Una http://www.google.ee/imgres?q=Auguste+Herbin+Una&hl=et&client=firefox-a&hs=VxS&sa=G&rls=org.mozilla:et:official&tbm=isch&tbnid=9xjXTO6zoottbM:&imgrefurl=http://www.kettererkunst.com/details-e.php%253Fobnr%253D111000830%2526anummer %253D377&ei=apadTZa3CIqbOsL07Z4E&zoom=1&iact=rc&dur=573&oei=apadTZa3CIqbOsL07Z4E&page=1&tbnh=147&tbnw=225&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:1,s:0&tx=55&ty=78&biw=1440&bih=768 Bord de l' Oise à Vadencourt http://www.google.ee/imgres?q=Auguste+Herbin+Bord+de+l%27+Oise+%C3%A0+Vadencourt&hl=et&client=firefox-a&hs=WE8&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&tbm=isch&prmd=ivns&tbnid=rUoobBeaFdyGYM:&imgrefurl=http://www.kmm.nl/object/KM %252520106.538/The-bank-of-the-Oise-near-Vadencourt%253Flang Les Joueurs de Boules http://www.allposters.com/-sp/Les-Joueurs-de-Boules-c-1923-Posters_i6469420_.htm TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
lõigatud kõrvaga" (1889), samuti ,, Tool piibuga ,, (1888). 1889.aprilli keskel, saanud teate vend Theo abiellumisest, otsustas Vincent üksindusest piinatuna, meeleheitel ja haige kunstnik minna vabatahtlikult ravile Saint-Remy vaimuhaiglasse. Viibides terve aasta haiglas ja kasutades sealset suhtelist vabadust, jätkas van Gogh hullusehoogude vaheaegadel maalimist. 1890. aasta mais vabanes kunstnik haiglast ja jäi elama väikesesse Auvers-sur-Oise´i külakesse Pariisi lähedal. Selle maanurga loodus andis talle uut loomingulist jõudu. Van gogh maalis varahommikust kuni hiliste õhtutundideni, luues elu kahe viimase kuu jooksul 70 maali ja 32 joonistust. Kontrast Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaa looduse vahel teravdas ta nägemist ja meeli. ,, Ma... märkan , et lõunas viibimine aitab mul palju paremini siinset loodust näha ja mõista," tunnistas van Gogh. Auvers-sur-Oise´is maalitud tõid iseloomustas rahutus
Seine jõgi Üldine Asub Prantsusmaal 776 km. pikk Saab alguse Côte d'Ori mägedest Suubub La Manche väina Valgala 78 650 km² Lisajõed Aube (248 km.) Marne (525 km.) Oise (302 km.) Yonne (293 km.) Eure (225 km.) Seine'i ääres asuvad linnad Pariis Troyes Rouen Faktid 37 silda (Pariis) 24 meetrit merest 8 meetrit sügav Atlandi lõhe Täname tähelepanu eest!
asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul Fontainebleau metsas, hiljem Oise`i jõe orus. Ta on saanud tõuget Rousseau`lt, kuid erineb viimasest kõigepealt oma maalimisviisilt, mis on värskem, vabam ja mahlakam. Ka ei toonita ta nii palju detaile, vaid näeb suuri masse ja taotleb ühtset üldmuljet. Romantiline joon on tema töödes tugevam, kui Rousseau maalides. Hõõguvad päikeseloojangud, viirastuslikud kuupaistevaated, torm ja äike, idüllilised karjamaad rahulikult voolavate jõgede ääreskõike seda maalib Dupré
magamistuba." Seal elades kurnas end kehaliselt ja vaimselt palavikuliselt töötades Saint-Rémy Pärast närvivapustust ja haiglaravi läks Vincent vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse 1889. aasta mais lahkus Arles'ist Suundus endise kloostri ruumides Saint- Paul-de-Mausole'i haiglasse Kustus lootus kiireks paranemiseks pärast hallutsinatsioonihooge Maalis haiglat ja vaateid haiglast ning mitu autoportreed Lahkus 17. mail 1890 haiglast enda soovidel Auvers-sur-Oise Sõbrunes dr Paul-Ferdinand Gachetiga Õpib söövitustehnikat Kirik Avers'is 1890 Õli lõuendil Pariis, Musée d'Orsay Dr Paul-Ferdinand Gachet Dr Gachet' portree 1890 Õli lõuendil Erakogu Surm Kirjas vennale Theole, kes oli ta elus tema parim sõber : "Kui mul poleks sinu sõprust, sooritaks ma ilma igasuguste
Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 1878-1879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886-1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Remlys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise´i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37-aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17
Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Kasutatud materjalid: http://www.zone.ee/bioabi/elu.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/elu.htm http://teachart.msu.edu/pila/teachersmaterials/kaleidoscope.php http://www.uvm.edu/~lehiggin/teaching/science/SAAWK_syllabus.h tm http://www.oup.co.uk/oxed/children/oise/pictures/ http://www.babyanimalz.com/ http://www.flickr.com/photos/rupertg/sets/1224750/comments/ http://www.fats.org.au/pr.html
• Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi. • Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus. • Ka kunst sai ühiskonnas uue tähenduse - see muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Kuzminki igh Maulle Room chât in the eau d'Am oise ova Antonio Can Skulptuur • Materjalidest eelistati marmorit. • Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti. Et edasi anda inimkeha harmooniat, jäeti detailid välja toomata. • Selline kujutamisviis on
surmaga. Elu iseloomustavad omadused on: Rakuline ehitus. Keerukas organiseerituse tase. Aine- ja energiavahetus. Stabiilne sisekeskkond. Paljunemisvõime. Kasvamine ja areng. Reageerimine ärritustele. Kasutatud materjalid: http://www.zone.ee/bioabi/elu.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/elu.htm http://teachart.msu.edu/pila/teachersmaterials/kaleidoscope.php http://www.uvm.edu/~lehiggin/teaching/science/SAAWK_syllabus. htm http://www.oup.co.uk/oxed/children/oise/pictures/ http://www.babyanimalz.com/ http://www.flickr.com/photos/rupertg/sets/1224750/comments/ http://www.fats.org.au/pr.html
1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse- Lautrec, Gauguin, Cezanne jt. Kaks aastat hiljem kolis van Gogh koos Gauguiniga Arles'isse. Mõlemad olid andekad, kuid kangekaelsed. Kaks kõva kivi aga ei jahvata teatavasti head jahu - kooselu lõppes tigeda riiuga, millele järgnenud aasta veetis van Gogh vabatahtlikult vaimuhaiglas. Ravi osutus tulutuks ja ta tulistas endale Auvers-sur-Oise´i külas sõnnikuhunniku taga kuuli rindu. Kunstnik ei surnud kohe, vaid alles päeva pärast, 29. juulil 1890. Ta oli 37-aastane ning müünud oma ohtrast loomingust vaid ühe pildi. Vincent van Gogh on maalikunsti ekspressiivse suuna rajaja.Tema teoste meeleolu on rahutu, värvid intensiivsed, dünaamilised. Kõik tema tööd ( umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest kümne aasta jooksul. Tema kuulsad teosed on "Kartulisööjad," "Päevalilled,"
Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886 1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers- sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Postimees: 16 a. tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi. Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal
Väike kalamees 1848-1849 20,6x30,5 cm Pariisis Jules Dupre 1811-1889 Maalikunstnik Kuulus Barbizoni koolkonda Valgusnähtustele osutas suurt tähelepanu Maalid: "Maastik lehmadega", "Lehmad vee ääres", "Suur tamm", "Äike saabub" Lehmad vee ääres 1850 65x55 cm Pariisis Charles Francois Daubigny 1817-1878 Maalikunstnik ja graafik Barbizoni koolkonna liige Maalis maastikke Maalid: "Merekallas Villerville´is", "Kuupaiste" Saine ja Oise 1869 87x157 cm Budapestis Jean Francios Millet 1814-1875 maalikunstnik Saatus oli teistes raskem 1849.aastal kolis Barbizoni Maalis enamasti talupoegi Suhtus oma tegelastesse lugupidamisega 19.sajandi lõpus hakati tema töösid hindama ja ta sai eeskujuks nii Prantsusmaal, kui ka mujal Euroopas Maalid: "Viljapeade korjajad", "Külvaja" Viljapeade korjajad 1857 84x111 cm Pariisis Angelus (Õhtupalve) 1859 53,5x66 cm Pariisis Külvaja
1889. aasta mais lahkus Vincent van Gogh Arles'ist ja astus vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse Saint-Rémy's . Ta maalis haigla siseruume ja ilusat maispõldude, viinapuuaedade ja oliivipuudega kaetud ümbritsevat maastikku, mida ta nägi lühikestel järelvalvega jalutuskäikudel. Vincent tundis, et tema lootus paraneda kahanes iga päev. Ta püüdis sellest pääseda maalides. 1890. aasta mais lahkus Vincent haiglast ja läks raviarsti juurde Auvers-sur-Oise'sse, kelle nimi oli Paul Gachet. Vincent van Gogh oli seal lähemal oma vennale Theole, kes oli talle ka seda arsti soovitanud. Vincenti algne mulje Dr. Gachenist oli see, et too on temast vaimselt veel haigem. Hoolimata oma vaimsest ebastabiilsust jätkas Vincent van Gogh hoogsalt maalimisega olles Auvers-sur-Oise 's maalis ta kokku 70 maali. Olles rusutud oma vaimsest haigusest, võimetusest maalida, üksindusest ja
Kolmest põhivärvist- punasest,kollasest ja sinisest-ühe kõrvutamine kahe ülejäänu seguga loob erilise helenduse ja maksimaalse kontrasti. Elu ja postuumne kuulsus Elu. Kogu kunstnikuelu jooksul kattis Vincenti kulud kunstikaupmehest vend Theo. Nad olid kokku leppinud, et Vincent maksab igakuise rahasaadetiste eest piltidega, mida hiljem müüa õnnestub. Hoolimata Theo abiellumisest ja lapse sünnist ootas Vincenti isegi Auvers-sur- Oise`i kolides 150 franki kuus, mida ta sai kolmes osas. Et ta tellis värvid otse Theolt, jätkus venna rahast toidu ja võõrastemaja eest tasumiseks. Kuigi ta ületas Auvers`is oma varasemat viljakust- maalides keskmiselt üle ühe teose päevas-,mõistis ta üsna pea, et ei olnud kunstnikuna läbi löönud. ,,Jättes kõrvale kogu ambitsioonikuse,"kirjutas ta Theole ja tolle naisele Jo`le, ,,ei loobu ma kunstiga tegelemisest." Ta lõpetas kibeda ettekuulutusega:
1860.aastast pärit 78 ruutkilomeetrine ala suurendati 1920.-l aastal napilt 86.9 ruutkilomeetrini. 1929.aastal lisati Bolougne'i ja Vincennes'i metsad ametlikult linnale, mis laiendas territooriumi tänasele 105397 ruutkilomeetrile. Pariisi tegelik demograafiline suurus või linnaala(unite urbaine) ulatub väljapoole linnapiire, suurendades linna kasvu idast ja kagust Seine'i ja Marne'i jõe ääres ning loodest ja põhjast Seine'i ja Oise' jõe ääres, moodustades ebaregulaarse ovaali. Väljaspool peaäärelinnu kukub rahvastikutihedus järsult: metsade ja põllumajandus segu on hajutatud suhteliselt laiali pillutut satelliitlinnade poolt, lõpetades Pariisi linnaala( aire urbaine), mis on omamoodi suurlinna ala ja katab üle 14518 ruutkilomeetri, mis on umbes 138 korda väiksem kui tegelik Pariis. Arhitektuur "Modernne" Pariis on kiire 19.sajandi linnaliku ümberkujunduse tulemus. Sajandeid oli
operatsiooni teha. Teada saades venna seisundist ruttas Theo Vincenti juurde, kes leidis venna üllatavalt heas seisundis olevat. Tundide möödudes kukkus Vincent kokku, kuna puhastamata haava oli tekkinud põletik ning ta suri samal õhtul 29 tundi peale seda, kui oli end väidetavalt tulistanud. Theo sõnul olid sureva venna viimased sõnad ,,See kurbus kestab igavesti". Van Gogh maeti 30. juulil Auvers-sur-Oise linnasurnuaeda. Matustel käis ligi 30 inimest. Varsti peale Vincenti matuseid hakkas Theo tervis kiiresti halvenema, kuna ta kannastas süüfilise käes. 6 kuud hiljem 25. jaanuaril suri ka Theodorus van Gogh ning ta maeti venna kõrvale. 6 Looming Van Gogh joonistas ja maalis koolis olles akvarellidega. Täielikult kunstile pühendudes kopeeris ta peamiselt Charles Bargue joonistuskursuse töid. Kevadel 1882. aastal tellis
Võib öelda et tema kõige tuntum töö on ,,Viljapeade korjajad". Tegemist on kolme vaese naisega kel on vana kombe kohaselt lubatud õhtupäikese valgel hommikuse koristuse ajal maha pudenenud viljapäeid korjata. 3) J. Dupré armastab kujutada loodust läheneva äikese ootel, kõikjal valitseb sünge ja ralapärane rahu. Suurt tähelepanu pöörab taevale ja pilvedele. 4) C. F. Daubigny peamiselt maalis Seine´ ja Oise´i rahulikke kaldaid. Esimene maastikumaalija kes hakkas rohkem külmi toone kasutama. Tõelise realismi eestvõitleja oli prantslane G. Courbet kelle teostest oli murrangulise tähtsusega hiiglasuur 6 m pikkune maal "Matus Ornans'is", millel on kujutatud üle 40 peaaegu elusuuruses matuselise. Kõik on siin kirjeldamatult tavaline, ilma vähimagi ülevuseta: päikseta päev, leinajate tumedad rõivad, millest eralduvad
maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI DE TOULUSE-LAUTREC (1864-1901) Oli aristokraat. Tema geenides oli aga viga (tõenäoliselt sugulasabielude tõttu) ja noorena saadud trauma tõttu tema jalad ei kasvanud. Haigus aga ei kibestanud teda. Mees loobus aristokraadi elust Pariisi ööelu kasuks
maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe
maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). KIRJANDUST Loe: E. H. Gombrich ,,Kunstilugu" lk. 512 555 A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 8 - 14 N. Lynton ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 13 - 24 Ruhrberg, Schneneckenburger, Fricke, Honnef ,,Art of the 20th century" vol.1. lk. 7 -21 (inglise keeles)
kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja
annaabi.ee 
