane koostöö tihenes, regulaarselt kohtusid ka välisministrid, kuid midagi N liidule huvitavat ei toimunud ja asi jäigi kohalikuks ürituseks. 1930.te lõpul jätkus lääneriikide lepituspoliitika Saksamaaga kuni Tsehhoslovakkia okupeerimiseni sakslaste poolt. Eestil ei jäänudki muud üle, kui laveerida Vene ja Saksa vahel. EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL Sõja aeg 01.09.1939- Baasid ja ajajärk Pärast Saksamaa aktiviseerumist Tsehhis ja ultimaatumi esitamist Poolale, asusid Inglismaa ja Prantsusmaa otsima liitlasi Saksamaa pidurdamiseks- kuidas Poolat abistada. Parmaks liitlaseks Poola kaitsel pidasid lääneriigid N Liitu. Vastavad läbirääkimised algasid
Eesti Vabariigi Notariaadi sünnipäevaks võiks lugeda iseseisvuse väljakuulutamise 1918. aastal. Selle perioodi algusest alustas Eesti oma majandus- ja õigussüsteemi kujundamist. Enne seda kehtisid Eesti territooriumil Tsaari Venemaa notariaati reguleerivad seadused. Nende seaduste alusel võttis Eesti Ajutine Valitsus 1. aprillil 1919 vastu ajutise notariaadiseaduse. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Eestis rakendati aastatel 1918-1940 nn Ladina notariaadi mudelit: notarid oli riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. Kahju tekitamisest tuleneva nõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon, mille maksmatajätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise. Kautsjonisummad oli üsnagi kõrged ning samas ei olnud notari vastutus piiratud kautsjonisummaga. Notareid loeti küll avalikku
maa Punaarmee tegevust ja haarasid mitmeid asulaid enda kätte. Juuli lõpus läksid sakslased koos eestlastega Punaarmee-vastasele pealetungile, mis päädis 28. augustil Tallinna vallutamisega. Suvesõda. 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Ühesõnaga eestlased liitusid sakslastega, et sovietid oma maalt välja lüüa- loodeti iseseisvus taastada. Oli valida halva ja väga halva valitse vahel ning langetati otsus. Hävituspataljonide loomine ja terror. Eestis moodustati alates 1941. aasta 25. juunist Saksa langevarjurite ja diversantide ning metsavendade vastu võitlemiseks maakondades 13 hävituspataljoni ja Tallinnas loodi
annaabi.ee 
