Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Suurõnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel kasutan juhendi taga olevat tabelit. Suurõnnetuse toimumine on vähe tõenäone, sest viimased viie aasta jooksul ei ole olnud seal tulekahjusid, see tähendab, et vähemalt kord 25 aasta jooksul. Ohud ja õnnetuste stsenaariumid Tulekahju:
· Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan
4) abinõud müra, vibratsiooni ja õhusaaste ehitusplatsi vahetusse naabrusesse leviku tõkestamiseks; 5) tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaan, kui neid ehitusplatsil kasutatakse; 6) asbestitööde tegemise kava juhul, kui Vabariigi Valitsuse määruse «Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded« kohaselt on nimetatud kava koostamine nõutud ja see kava ei ole esitatud eraldi dokumendina; 7) juhised tegutsemiseks õnnetusohu korral, inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed; 8) esmaabi korraldus ehitusplatsil, esmaabi andjate nimed ja kontaktandmed, lähim vältimatu arstiabi andmise koht. (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §4 lg3) 5. Mida peab hõlmama tööandja poolne ohutusalane juhendamine? Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi
selleks peavad evakuatsioonipääsud ja –teed olema takistute ta ning varustatud piisava turvavalgustusega. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Korraldama sideühenduse ettevõtte väliste pääste ja hädaabiteenistustega; Ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava ohualast inimeste väljaviimiseks, päästetööde tegemiseks ning esmaabi andmiseks; määrama ohualast inimeste väljaviimise, päästetööde tegemise ja esmaabi andmise eest vastutavad töötajad ja teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv väljaõpe ja nende kasutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale Määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra
Kõige rohkem (ca 70%) on tuleohtlike vedelikega tegelevaid ettevõtteid. Ohtlike ainetega toimunud õnnetustest võib teada saada sireeni signaaliga, märgates tuld või suitsu, tundes harjumatuid lõhnu ja enesetunde halvenemist (iiveldust, silmade ärritust jms) ning märgates päästesõidukeid. 1.4 Kuidas käituda ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral? 1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale kattes oma nina ja suu rätikuga. 2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone keskele ja kõrgeimale korrusele. 3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad. 4. Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. 5. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon ning sõida lähima hooneni ja varju. 6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke. 7
vä ltida detaili tasapinna tö ötlemist osalises pikkuses. Noavõ lliga kokkupuute ohu vä hendamiseks peaksid masinad olema varustatud seadisega, mis seiskab võ lli kü mne sekundi jooksul Noavõ lli kaitseseadis peab olema: - sellise tugevusega, et see koormuse toimel ei purune ega deformeeru - piisavalt pikk, et katta noavõ lli ava tä ies ulatuses - piisavalt lai (võ rdne vä hemalt noavõ lli diameetriga) - paigutatud ohualast sellisele kaugusele, mis vä listab tö ötaja juhusliku sattumise ohualasse. Kä sitsi etteandega rihthö övel- masinatel peaks kasutama vaid silindrilisi noavõ lle. Noavõ lli tasa- kaalustamisel ja nugade kinnita- misel tuleb jä rgida selle valmistaja soovitusi. Vä ljavõ tu- ja etteande- laua servade kaugus lõ ikedia- meetrist peab olema võ imalikult vä ike, ü ldjuhul 3 mm ± 2 mm. Vä ljavõ tulaua kõ rgus ei tohiks olla madalamal
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale; 4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. § 15. Õnnetusoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusjuhtumina ettevõttes toimuvat raske tagajärjega õnnetust, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühendused ettevõtteväliste pääste- ja hädaabiteenistustega; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava ohualast inimeste väljaviimiseks, tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks ning esmaabi andmiseks; 3) määrama ohualast inimeste väljaviimise, tulekustutus- ja päästetööde tegemise ja esmaabi andmise eest vastutavad töötajad ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale; 4) määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra;
Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale; 4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
[RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 15. Õnnetusoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusjuhtumina ettevõttes toimuvat raske tagajärjega õnnetust, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühendused ettevõtteväliste pääste ja hädaabiteenistustega; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava ohualast inimeste väljaviimiseks, tulekustutus ja päästetööde tegemiseks ning esmaabi andmiseks; 3) määrama ohualast inimeste väljaviimise, tulekustutus ja päästetööde tegemise ja esmaabi andmise eest vastutavad töötajad ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale; 4) määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra;
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale; 4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale; 4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
missugust lisajõudusid PTJ vajas sündmuskohale; informatsiooni vahetus PTJ ja tema meeskonna vahel Päästja 1; Päästja 2; Inimeste päästmine, Hinnatakse, kui kiiresti päästjad jõuavad Päästja 3 tulekahju kustutamine, kannatanuni ja viivad ära ohualast; kas evakueerimine kustutasid tulekahju efektiivselt ja jahutasid vajadusel kõrvalhoonet; kui kiiresti teostati lahinghargnemisi ja evakueerisid inimesi (vajadusel); kuidas
61 Evakuatsio Ei ole vajalik Ajutine Ajutine eemaldamine Ajutine Ohuala ei ole on eemaldamine objektilt evakueerimine pikemat aega objektilt ohualast elamiskõlblik Päästeress Esmased Automaatne Lisaks objekti On vaja kaasata On vaja kaasata urss tulekustutusvah tulekustutussüst päästeressursile on Eesti Vabariigi rahvusvahelist abi endid, eem vaja kaasata Tallinna päästeressursid päästevahendid TPA päästeressursid
Kõigepealt tehakse kindlaks, kas sündmuskoht on kiirabibrigaadile ohutu ja milline jõumõju on põhjustanud patsiendi vigastuse. Kui ta on näiteks kukkunud libedale jääle, võib mõni kiirabibrigaadi liige ise kukkuda või mõni sõiduk sündmuskohale libiseda. Kui patsienti tabas allakukkunud ese, võib veel teisi selliseid esemeid alla kukkuda jne. Kui sündmuskoht pole ohutu, tuleb patsient nii kiiresti kui võimalik ohualast välja viia. 549 Patsiendi seisundi esmane hinnang Pärast sündmuskoha ülevaatust toimub patsiendi seisundi esmane hindamine. Kui ta verejooks jäsemevigastuse kohast on tugev, tuleb see kohe peatada. Alles seejärel hinnatakse teadvus- hingamine-vereringe-skeemi järgi. Kas patsient on šokis? Kui palju verd võis ta olla siiani kaotanud? Kas tulenevalt trauma mehhanismist on võimalikud veel muud vigastused peale jäsemevigastuste? Milline on jäsemevigastuse liik ja raskusaste
annaabi.ee 
