Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Okasmets". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
okasmets, okasmetsa, okasmetsad, mänd, leviala, kuusk, tsuuga, seeder, lehtmets, okasmetsade, tumetaiga, loomastik, jänes, rebane, lindudest, rähn, loodusvöönd, nulg, ebatsuuga, seedermänd, kadakas, jugapuu, sekvoia, põhjapoolkeral, mullastik, happelised, mineraalosa, kanduvad, tundra, karmim, leetumise, toitained, diagrammid, puuliik, armastabJaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis).
OKASMETSAD • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/okasmetsad.htm • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus /taiga.htm • Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit 2004 • Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. OKASMETSAD • Okasmetsad levivad laia katkematu (непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. • Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus TAIGA, TAIGA mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsa iseloomustavad tunnused: • kõige suurem loodusvöönd; • Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 aasta jooksul pärast viimast jääaega. • enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC; • suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked;
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga
Taigavööndi keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli), talvel aga -10° kuni -30° (veebruar). Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist.Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga ja laseb valgust vähe maapinnale jõuda, mistõttu metsaalune on hämar. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga.
Suved on soojad vihmased ja niisked; Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvööndis. KLIIMA Click icon to add picture Click icon to add picture KLIIMA Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga
turbasammal, villpea ja sookail. Okasmets Kliima tundravööndi omast soojem ja Leetmullad. Happelised Loomastik on okasmetsades Okasmetsad, tüüpilisemad Vähe asustatud, niiskem. Kõige soojema kuu huumusained põhj. Mulla rikkam kui tundras, sest puud: Mänd, kuusk, lehis, seetõttu suuresti temperatuus +10 kuni +20, külmimal mineraal osa lagunemist elutingimused on nulg, tsuuga, ebatsuuga. säilinud. -10 kuni -30. Aastane sademehulk lahustuvaiks ühendeiks. mitmekesisemad
arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud parematele metsamaadele. Seetõttu on nad ka hea kasvuga keskealised
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10
kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast (Kaspia merest loodes) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine. · Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. · Talved on sisemaal kärekülmad. · Taigast põhjapoole jääb matsatundra ja tuntra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad · Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega
LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE · Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud.
Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna- Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4. Mullastik mustmullad kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks) 5. Taimestik kõrrelised, rohtkate 6. Loomastik loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS · Kliimavööde parasvööde · Kliima kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe · Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina · Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja
Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsad: kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir,
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5
annaabi.ee 
