Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi
Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli
infiltratsioonist....................................................................................................................4 1.4. Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa.....................................................................................................................5 1.5. Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus.........6 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel.................................................6 2.Küttesüsteemi kirjeldus........................................................................................................8 2.1.Küttesüsteemi kirjeldus koos soojuskanda parameetritega...........................................8 2.2.Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel................................................................8
tõusu mõõdab diferentsiaaltermopaar 8. Termopaaride termoelektromotoorjõu mõõtmiseks on millivoltmeeter 9. 3 3 TÖÖ KÄIK Pärast ventilaatori käivitamist, lülitati sisse kalorimeetri küte võimsusega 15 W. Seejärel oodatati kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal ning kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit. Pärast igat kahte minutit kirjutati tabelisse küttevõimsus P W, õhu rõhk kalorimeetril p1, õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel ja temperatuuri tõus kalorimeetris Δt. Kui lugemeid oli tehtud kokku kuus korda, lülitati kalorimeetri küte võimususeni 6 W ning oodati, kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal. Seejärel korrati kogu protseduuri ehk kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit ning pärast igat kahte minutit kirjutati ülesse küttevõimsus
6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb püsivaks, kirjutatati üles kuluarvesti algnäit ning sellest hetkest algab katse. Iga 2 minuti järel kirjutati tabelisse 1 küttevõimsus Pw, õhu rõhk kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t 2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t. Katse kestus =10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. Tabel 1.Mõõtmisandmed 2 Pw P1 B Pt t t t2 Lugem mm
ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat). · Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud. · Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid. · Õhk-vesisoojuspump on ühendatud otse küttesüsteemi jaotuskollektoriga. Õhk-vesisoojuspump · Õhust saadav soojus kantakse soojuspumbas üle teda läbivale veele. · Küttesüsteemis on ringluspump, mis paneb vee küttekontuuris liikuma. · Õhksoojuspump reguleerib vastavalt välisõhu
Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10-20 W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse Küttevõimsus Pw Õhu rõhk kalorimeetris p1 Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris ∆t Katse kestvus on 12 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B – õhurõhk teisendatuna paskalitek
Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 5W ja ka 10W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse - Küttevõimsus Pw - Õhu rõhk kalorimeetris p1 - Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t Katse kestvus on 10 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B õhurõhk teisendatuna paskalitek
12. Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded? Aurustunud, madalarõhu all 13. Mis seisus on külmutusagendts kompressorist ära minnes ja kondensaatorisse jõuded? Kuumutatuna, kõrge rõhuga 14. Mis seisus on külmutusagents kondensaatorist ära minnes ja paisuventiili jõuded? Vedelikuna, madalarõhuga 15. Kuidas liigitatakse soojuspumpasid? Õhk-õhk, õhk esi, vesi-vesi, maasoojuspump 16. Mis on COP, ning mis ta teeb? Küttevõimsus. Mitu korda rohkem kulutab ta kütmisele kui enda töötamis võimsusele ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP 17. Kust võtab õhk-õhk soojuspump oma sooja? välisõhust 18. Mida soendab õhk-õhk soojuspump? Soojuspumpa ruumipaigaldavat osa 19. Millest osadest koonseb Õhk-Õhk soojuspimp? Välisosa mis paigaltatakse majavälis seinale ja siseosa mis paigaldatakse ruumi seinale 20. Miks kasutatakse õhk-õhk soojuspumpe?
põrandakütte- või radiaatorküttesüsteemi kaudu ning toota sooja tarbevett. Õhk- vesisoojupumbas toimub energia pumpamine. Õhk-vesi soojuspumba eelised ja puudused: Eelised · Soodne kütteliik · Seade ei vaja spetsialisti hooldust · Puudub tuleoht · Toodab kuuma tarbevett · Puldist juhitav · Puudub suits, tuhk ja tolm 15 Puudused · Seadme piiratud küttevõimsus · Soojuspumba ruum · Töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist (-20 kraadi ja alla selle) Aastane küttekulu (keskmiselt) eurodes 1800. 16 Kasutatud kirjandus Raamat Viiding, Herbert 1984. ,,Eesti mineraalid ja kivimid" linn, Tallinn,kirjastus:Valgus Yarrowm Joanna 2009. ,,Kuidas väendada oma ökoloogilist jalajälge?"- linn Tallinn, kirjastus: Sinisukk Internetiallikas 1. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3
Soojuspumba kasutegur Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga (COP) q2 q2 T2 Tü 0 l q2 q1 T2 T1 Tü Ta j0 DT = Tü - Ta 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 12 Soojuspumba parameetrid Soojuspumba soojus- ehk küttevõimsus: Qk = q2·M, kW kus q2 ringprotsessist eemaldatav soojushulk, kJ/kg; külmutusagensi kulu, kg/s. Soojuspumba käitamiseks vajalik teoreetiline võimsus: Qk N0 0 Soojuspumba tööks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus: 1 Q0 Qk 1 0
sisetemperatuur on tavalisest märgatavalt madalam. Temperatuur oli madal, sest elanik ei pidanud vajalikuks tuba soojemaks kütta. Köetavate hoonete keskmine sisetemperatuur jääb talvel pooltel uuritud elamutest madalaima sisekliima klassi alumise piiri lähedale. See on tingitud osaliselt elanike madalamatest nõudmistest sisetemperatuurile (lepivad jahedamate tubadega) ja osaliselt asjaolust, et ahje ei saa kütta püsivalt (ahju küttevõimsus, tuleohutus). Kütmata elamute sisekliima on talvel otseses sõltuvuses väliskliimast. 41 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 3.5 Elamute keskmise sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vaheline sõltuvus kõikides elamutes (vasakul), talvel püsivalt köetud elamutes (paremal ülal) ja talvel püsivalt
soojustagastuseta) korteri õhuvahetus ei madal suur küttesüsteemi peakanaliga ole piisav; alginvesteering; soojustarve; süsteemi puhul kogu hoone või vähem ventilatsiooni- tuuletõmbuse oht; lisada korteritesse trepikoja kanaleid. suur küttevõimsus; reguleerklapid. renoveerimine; korterid ei ole omavahel ventilatsioonilõõride sõltumatud; piisav tihedus. vajadusepõhine juhtimine keeruline ja kallis rajada.
annaabi.ee 
