,,PUHASTUS" SOFI OKSANEN Romaan ,,Puhastus" räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos laps...
Waltari auhind 2008 Varjo-Finlandia 2008 Runebergi auhind 2009 Postimehe aasta inimene 2009 Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind 2010 Looming Romaanid: "Stalinin lehmät" 2003 eesti keeles "Stalini lehmad" 2004 "Baby Jane" 2005 eesti keeles "Baby Jane" 2006 "Puhdistus" 2008 eesti keeles "Puhastus" 2009 "Kun kyyhkyset katosivat" 2012 eesti keeles "Kui tuvid kadusid" 2012 Näidendid "Puhdistus" 2007 "High Heels Society" 2008 Märtsis 2009 ilmus Sofi Oksaneni ja Imbi Paju toimetatud soomekeelne kogumik ,,Kõige taga oli hirm" (,,Kaiken takana oli pelko"), mille läbivaks teemaks on Eesti ühiskonna saatus nõukogude ajal. "Puhastus" sisu lühikokkuvõte Aliide Truu nimeline vanem naine elab üksinda Lääne-Eestis. Eesti riik on äsja taasiseseisvunud ja maareform alanud. Vana naise argipäeva katkestab taluhoovile sattunud kahekümnendates Zara. Meelemärkusele tulnuna räägib Zara, et põgeneb oma vägivaldse mehe eest
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb.
Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, ...
Aliide Truu süüdistuskõne Esialgu ei osanud ma seisukohta võtta, kas Aliide teod ja käitumine olid õiged või mitte. Arvestades aega ja eluolu, millal ta elas, võib arvata, et ta tegi kõik ellujäämise ja normaalse elu nimel. Teisest küljest ei olnud tema käitumine inimlik. Peale pikka arutlemist jõudsin selgusele, et ta ei teinud õieti. Esiteks, oma perekonna hülgamist ei õigusta miski. Ta oli küll meeletult armunud Hansu ja see ajendas teda niimoodi otsustama, kuid ükski inimene ei tohiks armastusest nii ebainimlikke tegusid teha. Perekond on kõige väärtuslikum meie elus. Oma ema ja isa oli ta juba kaotanud, nüüd kaotas ka lihase õe, kes temast väga hoolis. Aga armastus oli teinud Aliide pimedaks ja tundeid jätkus vaid Hansu jaoks. Ma usun, et kui ta oleks vähemalt üritanud, oleks ta suutnud seda kinnisideed alla suruda ja leppinud olukorraga, et tema õde ja Hans olid õnnelikult abielus. ...
,,Mälestused aitavad elada." Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis
Esimene teos, millega kuulsks sai Originaalraamatu nimi: "Stalinin lehmät" Ilmumisaasta: 2003 Originaalkeel: Soome Eestikeelne nimi: "Stalini lehmad" Tõlkinud (Eesti keelde):Tauno Vahter Ilmumisaasta (EK): 2004 Kirjastus (EK): Tänapäev Romaanid 1. Stalini Lehmad (2003) 2. Baby Jane (2005) 3. Puhastus (2008) Näidendid 1. "Puhdistus" (2006) 2. "High Heels Society" (2008) "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" originaalnimega "Puhdistus" on siiani olnud kõige kuulsam tema teos. See romaan ilmus esmakordselt Soome keelsena aastal 2008. Esmakordselt ilmus see eestikeelsena 2009.aastal Varrak kirjastuse poolt. Eesti keelde tõlkis selle raamatu Jan Kaus. "Puhastus" See raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja
vanad mälestused. Käesolev teos on kirjutatud geniaalselt, iga pisimgi detail tuleb meelde jätta (muuseas ka jääb meelde või tuleb lõpus meelde). Kui enamikel raamatutel on lõpp etteaimatav, siis "Puhastus" pole kaugeltki tüüpilise lõpuga. Kõik detailid saavad raamatu lõpus oma mõtte ning kõik niidiotsad jooksevad kokku. Igas infokillus võib leida paralleele ning metafoore. Olgu see kas köögis elutsev porikärbes või närtsinud lilled laual. Ka Sofi Oksaneni sõnakasutus on taolise raamatu kohta täiesti sobilik. See on põhjamaiselt käre ning raamatus on stseene mida autor kirjeldab väga elutruult. Raske oleks leida inimest, kes ütleks ausalt kätt rinnale pannes, et "Puhastus" on igav raamat. Paljudele tundub teos kindlasti ropuna ja julmana, kuid tegelikult see oligi elu. Kõik oligi täpselt nii nagu raamatus kirjeldatakse. Elu oligi selline ning kõige parem seda inimestele selgeks teha ongi läbi julmade stseenide.
vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata. "Puhastus" on Sofi Oksaneni 2008. aastal ilmunud ajalooline romaan. Raamatu sündmustik kajastab kahe naise saatust Eesti NSVs Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal. 2010. aasta jaanuari seisuga oli Eestis teost müüdud ligi 17 000 eksemplari. Teose ajalooline skeem Teose saamislugu Kui Sofi Oksanen kogus materjale oma esimese romaani ,,Stalini lehmad" jaoks, märkas ta, kui vähe teavad temaealised Nõukogude Eestist ja ka Nõukogude Liidust.
Nad pole Eestimaad okupeerinud, mis ei tee neist veel kommuniste. Selle valearusaama tõttu on eestlased kippunud venelaste kõri kallale kogu selle aja, mil on Eesti Vabariik uuesti iseseisev olnud. Taoline sallimatus võib viia eestlased surma, kuna igasugune konflikt võib põhjustada vägivalda ja see omakorda surma. Selline viha vene inimeste vastu oli kõige elavam Nõukogude okupatsiooni ajal, kus eestlasi taheti maa alla tampida, kuid see ei õnnestunud. Taoline raev oli Sofi Oksaneni teose „Puhastus“ tegelasel Hansul, kes tegeles metsavendlusega, elas aastaid konkus, elas üle kõik need raskused, et surra eestlasena. Seega, liigne rahvuslus ei ole kasulik, vaid kahjulik, kuna see võib viia inimesi surma. Eestlane olla ei ole kerge. Alati on Eestimaal probleeme, raskusi, vigasi ja muresi. Näiteks suurim probleem Eestis on hetkel liigne korruptsioon ning kapitalismi tõttu sage raha järgi muretsemine. Samuti on ka rahva eluviis liialt töine ning
tegudeks, kuid tihtipeale on vastuarmastust raske leida. Valuga, mida armastus endaga kaasa toob, on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest Aliidest, kes on lootusetult armunud Hansu, kelle südame on aga võitnud Aliide õde, Ingel. Aliide oli omaenda õeraasu peale niivõrd kade, et pidas teda rivaaliks. Ta püüdis oma sõsarast lahti saada ning selleks oli talle too ajastu suurepärane šanss. Peategelane nägi küüditamises võimalust Hans endale võita. See näitab, kuidas inimene on nõus armastuse nimel isegi iseenda lähedastest loobuma
Sofi Oksanen (sünninimi Sofi-Elina Oksanen ) 7. jaanuar 1977 (39-aastane) ELUKÄIK. Sofie Oksanen on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad" kui ka kõigepealt näidendi ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus" ning nende järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008. Viimase raamatu järgi on ka koostatud film. AUTASUD. Põhjamaad Nõukogu kirjandusauhind KÕIK INIMESED ON ERILISED. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda
Kuidas kellelegi. ,,Puhastus" rääkis loo ühe riigi ajaloost, mis osutus väga kurvaks ja traagiliseks. Tihtipeale kuulevad lapsed oma vanavanemate või vanemate käest lõbusaid lugusid oma kunagistest sõpradest ja pioneerilaagri ajast. Halvad mälestused surutakse alla ja pigem ei räägita neist. ,,Puhastus" jutustas loo läbi naise silmade ja kogemuste ning avas nii mõnegi noore silmad Eesti ajaloo suhtes. Noored said teada, kui palju pidid toona elanud inimesed kannatama. Sofi Oksaneni raamat toob välja naiste kannatused ja läbielamised, sest peategelaseks osutub naine. Vene võimu all olles kannatasid naised kohati rohkem, kui mehed. Naised elasid pidevas kartuses, et neid võidakse vägistada, peksta või Siberisse saata. Meestel oli mõneti kergem, kuna neil puudus vägistamisohvriks saamise oht. Patriootlikud mehed põgenesid metsa, et elada seal metsavenna elu. Selline eluviis oli raske ja väsitas mehed ära
Eesti kultuuris nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil (nt ei tohtinud rääkida 1940. aastate sündmustest, küüditamistest jms). 1 lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik „Maria Siberimaal”, Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat „Minge üles mägedele”) 2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest,
Sofi Oksanen "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" on lugu ühest eesti perekonnast ning tema saatusest. Romaan hõlmab mitut erinevat temaatikat: armastus, perekonnasuhted, ininmkaubandus. Kõige olulisem on siiski Eesti lugu.Teos annab tagasivaate Eesti lähiaajaloole ning meie rahva traagikale ajal, mil Teine maailmasõda jõudis lõpule ning Eesti langes Nõukogude okupatsiooni alla. Tõetruult on kirjeldatud jõhkardlust ning toorest kohtlemist, mis naistele osaks langes. See on lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast
Maailmavaade põhineb suuresti kogemustel. Kui ollakse läbi elatud midagi julma, siis muutub inimese mõttemaailm. Mõttemaailm omakorda määrab selle, kes me oleme. Kui puuduvad põhimõtted, mille järgi elada tahetakse, siis lastakse ennast ka teiste poolt mõjutada. See mõjutamine võib olla tahtlik või tahtmatu. On inimesi, kes ei suuda mõjutustele vastu panna ning eneselegi teadmata elavad elu, mida nad elada ei taha. Näiteks Sofi Oksaneni romaanis „Puhastus“ töötab Zara prostitutsiooniäris. Ta ei ela sellises maailmas vabatahtlikult, vaid teda ähvardatakse pidevalt surmaga. Zara elab teiste inimeste võimu ja mõju all, kuid tal pole valikut. Ta peab tegema nii nagu kästakse. Üksi on ta liiga nõrk, et vastu astuda oma ülemustele. Tihtipeale arvatakse, et üksi on siin maailmas raske midagi muuta. Kui väga tahta, on kõik võimalik. Iseenese maailma saab muuta vaid inimene ise
· Ajaloosündmused: XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon (toimumisaja järgi), Suur Pauk (kosmoloogias) · Autasud: Nobeli rahuauhind, Juhan Liivi luuleauhind, Eesti Vabariigi teaduspreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi); Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Kuldne Palmioks · om don Quijote; os don Quijotet · Talibani liige on talib, mitmuses talibid · Soome perekonnanime Oksanen omastav kääne on Oksaneni ~ Oksase, osastav Oksaneni ~ Oksast · Nimi van Gogh, mida hääldatakse [van hoh], on omastavas käändes van Goghi. Ülakoma pole vaja. · Baltikum, Baltimaad on kokku, Balti riigid on lahku · väljapoole (kuhu?), väljaspool (kus?) ja väljastpoolt (kust?):väljastpoolt Aegviidut · Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit, om NSVL-i · nim, om, os, sisseütl Peterburi
Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat. Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski prostituudiks ja ta pidi tegema väga jubedaid asju, et lõpuks sellest õudusest pääseda. Ühiskond sunnib vahepeal inimesi tegema midagi ka vastu nende tahtmist ning selle peab ära tegema, kui ei soovita veel hullemaid ühiskonna karistusi. Ka Aliide sattus ühiskonna ohvriks
vägivaldsemad stseenid toodi publikule lähemal olevale eraldi lavale. Pasa (Maarius Pärn) gängsterlik ning agressiivne käitumine, hääletoon ja sõnavara mõjusid minule lähemal oleval laval küllaltki hirmuäratavalt, mis samas andis loole tohutult reaalsust ja põnevust juurde. Lavrenti (Tarmo Tagamets) oli samas aga väga rahulik, elukogenud isiksus, kes tasakaalustas Pasa energilisust laval. Kuna ma ise olen teatrit külastanud suhteliselt vähe, oli Sofi Oksaneni ,,Puhastus" minu jaoks esimene etendus, mida ma läksin vaatama võimalusega võrrelda raamatu sisu teatritükiga. Raamatu autor oli põhisisu üles ehitanud inimeste vahelistele suhetele, mis tihtipeale ei pruugi piisavalt poistele huvi pakkuda. Etendus õnneks seda suutis, kuigi minu arust oleks võinud ka lava peal olla Ingel, sest temagi mõjutas tegelikult oluliselt raamatu sündmusi. Üldiselt aga teatritükk meeldis mulle väga. Lava kujundus ning valgus- ja heliefektid olid paigas
kasvatuse ja „õigete“ väärtushinnangute üle annab vaielda. Kindlasti pole kodusel kasvatusel aktsepteeritav vägivalla kasutamine, kuid kahjuks peavad paljud lapsed just selle keskel üles kasvama. Kuidas saakski siis neilt lastelt nõuda probleemide tsiviliseeritud lahendamist, kui neid on kasvatatud vaid rusikavõimu abil. Igapäevaseks näiteks oleks koolikiusamine, millele annab lahenduse leidmine justkui vaid hoogu juurde. Heaks näiteks unistuste nimel võitlemisest on Sofi Oksaneni teos „Puhastus“. Lugu keskenub sellele, kuidas inimene vägivallaga kokku puutudes muutub, kuidas iga teoga kaasnevad tagajärjed ning kuidas lootus sureb viimasena. Öeldakse, et armastuse nimel ollakse kõigeks valmis: peategelane Aliide Truu pingutab oma viimse elutunnini selle nimel, et saaks oma armastatuga koos olla. Naine peab mehe kaitsmise nimel reetma oma perekonna ning taluma vene võõrvõimu füüsilist väärkohtlemist ja vaimset terrorit, mis muudab ta küll
"Õigem Valem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2000) "Enam Vähem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) "Aeg on vaha" (2005) Novellikogud "Üle ja ümber" (2000) "Õndsate tund" (2003) "Miniatuurid" (2009) Romaanid "Maailm ja mõni" (2001) "Tema" (2006) "Hetk" (2009) Tõlked Soome keelest Jari Tervo romaan "Minun sukuni tarina" ("Minu suguvõsa lugu") (2002) Soome keelest Sofi Oksaneni romaan "Puhdistus" ("Puhastus") (2009) Soome keelest Riikka Pulkkineni romaan "Totta" ("Tõde") (2011) Illustraator 3 Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) Triin Soomets, "Varjatud ained" (2009) 4 TEOS Raamat on kirjutatud kahest tegelasest. Teos räägib korda mööda Edast ja Joosepist ning sellest kuidas nad lõppus kokku saavad. Eda ja Joosep olid parimad sõbrad.
Soomes kasvanud Oksanen? See tähendab, et ükski eesti autor ei tohiks kunagi kujutada tegelast, kes elab Venemaal või Soomes? Kas Umberto Eco ei tohiks kirjutada keskajast, 2 sest ta ei pärine sealt? Selline argumentatsioon on lahmimine. Sedalaadi tõsimeelsete kriitikute tekstide kõrvale sobib ilusasti Peeter Helme lõbus artikkel Eesti Ekspressis, kus ta toob välja kümme põhjust, miks me Oksaneni vihkame: üks neist, et me pole teda lugenud, teine, et oleme kadedad, ja nii edasi. Kui ,,Puhastus" poleks ülemaailmne bestseller, ei huvitaks Eestis kedagi, kas seal on paarikuised faktivead või mitte. Stig Larssoni ülemaailmselt ülipopulaarse kriminaalromaanide sarja ,,Milleenium" tegevustikus tuleb ülimasse heaoluriiki Rootsi kõik, mis halb ja kole ja paha, justnimelt Eestist. Aga miks me selle puu all ei haugu?
" Reinvere kirjutab eksistentsiaalse haardega muusikat ajalugu ja kultuuri, loodust ja inimtunnetust käsitlevad teosed. Iseloomulik on ka muusikat ja teisi kunste ühendav sünesteetiline lähenemisviis. Ta on loonud mitmeid multimeediateoseid. Tema muusika muudab eriliseks erinevate teosetasandite olgu need kompositsioonilised, heliesteetilised või filosoofilised kõrge mõtestatuse tase. 2012. aastal esietendus Soome Rahvusooperis edukalt Reinvere ooper ,,Puhastus" (Sofi Oksaneni romaani ,,Puhastus" ainetel). 2014. aasta sügisel peaks tulema Norra Rahvusooperis ettekandele Reinverelt tellitud ooper ,,Peer Gynt" (vt ooperi kodulehte http://www.peergynt-opera.net/) Helena Tulve (1972) Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989-1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta
Kirjanik Ira Lemberi elu on aga käsitletud tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Igas numbris on mitme artikliga esindatud arvamuse rubriik. Arvamusi on kirjutanud erinevad autorid teemadel, mis varieeruvad seinast seina. Käsitletavad peateemad on ajalugu ja rahvuslus. Samuti ilmub Kultuuri ja Elu numbri 1/2011 samas rubriigis artikkel pealkirjaga ,,Sofi Oksanen Eesti suursaadik Soomes", kus Memento Tallinna Ühenduse liige Peep Varju vastab Piret Tali kriitikale Sofi Oksaneni kohta. Sama numbri samas rubriigis ilmub ka MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi ,,Kiri Vabariigi Presidendile". Ajakirja numbris 3/2011 ilmub arvamuse rubriigis aga ka ajakirjanik Jüri Kotsinevi portreelugu. Nagu nimigi ütleb, käsitleb rubriik ,,Minevik ei unune" ajalugu. Teemavaldkondade ring on küllaltki piiratud. Peamisteks teemadeks on Teine maailmasõda ning sellele järgnenu. Ajakirja neljas vaatluse all olevas numbris on selles rubriigis esindatud järgmised teemad:
lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu. Traumakirjandusele omasest puruneva perekonna kujundist lähtuvalt tõstatakse metsavenna loo raames üles lähiajalugu puudutavad mahavaikitud küsimused. Reeturi ja kangelase motiivi kasutamine näitab ametliku ajaloopildi võimalikku ekslikkust ning ajaloolise tõe sõltuvust poliitilistest ja ideoloogilistest hoiakutest), Sofi Oksaneni romaanid, eelkõige ,,Puhastus", Andrei Ivanov vene kogukonna trauma kogemus romaanis ,,Peotäis põrmu"). Ekstreemsed kogemused surutakse alateadvusse ja neid ei taheta meelde tuletada, sest need tekitavad piinlikkust, elustavad sündmustega kaasnenud valutunde ja hirmu. Kuid mälestus neist sündmustest jääb ometi inimest häirima või ,,kummitama". Need üleelamised võivad ometi keerulisel moel elustuda spetsiifiliste kujundite või katkendlike mälupiltide kaudu. 3
ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu. 2003 „Stalini lehmad“ (metafooriline pealkiri – NL naised), 2005 „Baby Jane“
annaabi.ee 
