ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse.
Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel. Peamisteks õhku saastavateks aineteks on: väävliühendid, eriti S02; lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; aerosool ehk tahked osakesed. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine
Lõuna-Norra, USA, Kanada). 3) Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 4) Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5) Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). 12.Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. SUDU mürgiseks muutunud udu, suitsu ja muude heitgaaside tõttu. · Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 13.Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende
Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis satuvad õhkus ookeani pinnalt aurustumisel ja neid kokku kutsutakse aerosoolideks. · Ilm- õhkkonna seisund, kliima- pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. Meteoroloogia tegeleb ilma vaatlusega ja ennustamisega, klimatoloogia kliima seaduspärasuste uurimisega. · Õhutemp. vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud
basaltsest (aluseline) magmast. See graniitne (happeline) magma. Laavavoolud voolab suhteliselt rahulikult lühikesed ja harvad. Magma tardub kiiresti sageli maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja. õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid. Kaldeera vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater
· kurdmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa Kaks ookeanilist laamat põrkuvad üks laam sukeldub (subduktsioon) · vulkaanilised saared · moondekivimite teke · süvikute teke Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam Kaks mandrilist laamat põrkuvad · kurdmäestikud · esinevad maavärinad · vulkaane EI esine! Näide: Himaalaja mäestik 5. Vulkaanid Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: 4 · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
(Väikesed Antillid) - Laamade liikumine küljetsi-maakoor on rahutu kaseal kus laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuute joont.Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. - Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal. - Kuum täpp on vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.Nad paiknevad vahevöö laamadest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. - Rift on maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe - Vulkaan on koonusekujuline mägi,mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas) 2
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Pilet 6. 1. Vulkanism. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) KILPVULKAANID tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast
parimad. 4) Mitte midagi ei anta niisama (midagi ei saa võita kaotuseta) kõige eest tuleb maksta. õhk (ained õhus) muld, mineraalid ja kivimid hingamine fotosüntees toitumine ainevahetus taimed geosfäär pedosfäär biosfäär atmosfäär hüdrosfäär kooslus kivimid populatsioon mineraalid organism organ geen, rakk molekulide kogum molekul aatom
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
