, . , 8 , , , , . 28 , ., , , . . 9 2 , , , : - ( migratsioonilainete , uusemigrandid). , uusemigrantidest (1950-2000. , ), - 19 20- , , uusemigrandid. , , , , setude uusemigrandid . , . - . , , 10% , , - 3-4 , . , , . , , oblastite . - , - -, peakonsulaadiga. , . kultuuriatasee Veidemann , . . , , . , harrastusseltsid. Mainigem Palmse ( 1873 ), Spordiseltsi, "" ( 1884). , , - 10 () , 1917- 40 000 . , 1990- rahvusseltside , (-, , , , , Tcherepovetsis, ). 1998- - (VESL) , . " -", 1908 , , . .
PERESTROIKA ALGUS. 1985. aastaks oli Nõukogude ühiskonna välispoliitiline, majanduslik ja sisepoliitiline ummikseis ilmne. Gorbatsov seadis põhiülesandeks kiirendada NSV Liidu majanduslikku arengut ühiskonna täiustamise nn. perestroika (ümberkujundamise) teel. Ümberkujundused pidid olema majanduslikku laadi. Poliitilistest ümberkujundustest tollal veel ei räägitud. Uuendati Nõukogude juhtkonda, valiti partei uued juhtorganid, vahetati välja enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest ja uuendati ka sõjaväejuhtkonda. NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost. Lõdvenes tsensuur, inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon.
Krasnojarski krai, Tveri ja Tomski oblasti klades elavate eestlaste ja setude hulgas puuduvad uusemigrandid peaaegu tielikult. Eraldi kogukonna moodustavad Pihkva oblastis elavad eestlased; Kogukondade sotsiaalse ja haridusliku koosseisu jrgi. Moskva eestlaste hulgas ulatub filosoofia ja teaduste doktorite osakaal 10% eestlaste koguarvust, Peterburist on eestlastest teadlasi 3-4 korda vhem kui Moskvas. Samas on Krasnojarski krai, Tveri, Tomski ja teiste oblastite klade eesti kogukondades krgharidusega inimeste osakaal thine. Kige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad Peterburis, kus 2002. aasta rahvaloenduse jrgi elas 2226 eestlast, Leningradi oblastis (1409) ja Moskvas (1244). Siberi kogukonnad on ldiselt vikesed. Kaks suuremat eesti klakogukonda (lem-Suetuk ja Haidak) asuvad Krasnojarski krais, kummaski elas 2008. a. aastal umbes 200 elanikku, phiosa eestlased. Lisaks veel viksemad klad ja Krasnojarsk
Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõzkov, välisministriks Eduard Sevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt igasugust vähegi negatiivset infot varjanud nõukogude võim hakkas rahvale rääkima probleemidest kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine
Oma taktiku, kohati robustse käitumisega häälestas ta intelligentsi enda vastu. Hrustsovi tegevusega polnud rahul ka parteiaparaat ja seal kujunes tema vastu ajapikku vandenõu. Lisaks sagedastele reorganiseerimistele häiris kõrgemat parteiaparaati ka see, et Hrustsov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ja seadis NLKP-s valitavate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. See käis ka liiduvabariikide ja oblastite parteijuhtide kohta. Samuti või karta, et Hrustsov jätkab Stalini reziimi kuritegude paljastamist, nendega olid aga seotud paljud varasemad väiksemad parteitegelased, kes nüüdseks oli jõudnud NLKP KK tasandile. Oktoobris 1964 kutsusid vandenõulasaed Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi. Puhkusel olnud Hrustsov toodi kiirkorras Moskvasse ja nõuti tema vabatahtlikku lahkumist. Mõiste, et 1957. aasta enam ei kordu, andis Hrustsov järele ja astus tagasi
· Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati Isikukultus: · Venemaa NSFV valitses Vladimir Uljanov, 1934.aastal tuli võimule Jossif Stalin, kes koondas enda kätte tsiviil-, seadusandliku-, täidesaatev-, kohtuvõimu. · GULAG-i asumisele või tapeti paljud endised Lenini kaasmõtlejad ning oblastite ja rajoonide prateifunktsionärid, kes võisid kujutada ohtu Stalini võimule. Stalin kõrvaldas paljud teised mõjuvõimsad juhid nt. Punaarmee juht saadeti riigist välja. · Stalinit kujutatakse positiivsena ning näidatakse väga tähtsana samal ajal erates ajalugu. Poliitjulgeoleku tegevus: · NSVL-s oli selleks KGB · Kõrvaldas kommunismivastased ja ,,ohtlikud" inimesed, kontrollis inimeste eraelu. Ainupartei:
Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused hoiti rangelt sa Aprillipleenumi järel 1985.a.NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõskov, välisministriks Eduard Zevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt igasugust vähegi negatiivset infot varjanud nõukogude võim hakkas rahvale rääkima probleemidest, kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine
Keskföderaalring kond on Venemaal rahva alrvult suurim, haarates enda alla 26,9% (38 427 539 inimest) Venemaa rahvastikust. Keskföderaalringkonnas on 18 all-haldusüksust: 17 oblastit ja 1 linn (pealinn Moskva). Keskföderaalringkonnast haaravad enda alla peaaegu poole rahvastikust Moskva linn ja Moskva oblast. Esimene moodustab antud föderaalringkonna rahva arvust 29,9 % ja teine 18,5% . Neile järgneb Voronezi oblast 6,1 %- ga. Teistes oblastite rahva arv 4%. Madalaima rahvaarvuga oblast Keskföderaalringkonnas on Kostroma oblast 1,7 %-ga (vt. Joonis ). Selle föderaalringkonna üldine suur rahvaarv tuleneb Venemaa ärikeskuse ja pealinna, Moskva paiknemisest antud piirkonnas, mis on koondanud tööstused antud piirkonda. Antud ringkonna rahvastikust elab 81% linnas ja 19% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis ). Kui Moskva linna rahvas ringkonna rahvaarvust välja arvata, siis elab linnades 73% ja maapiirkonnas 27% elanikest
Kasvas ka bürokraatia maal, mis omakorda suurendas Nõukogude võimu kulusid haldusstruktuuri ülalpidamiseks. Uueks keskuseks saamine andis piirkonnale majandusliku impulsi – hakati ehitama rajoonikeskusele vajalikke administratiivhooneid, mitmete keskuste puhul ei oleks ilma selleta mingit ehituslikku arengut toimunud. Oblastieksperiment 1952-1953. Karotamm leidis, et oblasteid pole vaja (1949.) Eksperimenti hakatakse realiseerima 3. mail 1952. aastal kui võeti vastu seadus oblastite loomise kohta ENSVs. Loodi kolm oblastit: Pärnu, Tartu ja Tallinn. Samaaegselt loodi ka Läti NSVs, Leedu NSVs olid oblastid loodud juba 1950. aastal. Moskva jaoks oli oluline, et kogu NSVLi territoorium oleks unifitseeritud. Ka seal saadi aru, et oblastite loomine ei aita kaasa majanduslikule edenemisele ega juhtimise hõlbustamisele. 4. aprillil 1953 kaotati L.Beria käsul oblastid Eestis. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat.
Vilniuse). Moskva jaoks oli oluline, et kõik liidumaad oleks unifitseeritud. See tõi kaasa selle, et see oblastieksperiment lõi tegelikult juurde tohutult töökohti ja formaalselt Tartu oblasti juht oli võrdne Kiievi oblasti juhiga. Ta pidi olema ka vastava rangiga inimene - sinna ei saadud panna mitte igaühte. See üheks põhjuseks, miks just 52. aastal ja 53. aasta alguses tuuakse Eestisse kõrge rangiga parteitegelasi mujalt NSV Liidust. Vähemalt Eesti, Läti ja Leedu tasandil oblastite loomine muutis liiduvabariikide juhtimise keerulisemaks. Haldusjaotuse sovietiseerimise tagajärjed. Kõige olulisemaks tagajärjeks oli ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine, uued rajoonikeskused ei olnud inimeste seisukohalt vaadates loogilised. Haldusjaotuse sovietiseerimine tekitas ka kultuurilist kahju - hävitatakse vana nimevara, käibelt kaovad paljud väiksemad kohanimed. See rajoniseerumine kahjulik ka nõukogude võimu poolt vaadatuna -
vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August- september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks. Tol ajal oli raske leida pädevaid külanõukogude juhte. Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu.
Jõhvi maakond, Tartumaa põhjapoolsetest siiski veel ei piirdunud. Moskva eesmärgiks oli valdadest ja Viljandimaa kirdeosast aga Jõgeva kõigi NSV Liidu piirkondade täielik uni maakond. Samal ajal suurendati Viru fitseerimine, mis tähendas oblastite loomist ka maakonda Harju ja Järvamaa arvelt. Lisaks väiksemates liiduvabariikides. 1950. aastal loodi muudeti ka Tallinna administratiivpiire ning Leedu NSVs neli, 1951. aastal Gruusia NSVs mitmed alevid muudeti linnadeks. 1946. aastal kaks oblastit. 1952
ühtset majandusterritooriumi. Mitmel pool oli hoopis takistavaks teguriks, tõi kaasa ka majandusse vallas bürokraatia kasvamise jne. NL tervikuna silmas pidades sel moel majanduse detsentraliseerimine polnud edukas. Eestit, Lätit, Leedut vaadates oli RMN aeg varasemast parem. Süsteem kestis kuni H mahavõtmiseni, isegi natuke kauem, likvideeriti 1965. Mõte oli H-l vaieldamatult õige, ellu rakendamine ei läinud nii, nagu kavandatud oli. See oli paljuski tingitud sellest, et oblastite endised juhid ei võtnud seda omaks. Tähendas ka nende mõju kaotamist- kui loodi 3-4 oblasti peale ühtne maj territoorium, siis suur osa üksikute oblastite võimureid kaotasid oma koha, see neile ei meeldinud. Nad ei võtnud reformi omaks ja ei teinud eriti midagi, et see normaalsel moel tööle rakenduks. Ei olnud RMN loomine tegelikult meeltmööda ka kohalikele parteitegelastele Baltimaades. RMN piirkonna eraldi loomine tõstis RMN selles piirkonnas
tsentralism, nagu hiljem näeme, lugejaskonna huvide järgi oli ajakirjandus vähem diferentseeritud. Eesmärk, et kõigil peavad olema oma väljaanded jäi tol korral ilusaks jutuks. Eelnevaga seotult oli ajakirjandussüsteemi üheks aluseks NL-i territoriaalne jaotus ja haldussüsteem. See seondub vastavusega juhtimissüsteemiga. Ajakirjandussüsteem kujundati välja juhtorganite staatuse järgi oli üleliiduline ajakirjandus, oli vabariiklik ajakirjandus, oli oblastite-kraide ajakirjandus, linnade ja rajoonide väljaanded. Siit pärineb suuresti ka meie praegunegi eesti ajakirjandussüsteem. Näiteks, kohalikud lehed ja meie haldussüsteem. See erineb mõneti sellest, mis oli Esimeses vabariigis, mille õigusjärglaseks ennast peame. Omaaegses Eesti Vabariigis praegust nelja maakonda polnud, ehk siis ka nelja maakonna ajakirjandust: Jõgevamaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Hiiumaa. Või teine näide 1952-53 aastal, lühikest aega, olid ka Eestis oblastid
juhtivasutustega. I nimekirja kuulusid rahvakomissariaatide juhid (ministrid), rahvakomissariaatide tippametnikud, KK aparaadi töötajad (KK liikmed on pol eliit, kes valit parteikongressil, tema tegutsemiseks oli vaja ametnike armeed, kes tegeleksid eluvaldkondadega, aparaat koosnes kümnetest osakondadest). II nimekiri puudutas vähemtähtsaid töötajaid KK-s ja Rahvakomissariaadis, ka tehaste jne juhtkonda. III nimekiri puudutas kohalike parteide juhte, kubermangude, suuremate linnade, oblastite parteikomiteede juhte. Nomenklatuuri sattunud määrati partei kõrgeimate liikmete hulka, lisaks inimesed, kes kord juba määrati nomenklatuursesse ametisse, jäid kuni elu lõpuni nomenklatuuri alles. Kui toime ei tulnud, nimetati mõnele teisele nomenklatuursele ametikohale. Nomenklatuursete ametitega käisid kaasas ka maj heaoluhoovad, alates kõrgemast palgast, lisaks kupongid, mille alusel oli võimalik osta defitsiitseid kaupu,
annaabi.ee 
