..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurühmad................................................................4 3.töökohtatest ja tööprotsessidest tulenev risk............................................5 3.1 Bioloogilistest ohuteguritest ohustatu tegevusvaldkonnad..........................6 4.Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna riskianalüüs....................6 5. Riskide kontroll............................................................................7 6.Tööhügieen..................................................................................8 7.Töötajate väljaõppe.........................................................................8 7.1Töötajate tervisekontroll.................................................................9 KOKKUVÕTTE.................................
nende allikad · hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele · riskide kontrollimine ja meetmete rakendamine Suurenenud riskiga töötajad (1) · rasedad ja rinnaga toitvad naised, · nõrgenenud immuunsüsteemiga töötajad (töötajad, kes kasutavad ravimeid, kellel juba esinevad nakkusest tekkinud kaebused) Suurenenud riskiga töötajad (2) · töötajad, kes ei viibi bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas pidevalt (koristajad, seadmete hooldus- ja paigaldustöölised) · muud külastajad (loomafarmis külastajad), materjalide tarnijad ja teised isikud, kes viibivad episoodiliselt bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas. Bioloogilise ohuteguri vähendamine · Isiklik hügeen · Töökeskkonna hügeen · Väljaõpe · Tervisekontroll ·
................................................................... 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained
3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o 3. aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE
3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o 3. aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE
Ohutegurite mõõtmine *Töökeskkonna ohutegurite mõju hindamiseks on vaja mõõta ohutegureid. Vastavalt mõõteseadusele (RT I 2004, 18, 132) võivad mõõtmisi teostada valitud mõõtelaborid. Ohuteguritega seotud riski Hindamine: *Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud võimaliku vigastuse või haiguse raskusaste ja selle toimumise tõenäosus. *Iga tuvastatud ohuteguri puhul tuleks määrata kindlaks, kas risk on madal, keskmine või kõrge, võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tõenäosust ja raskusastet. *Tuleb otsustada, kas ohutegur on väga ebatõenäoline, tõenäoline, väga tõenäoline, mõõdukas või kahjulik. Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks Ohutegurite hindamise järgselt tuleks vastavalt ohuteguri tasemele astuda samme ohuteguri likvideerimiseks või vähendamiseks, lähtudes järgnevatest kriteeriumitest: 1. Kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski
oma tervise, õigete Keskmine kahtluse korral küsida. hindade ja kauba korrektse paigutuse eest 5. Kokkuvõte Töökeskkonnas on palju rahuldamist vajavaid faktoreid, edasine käik on tegevuskava koostamine ja probleemide lahendamine, lähtuvalt ettevõtte rahalistest võimalustest ja alustades kõrgeimast ohutegurist. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 4 alusel on tööandja kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid.
Külmutatud toit- on toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida see järel säilitatakse, antud toidule ettenähtud temperatuuril. Toidunõuete kohasuse tagamiseks peab külmutamise aeg olema võimalikult lühike. Lõpptarbija- on tarbija, kes ei kasuta kõnealust toitu toidukäitlemistoimingus või sellega seotud tegevuses. Oht- on toidu või sööda bioloogiline, füüsikaline , keemiline mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju tervisele. Risk- on ohutegurist tuleneva tervistkahjustava toime tõenäosus ning raskusaste Saastumine- ohu olemasolu või levimine Kontrollpunkt- punkt, etapp või protseduur, kus läbiviidav kontroll võimaldab ära hoida, kõrvaldada või vöhendada, kõrvalekaldeid kvaliteetinõuetest. Kriitiline kontrollpunkt- punkt, etapp või protseduur, kus teostavate kontroll toimingute eesmärk, on ohtusid ennetada, kõrvaldada või vähendada, toidu ohtlikust soovitud tasemini.
1. RISKIANALÜÜSI METOODIKA Teostatud X ettevõtte põhjal. Riskianalüüs on teostatud klienditeenindajatele, võttes arvesse töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamisjuhend ( BS 8800) Riski suuruse hindamiseks kasutati riskimaatriksit (Tabel 2.) Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet on riskitasemete I....V alusel hinnatud terviseriski järgmiselt: Riskitase I...II: Madal risk (1) kui risk on madal ja hinnatud lubavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. Riskitase III: Keskmine risk (2) kui risk on keskmine ja hinnatud lubavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. Riskitase IV...V: Kõrge risk (3) kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe
psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogilised ohud) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud võimaliku riski töötaja tervisele. Hinnatakse nende mõju suurust, arvestades töötaja individuaalseid omadusi ja tervislikku seisundit. Riski vähendamiseks on väga oluline süstemaatiline töökeskkonna näitajate kontroll ja mõõdistamine. Vajalik on anda töötajale täpsed tegevusjuhendid, kuidas töötada, et vältida tervise kahjustusi. Töötajate tehnilise ja meditsiinilise väljaõppe ning täienduste organiseerimine
Väga tõenäoline- võib ilmneda Väga kahjulik- õnnetused ja haigused, mis töötaja kogu töötamise aja põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või jooksul korduvalt. surma (näiteks amputatsioon, puuet põhjustavad rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms). Üldiselt kõrge risk ei ole lubatud! Madal ja keskmine risk on lubatav! 2.1 Kavandatavad tegevused ohutegurist tuleneva riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks 1) Kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks. 2) Kui risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. 3) Kui risk on madal ja hinnatud lubatavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. 3 TÖÖKOHA KIRJELDUS 5 Töökoht- ....................... kontoris töötab korraga 7 inimest
· põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a. · Raske avastada pisimuutuste tõttu 22. Kutsehaigustest tuleb eristada: · Tööõnnetusi ägedad haigusjuhtumid, mis on tekkinud ametialase töö tegemisel või muul tegevusel töö juures · Kroonilised tervisehädad, mis on põhjustatud ägedate nakkushaiguste tagajärjel, mis omakorda põhjustatud töökeskkonna ohutegurist · Kroonilised haigused, mis kujunenud ühe- või mitmekordse tööga seotud mürgistuse tagajärjel · Tööga seotud haigestumisi, mis ei ole iseloomulikud töötajale mõjuvate ohutegurite kahjustavale toimele 23. Tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites, muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Raske avastada pisimuutuste tõttu 22. Kutsehaigustest tuleb eristada: Tööõnnetusi – ägedad haigusjuhtumid, mis on tekkinud ametialase töö tegemisel või muul tegevusel töö juures Kroonilised tervisehädad, mis on põhjustatud ägedate nakkushaiguste tagajärjel, mis omakorda põhjustatud töökeskkonna ohutegurist Kroonilised haigused, mis kujunenud ühe- või mitmekordse tööga seotud mürgistuse tagajärjel Tööga seotud haigestumisi, mis ei ole iseloomulikud töötajale mõjuvate ohutegurite kahjustavale toimele 23. Tööõnnetus – töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites, muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud kõikide töötajate, võttes arvesse ka töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Tööterviskoiu ja tööohtuse seaduse nõuded ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend. Töötajate kaasamiseks vesteldi nendega riskianalüüsi teostamise käigus. Riski suuruse hindamiseks kasutatiriskimaatriksit (Tabel 2.) Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I....V alusel hinnatud terviuseriski järgmiselt: Riskitase I...II: Madal risk (1) kui risk on madal ja hinnatud lubavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. Riskitase III: Keskmine risk (2) kui risk on keskmine ja hinnatud lubavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. Riskitase IV..
Riskide hindamisel püüame kirjeldada, kuidas ohutegur töötaja tervist ohustab. Selleks tuleb teada ohutegurite toimet inimorganismile ja käitumist keskkonnas. Riski suurust saab hinnata otsesel või kaudsel mõõtmisel, erandolukorras töötajate terviseuuringuid tehes. Oluline on hinnata töötajate ajalist kokkupuudet ohuteguriga, teiste tegurite soodustavat või neutraliseerivat mõju ja sedagi, kui paljud töötajatest on sellest ohutegurist ohustatud. Vahel on tarvis täiendavalt hinnata ka ohuteguri mõju keskkonnale või elanikele, nt kemikaalide kasutamisel. Riskide ohjamisel peab esmatähtis olema võimalikult paljude töötajate kaitsmine, samuti tuleb rakendada kiireid lahendusi (pole mõtet unistada meetmetest, mida kunagi ellu ei viida) ning eelistada üldisi abinõusid individuaalsetele kaitsevahenditele, nt eelistada ventilatsiooni parendamist respiraatoritele
Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirjutatud riskianalüüs. Lisades on püütud näidata, millised näevad välja erinevad kutsehaigused ja mõned pildid ka tööõnnetustest. Kutsehaigused Definitsioon Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguse oluliseks tunnuseks on pikkamööda järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess, mille põhjustajaks on kestvalt üle 5 aasta toiminud töökeskkonna ohutegurid. Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid Kutsehaigused on väga erinevad põhjustatud ohuteguri ja kulgemise iseloomu poolest.
Teostatud: kodustes tingimustes õppija töökohale. Riskianalüüs on koostatud koduse õppija õppimiskohale, võttes arvesse töökoha iseärasusi ja töövahendite kasutamisaega ning nendega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend. Riski suuruse hindamiseks kasutati riskimaatriksit, mis on välja toodud lisas, tabel 1. Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I...V alusel hinnatud terviseriski järgmiselt: 1. Riskitase I – vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. 2. Riskitase II – vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidaevalt jälgida. 3. Riskitase III – keskmine risk- vajalik meetmete kastuselevõtt riski vähendamiseks, kui
suure töö korraga ära, sest see on minu kohustus. PARENDUSMEETMED VASTAVALT OHUTEGURI RISKITASEMELE Madal riskitase Madala riskitasemega hindasin füüsikalistest ohuteguritest kiirgust ja valgust. Valguse probleemiks võib olla liiga halb lamp või koht, kus on lamp asetatud, et valgus ei valgusta töökohta piisavalt hästi. Selle parandamiseks saaksin vahetata lampi. Ja teine madala riskiastmega ohutegur midagi hindasin psühholoogilisest ohutegurist oli töötingimus ja tööülesanne. Probleemiks võib olla see, et kui mul ei ole enda tööülesande kohta piisavalt infot siis ma ei oska või ei tea, kuidas ma peaksin seda täitma. Sellele leian tavaliselt lahenduse kursusekaaslaste või õppejõudude kaudu. Küsin mis eelnevalt neile räägitud on ja kas nad oleksid nõus ka minule seletama ja kui ei saa aru, siis pöördun õppejõu poole ja palun nendel selgitada mulle tööülesannet
muutmine. Töökeskkond võib sisaldada mehhaanilisi, füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi (tolmud) ja keemilisi riskitegureid. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud võimaliku riski töötaja tervisele. Hinnatakse nende mõju suurust, arvestades töötaja individuaalseid omadusi ja tervislikku seisundit. Riski vähendamiseks on väga oluline süstemaatiline töökeskkonna näitajate kontroll ja mõõdistamine. Vajalik on anda töötajale täpsed tegevusjuhendid, kuidas töötada, et vältida tervise kahjustusi. Töötajate tehnilise ja meditsiinilise väljaõppe ning täienduste organiseerimine. Tööandja
töövõimetuse määramisest hiljemalt viie päeva jooksul pärast töötaja arsti poole pöördumist. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] [Paragrahvi 23 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 23. Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine (1) Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. (2) Töötajal kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (3) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.
annaabi.ee 
