Heinrich Glarean kirjutas aastal 1547, et Josquin ei olnud mitte ainult "magnificent virtuoso" (võib tõlkida ka 'suurepärane kiitleja') vaid ka võimeline satiiriliseks narritamiseks. Kuigi tänapäeval püütakse "Josquini kaanonist" teoseid eemaldada ja nende õigetele autoritele omistada (osad nendest kuuluvad tema kõige kuulsamate hulka), esindab tema ülejäänud looming siiski renessanssi väga väärtuslikku osa. Ta oli asjatu väljapaistvaim helilooja.Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluaja Madalmaade koolkonna helilooja, silmapaistvaimaid polüfoonikuid. Ligi 30 missat, 50 motetti ja 70 sansooni. Elo-Nora Vilgats 5.klass Karksi-Nuia Muusikakool Sünd ja noorpõlv Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud,
IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud lähevad ära. Kõrvaga tabamatud struktuurimängud ei köitnud heliloojaid enam nii palju. Eelistatakse pala selget liigendust. Rütm lihtsustub, lähtub tekstist. Tekib akordika. Häälte harmooniline kooskõla on väga tähtis, polüf. ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili. *Josquin Desprez 1440-1521-P-Prants. pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul" (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält,
Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Kaanonil on kaks vormi: ·meloodia esitamine teises hääles hilisema algusega (täpne kaanon) ·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna ·vähipeegelkaanon mõlemad korraga Johannes Ockeghemi tähtsus Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez' tähtsus, ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" III põlvkond (15.-16. sajandivahetus) ·leiutati nooditrüki tehnika (Petrucci) ·langeb kokku kõrgrenessansiga kujutavas kunstis (Raffael)
cantus firmus' ena · motettides väljendab end vabalt ja uudselt, andes eeskuju kogu 16. sajandile · ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet · kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini leinaoodis Ockeghemi surma puhul ( "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" , 1497 ) 28. Josquini leinaood Nymphes des bois, déesses des fontaines, Chantres expers de toutes nations, Changez vos voix fort claires et hautaines En cris tranchans et lamentations ... Metsade nümfid, allikate haldjad, kõigi rahvaste parimad lauljad, muutke oma hääled, kõlavad ja uhked lõikavaiks karjeiks ja kaebeiks ... Josquini põlvkonna suurimad
aastaid. 1466. aasta paiku (võimalik, et isa surma järel) nimetas Josquini onu Gilles Lebloitte hüüdnimega Desprez ta enda pärijaks, testamendi järgi oli Josquini perekonnanimi Lebloitte. "Des Prez" oli arvatavasti hüüdnimi, mis aja jooksul kujunes perekonnanimeks. Vastavalt Claude Hémeré (kardinal Richelieu sõber ja raamatukoguhoidja) 1633. aasta andmetele sai Josquinist umbes 1460. aastal kooripoiss Saint-Quentinis. Ta võis õppida kontrapunkti Johannes Ockeghemi käe all, keda ta kogu oma elu jooksul väga imetles. Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole tema liikumise kohta kindlaid andmeid. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481
saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid seepärast nimetataksegi seda imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Kaanonil on kaks vormi: ·meloodia esitamine teises hääles hilisema algusega (täpne kaanon) ·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Johannes Ockeghemi tähtsus- Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. IV põlvkond manerismiajastu- äärmuslike tunnete kajastamine kunstis.
Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Kaanonil on kaks vormi: ·meloodia esitamine teises hääles hilisema algusega (täpne kaanon) ·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna ·vähipeegelkaanon mõlemad korraga Johannes Ockeghemi tähtsus Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez' tähtsus, ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" III põlvkond (15.-16. sajandivahetus) ·leiutati nooditrüki tehnika (Petrucci) ·langeb kokku kõrgrenessansiga kujutavas kunstis (Raffael)
hääl alustab enne, kui eelmine on lõpetanud Johannes Ockeghem tähtsaim helilooja, kirjutas missasid, muid vähe. Tähtis ka Antoin Busnois. III põlvkond: rühm lihtsam ja tekstist lähtuv, harmoonia tähtsus kasvab, polüfoonia lihtsam, tekst inspireerib muusikat. Zanrid samad, mis II põlvkonnaski. Josquin Desprez tähtsaim helilooja, ,,muusikute vürst". Kirjutanud motette, missasid, ilmalikke laule. Iseloomulik selgevormiline, emotsionaalne, tasakaalustatud muusika. Kirjutanud Ockeghemi surma puhul leinaoodi. Kuulus ka motett ,,Ave Maria". Kuulus ka frottola ,,El Grillo", laul ,,Mille regretz". Teine tähtsam helilooja oli Heinrich Isaac. IV põlvkond: häälte võrdsus saanud normiks, esineb ka viiehäälset kompositsiooni, peenem, maneerlikum väljenduslaad. Iseloomulik mõiste musica reservata. Zanriteks madrigal, motett, ricercar, carzone, foccata, fantasia. Adrian Willaert tähtsaim helilooja, kes lõi ülikeerulist muusikat, lõi Veneetsias koolkonna.
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt
hümnid, laulud). Teda võib pidada uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja oli Johannes Ockeghem (u 1410- 1497). Teda hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka järgmise põlvkonna silmapaistvate heliloojate õpetajana. Ockeghemi loomingust on tuntud kümmekond terviklikku missat, nende hulgas üks reekviem, kuid tema motettidest ja ilmalikest lauludest on säilinud vaid vähesed. Johannes Ockeghem Näide noodist Kõrgrenessansi väljapaistvam helilooja oli Josquin Desprez (u 1450- 1521). Paljud tema kaasaegsed on nimetanud teda muusikute vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik
Rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla harmoonia - mängib järjest suuremat rolli .Polüfoonia pole liiga keerukas, tekst on selgelt kuulda. Tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust, ilmuvad tundelise väljenduse võtted. III suurim helilooja Josguin Desprez (1440-1521) nim. "muusikute vürtsiks", kes avas teiste silmad. Sünd. Põhja Pr., laulupoisiks Picardies ja õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias- Milanos, Roomas ja Pr. 15. ja 16. saj. vahel leiutati nooditrüki tehnika ,suurem osa loomingust on eluajal trükitud- 20 missat, 100 motetti, 70 ilmalikku laulu. Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel. Lk. 6
Muutused muusikas:kaanonivõtted haaravad kõiki hääli, eelistati pala selget liigendust, isegi sümmeerilist ülesehitust, rütm lihtsustus, harmoonia mängib järjest suuremat rolli, tekst hakkab järjest rohkem inspireerima muusikalist väljendust. Üks selle põlvkonna varasemaid meistreid on Jakob Obrecht Looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel, vormiselgus. Suurim põlvkonna helilloja oli Josquin Desprez Sünd. Põhja-Prantsusmaal, õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Kokku on temalt säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. Talle on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, isikupärane väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muusikas on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Meisterlikud missad on kirjutatud konservatiivses laadis ja kasutatud mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Kuulsaim motett on „Ave Maria.
14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. Orlando di Lasso muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste
annaabi.ee 
