. Elavad puidu sees ja suhteliselt niisketes tingimustes. . Tegutsevad öösiti ja nende jälgi näeb alles siis kui nad on puidu seest lahkunud. . Nad kahjustavad puitu . Vastsed söövad mitmeid sorti puid(lemmik on neil lehtpuit) Foto1. Tooneseppade poolt rängalt kahjustatud puutükid. Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud. . Eelistab okaspuitu ja soojemaid kohti . Puidu pealmise kihi jätab puutumata ja oma augud täidab tihedalt puidupuruga. . Vastne võib olla kookonis headel tingimustel 2.aastat ja halvematel tingimustel kuni 12.a . Üksinda ei tekita ta suuri kahjustusi aga kui neid on palju siis on ka kahjustus suurem. Foto 2. Majasikk täidab oma lennuaugud tihedalt puruga. Kärsaklased ja Huntlased: . On väikesed mardikad kelle pea kärsakujuline ja mille otsas nuia taolised tundlad
24. Kuidas võidelda sinavusseentega? Kiiresti vabastada tüvi koorest. Lühendada puidu ladustamise aega. Kasutada kiirkuivatamist. Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses. 25. Mis on hallitus? Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). 26. Mis on pruunmädanik? Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik? Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu niiskus üle 40% 28. Mis on pehmemädanik? Hävitab rakuseina sisemuse. Tugev sõltuvus niiskusest
Majasikk asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid ja kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib 4 mõjutada ka lülipuitu. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. Kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. 6 Kärsaklased Kärsaklased on 3–6 mm mustad või pruunid õrnalt läikivad mardikad. Pea on neil välja veninud kärsakuks, kuhu kinnituvad ka nuijad tundlad. Pruunika peaga valged jalutud C- kujulised vastsed on kaetud hõredate karvadega
mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. 2 Pildid: 3 Vineeri eriliigid: - Dekoratiiv vineer - Filmkattega ehk pakeritiseeritud-Niiskus ja veekindel vineer - Armeeritud vineerid
ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. Vineeri valmistamine Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,43,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Vineeri eriliigid Höövelvineer Dekoratiiv vineer Filmkattega ehk pakeritiseeritud-Niiskus ja veekindel vineer Armeeritud vineerid Perforeeritud vineer ehk augustatud vineer Kämpingu imitatsiooniga vineer Painutatud vineer Kõrgsurve laminaadiga ja laminaadiga kaetud vineerid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vineer
Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõukudena hakkavad puitu hävitama. Ohtlikumad puitu hävitavad putukad on toonesepad ehk nn. puukoid ja majasikud. Puukoid hävitavad elamu palke, sarikaid, poste jne. Tõugud söövad puitu korrapäratuid käike. Majasiku tõugud kahjustavad ainult okaspuitu. Mõned putukad kahjustavad kasvavaid puid, mõned aga kuiva puitu. Levinumad on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) jt. Putukad kannavad edasi ka seente osiseid. Nii puukoide kui ka majasikkude tõukude olemasolu saab kindlaks teha puidu pinnale tekkivate aukude teel. Lennuaukude järgi, puukoide lennuaugud on ümmargused ja majasikkudel elliptilised. Putukasöödikuist tabatud puitmaterjali pole lubatud kasutada ilma selle eelneva
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tehnikaosakond Nimi Perekonnanimi PUIDUVAHAD Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD 2 KASUTUSVALDKONNAD Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei
taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või
kesklinnast äärelinnadesse linnadesse). Tekivad pilpakülad/slummid Hiidlinnastud, megalopolised Megalopolised Kiiremini kasvavad eelkõige pealinnad PUIDU IMPORT JA EKSPORT o Euroopa: Väärispuit Aafrikast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. Põhja-Euroopast tuuakse Lääne-Euroopasse okaspuitu. o USAsse: väärispuit Lõuna-Ameerikast, okaspuit Kanadast o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. KESKKONNAPROBLEEMID SEOSES METSANDUSEGA o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid o Happevihmad o Soostumine See toob kaasa: o liikide hävimine, o põhjavee taseme alanemine, o erosioon, o kliimamuutused
fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega fiiberplaate (MDF) kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks. Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. Puit konstruktsioonimaterjalina Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu
Vihmaveetorude minimaalne läbimõõt 100mm. Vastavalt katuseplaanidele tuleb paigaldada lumetõkked, katuseluugid, räästarennid, vihmaveetorud jne.. Kõik spetsiaalsete läbiviikude tuulutustorude ning antennide läbiviigud ja asukohad vastavalt eriosade projektidele. Puutööd Montaazil ei tohi tekitada detailidele ega sõlmedele mehaanilisi vigastusi. Puittoodete paigaldus. Sõlmed peavad olema komplekteeritud ühest puuliigist. Saematerjal. Ette on nähtud kasutada okaspuitu mitte suurema niiskusesisaldusega kui 15%. Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C18, kasutusklass 2 (EPN-ENV 5.1). Puitmaterjali eelnev tükeldamine on keelatud. Kõik elemendid lõigatakse mõõtu ehitusplatsil pärast joonistel olevate mõõtude kohapealset kontrollimist.
(http://alorents.googlepages.com/seened) 3.2. Mükoosid Seened põhjustavad ka nakkushaigusi nn mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalidesjt. Ühiskondlikes hoonetes. ( Hein: 2000) 3.3. Majavamm Majavamm ( joon. 3 ) on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis võib looduses kohata-metsavammi. Majavammi vältimiseks peavad ruumid olema hästi ventileeritud ja puitkonstruktsioonidesse ei tohi koguneda niiskust. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast. (http://alorents.googlepages.com/seened) Joonis 3. Majavamm 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA
fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega fiiberplaate (MDF) kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks. Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur, et regulaarse kontrollimise puhul risk puudub.
töödeldud vormis soojusisolatsiooniks (näiteks fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega fiiberplaate kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks. Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur, et regulaarse kontrollimise puhul risk puudub.
Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 1020%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (2528 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine. Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga. Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad
Traditsiooniliselt kasutati kohalikku metsa, teatud piirkonna katused on ehitatud ka kindlast puuliigist. Jälgiti seda, et mahasaetavad puud ei oleks võetud metsaservalt, kus puutüvi on keerdus, neil ei tohtinud olla ka palju oksi. Õige laast peab olema kas kuuse- või männipuust, tihti on kasutatud ka haavapuitu. Haaval on vähem oksi kui teistel liikidel, samas ei ole ta nii vastupidav. Kuusk ja mänd on vaigurikkamad, seega kestvamad, neil on aga jällegi rohkem oksakohti. Oksavaba okaspuitu on vähe ja seetõttu kallis. Laast aga peab olema oksavaba või siis tuleb jätta oksakohtadega laastud alumisse kihti. Nii leht- ja okaspuu laastude plussid- miinused on üldiselt võrdsed.10 9 Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg 10 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 2012
ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur, et regulaarse kontrollimise puhul risk puudub
Suur. Pinda abil.Absorbatsioonivõime sõlt heli sagedusest.Heli peegeldumisel muutub osa ei kahjusta pole aastaid nähtav väljastpoolt. Surub näripuidu kokku. Kuiva helienergiast soojuseks.Tervel ja lõhedeta puidul on ilus kõla.Mädaniku ja puidu olemasolu vajalik.Mändi ja kuuske mitte lehtpuid kahjustab. Mööbli- lõhedega kahj puidul kume kõla,mida põhj materjali struktuuri toonesepp-kahjustab hoonetes nii leht kui okaspuitu. Ka mööblit. 2mm augud muutus.Heliisolatsioon-helijõu vähenemine,mida põhj heli seinast läbimine ja millest väljub näripuit. Värsket puitu ei taha. Suur-toonesepp. Mädaniku poolt seda mõõd detsibellides.Helipuit-Helipuiduks nim puitu, mis on sobiv mõjustatud puitu. Kahjustab nii okas kui ka lehtpuu puitu. muusikariistade toootmiseks. Näiteks oksavaba kuusk, heade Hobusipelgas30mm
ainete kogumispunkti või lasta kuivada ja viia prügimäele koos tühjade purkidega. Puiduõlid Puidukaitsevahendid KOOSTIS PUUÕLI on männivaigu baasil valmistatud puidukaitsevahend, mille hulka on lisatud linaseemneõli. Külmalt väljapressitud linaseemneõlis säilivad õli ensüümid ja rasvhapped, mis annavad puidu immutamisel loodusliku kaitse. KASUTUSVALDKONNAD PUUÕLI sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuõliga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu õlitamise vahel on õli kulu ja pealekantavate õlilihtide arv. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem õli sisse võrreldes okaspuiduga. TINGIMUSED Puidu pind ei tohi olla kaetud laki ega vahaga. Puidu töötlemisel PUUÕLI-ga peab õhu temperatuur olema üle +5 kraadi. EELTÖÖD Uued puitpõrandad
Proove võeti enamasti väljaspoolt elamut ja enamasti voodrita elamutelt. Kokku võeti 29 proovi 11 elamust. 9 proovi olid kahjustusteta. Kolm proovi olid väljast tumenenud, mis viitab ilmastiku mõjudele, kuid olulisi kahjustusi nendest ei leitud. Mädanikseente poolt tekitatud kahju jagati puidu lagunemise välisilme põhjal: pruun-, valge- ja pehmemädanik. Pruunmädanik on üldiselt puithoonetes kõige levinum seenkahjustus, mis hävitab puidu tselluloosi, eelistab okaspuitu. Pruunmädanikuga kahjustatud puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks, sellega märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Pruunmädanik võib esineda mis tahes hoone osas. Uuritud elamutes oli pruunmädanik kõige levinum kahjustus, mida esines 13 proovis 29-st (6003, 6005, 6006, 6009, 6012, 6018, 6028 ja 6031), Joonis 3.1. Kõige rohkem proove võeti esimesest kahest palgireast, kuna seal olid visuaalselt tuvastatavad kahjustused kõige suuremad
pärast seda, kui saagimismaht hakkas 2006. a langema. Põhjus peitub jätkutöötlemise kiires arengus ning osaliselt ka ehitusaktiivsuse suurenemises, aastatel 2002-2006 kasvas uute korterite ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv peaaegu viis korda. Eesti majandus kasutab palju puitu, saematerjali näivtarbimine elaniku kohta on tõenäoliselt maailmas suurim. Eesti saeveskid saevad peamiselt okaspuitu. Eesti puidutööstust iseloomustab orienteeritus ekspordile, seepärast toimus aastatel 2008 ja 2009 nii tootmis- kui ekspordimahtude tuntav langus. Esmalt sae- aga seejärel ka teised puidutööstused on nüüdseks oma mahtu tuntavalt kasvatanud, kuid 2007. a tipptaset ei ole veel saavutatud. 2010. aastal oli Eesti puidutööstuses loodud lisandväärtus jooksevhindades 275 miljonit eurot, mis oli 2,8%
annaabi.ee 
