Normaalseks tööks oleks siis vaja objektiivi, mis 35 mm filmi ekvivalendis oleks fookuskaugusega 20 mm või vähemgi. (vt Joon.2) Plussid - Pildid kiiresti arvutisse, digiklõpsu omahind on nullilähedane (samas eeldab enne aga oluliselt rohkem rahakulu kui seda kuluks samaväärse peegelkaamera ostuks) ning hea kaadri saamiseks saab enne tuhandeid versioone klõpsida praktiliselt nullkrooniga. Miinused - kallis kere + kallid objektiivid + tõhusa lainurga puudumine. (3 lk 14) Joonis 2. Digipeegelkaamera Olympus E-420 1.1.3 SLR-tüüpi kaamera Nn SLR-like (ing. k "peegelkaamera-tüüpi") kaamerad (nimetetekse ka "bridge cameras" vahepealsed kaamerad), tegelikult siiski ,,kompakt-tüüpi kaamerad". SLR-tüüpi kaamera jääb oma üldistelt omadustelt nende kahe aparaadi vahele. Pildiotsija poolest, mis oli peamiseks erinevuseks peegel-ja kompaktkaamera vahel, võib SLR tüüpi
5 juuni 2006 Konica k a s u ta Minolta b a re n d a b Tamron objektiivid Sony kasutab Järgnev mudel - eelmisele midagi juurde lisatud/arendatud Standard klaas peegel SLT-Fikseeritud poolläbipaistev peegel LÄÄTSED 1985-esimene automaatne teravustamise süsteem 2006-Konica Minoltalt ülevõetud läätsed 2009- SAM läätsed (Sujuv automaatse teravustamise mootor)
peegelkaamera on mõeldud inimestele kes teavad mida nad pildistada tahavad ja oskavad seda seadistada. 2. Konstruktsioon Kompaktkaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile. Ekraanilt saab vaadata, milline pilt välja tuleb. Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel peegel, mis suunab valguse pildiotsijasse. Kui sealt sisse vaadata, näeb täpselt seda, mis läbi objektiivi paistab ja pildile jääb. 3. Objektiivid Peegelkaamerate objektiivid on vahetatavad, enamikel kompaktkaameratel mitte.
mille puhul negatiiv annab tonaaslelt õigesti edasi pildistatava objekti kogu heledusastmiku. Pildistades filmile, mille fotograafiline ulatus on arvuliselt suurem objekti heledusastmikust, on objekti tonaalselt õige edasiandmine pildil võimalik mitmesuguste säriaegadega, mis vaatamata nende hulgale on kõik õiged. 13. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? Ülilainurk objektiivid (näiteks 16mm): - ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks vana maanteemuhku (sapakat) võib pildil olla tulemuseks hoopis veoauto moodi masin 14. Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde?
................................................................................................. 8 4. Optiline süsteem ................................................................................................................. 9 5. Fotokaamerate enimlevinud formaadid ja klassifikatsioon .............................................. 10 6. Fotofilmide formaadid ...................................................................................................... 11 7. Objektiivid ........................................................................................................................ 11 7.1 Normaalobjektiiv ............................................................................................................ 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus ................................................................................ 12 7.3 Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud .........................................................
- kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse - viimase kahe põhjuse pärast hea kasutada tantsimise pildistamiseks - kuna pildistad puusalt, hea ka portree jaoks - puuduvad suum-objektiivid, vähestel saab objektiive ka vahetada - ei ole võimalik kontrollida teravussügavust nagu SLRil - Mamiya, Lubitel (need, millega Juri pildistab) c) SIGNLE-LENS REFLEX (SLR, dSLR)
on spetsiaalselt kujundatud sinu ja sinu fotovarustuse jaoks. Enamustel kottidel on polstertatud lahtrid, mida on saab inimene enda käe järgi paika kohendada. OBJEKTIIVI VALIMINE Mõni objektiiv sobib ühe motiivi pildistamiseks paremini teisest paremini ,seega tuleks valida objektiiv selle järgi mida te parajasti pildistate. · 35mm kaamerate standardseks e. ,,normaalobjektiiviks" on 50mm. · Lühema fookuskaugusega objektiivi nim. Lainurkobjektiiviks,pikad objektiivid suurendavad pildistavat. Objektiive on suuruses nagu nt. 28-70mm, 85mm, 50mm, 28mm ja isegi 300mm. KAAMERAD Kaamerad jagunevad 5.ks liigiks. 1. Lihtsad kompaktkaamerad. 2. Ühekordselt kasutavad kaamerad. 3. Keerulisemad kompakt kaamerad. 4. Lihtsad peegelkaamerad. 5. Keerulisemad peegelkaamerad. MUSTRID JA VORM Mustrid ja vormid jagunevad 6.ks. 1. Sümmeetria otsige kompositsioon ning silmalt meeldiv koht. 2. Katkestatud rütm korrapärane ja jäik. 3
heleduse reguleerimisel kipub muutuma ka fookus. Selle nähtuse vastu aitab täiendava, nn. kiirendusanoodi A1 kasutamine, mis paigutatakse tüürelektroodi ja esimese anoodi vahele ja millele antakse püsivalt positiivne pinge. Objektiiv on kaamera 'silm' ja seetõttu on selle omadused üheks kõige tähtsamaks asjaks, mis määravad pildi kvaliteedi. Iga pildistamisolukorra jaoks on olemas sobiv objektiiv. Selleks, et edukalt pildistada, on väga tähtis aru saada sellest, kuidas objektiivid mõjutavad tehtavat pilti. Et tekiks kujutis, peab valgus läbima objektiivi. Seega mida parem on objektiiv, seda parem on ka foto. Kõrgeima optilise kujutise saamiseks kasutatakse endiselt klaasist läätsi. Osades fotoaparaatides(peamiselt siiski kompaktkaamerad) kasutatakse siiani ka plastmassist läätsi, aga plastmassist läätse kvaliteet võrreldes klaasiga ei ole kaugelti mitte nii hea.
keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globaliseerumine aga olukorra ümber paisanud. Sain selgituse mis on missioon, visioon, objektiivid, eesmärgid, strateegia, poliitilika (ettevõtte). Järgnevalt kirjeldati lahti ettevõtte juhatuse mõju ettevõttele, trendid ja olulisus strateegilises juhtimises. Sain lähemalt teada, millised on juhatuse rollid ja kohustused ja millised tegurid seda mõjutavad. Lisaks sain teada, et on olemas sisemised ja välimised direktorid ning mis on nende eesmärgid ja kuidas ajas muutunud välised direktorid tulevad üha enam pildile. Tutvusin esmakordselt Sarbanes-Oxley aktiga
rohkem mm), keskformaat (45x60, 60x60, 60x70, 60x90 mm), väikeformaat (24x24, 28x28, 24x32, 24x36 mm), poolformaat (18x24 mm) ja pisiformaat (14x20, 13x17, 10x14 mm). 9 6. Normaalobjektiiv Normaalobjektiiv on objektiiv, mille fookuskaugus on ligikaudu võrdne kaadrivälja diagonaaliga (vaatenurk 2 lg. 45 50º). Normaalobjektiivide hulka kuutuvad näiteks kõik väikekaamerate objektiivid, mille fookuskaugus on umbes 50 mm. 10 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus Objektiive eristatakse lääts-(levinumad), peegel- ja peegel- läätsobjektiivideks. Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi raamistus) ning sellesse monteeritud optilisest komponentidest (läätsedest, peeglitest) ja mehaanilistest sõlmedest (nt. diafragma- ja katikumehhanismist)
mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4. Mis on helevälja-valgusmikroskoobi peamiste osade funktsioon? Statiiv mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik) Tuubus temaga on ühendatud okulaarid ja objektiivid. Revolver tema külge on ühendatud 2-4 objektiivi. Vastavalt vajadusele saab keerata vajamineva onjektiivi ette. Makro-ja mikrokruvi abil saab preparaati fokuseerida Esemelaud sellele asetataks epreparaat, mida mikroskopeeritakse. Elektrilamp annavad valguse
Siis paiknevad difraktsioonirõngad tähe kujutisele (heledale täpile) lähemal ja meil on parem tähti eristada. Selles, et ava suurendamisel difraktsioonipilt "kitseneb", veendusime ise filmitükis oleva pilu laiust muutes. Lahutusvõime suurendamine on keeruline probleem ja selle lahendamine kallis. Maailma suuremate teleskoopide objektiivide läbimõõdud ulatuvad 10 m. Projekteeritakse 100 m läbimõõduga peegelobjektiivi. Sellised objektiivid on väga kallid. Eestis on suurima objektiiviga teleskoop Tõravere observatooriumis (objektiivi diameeter 1,5m). Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi? Uute ja järjest parema lahutusvõimega optiliste mikroskoopide ehitamine on võitlus valguse omadustega. Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad. Manchesteri ülikooli teadlased on valmis meisterdanud seni parima lahutusvõimega optilise mikroskoobi
11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014 6 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 1.12.2013 7 LISA 2 -14.03.2014 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 1.12.2013 3. FOTOGRAAFIA ARENG 3.1. Fotoaparaadid Esimesed fotoaparaadid kujutasid endast lihtsat puukasti,9 mille esiosas paiknes objektiiv, kujutise tekkimise tasapinnal aga mattklaas, mis võimaldas tulemust enne pildistamist kontrollida. Kui kasutusele võeti valgusjõulised objektiivid ja klaasnegatiivid, siis lisandusid konstruktsioonile teravustamist võimaldav jooksupõhi ja kassetid. Aparaadid olid suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga ja tavaliselt valmistasid neid peentislerid, vaid metallosad ja objektiivid telliti mõnest tehasest. Tõsi, ega pilditegemine lihtne polnud, pildistamiseks oli vajalik tugev statiiv, pildimotiivi kontrollimiseks pidi fotograaf sukelduma musta riide alla
kaks kivi, siis kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks 25.Mida tõestavad interferents ja difraktsioon valguse kohta? Kokkuvõtvalt võib öelda, et valguse difraktsioon ja interferents on otsesed tõendid selle kohta, et valgus on laine. Selle tõestamine, et valgus on just elektromagnetiline laine, on juba palju keerulisem. 26.Interferentsi ja difraktsiooni kasutusalad: Näiteks prilliklaasid või fotoaparaadi objektiivid,hologrammid. a. Milleks on selgendavad katted? Selleks, et need laseks rohkem valgust läbi.Neid katteid nimetatakse selgendavateks kateteks, sest need vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. See muudab tekkiva kujutise selgemaks. Siit ka katte nimi. Selgendavaid katteid kasutatakse ka päikesepatareide katteklaasides, et suurendada valguse hulka, mis jõuab energia muundurini. b.Mis on hologramm ja mille poolest ta erineb fotost
see juba vägagi levinud. Kõige enam kasutatakse aktiivselt sulguvaid LCD prille. Aastast 2010 hakati visuaalefekti rakendama ka videomängudele. Kahtlemata võimsaim 3D film on senini olnud „Avatar“. Selle taga on filmimees James Cameron, kes tahtis oma ideed juba ammu ellu viia, kuid tehnika ja eriefektid olid tollal kehvavõitu. Koos Vince Pace’iga alustati aga uue, Fusion Camera Systemi loomist, millega saab ühekorraga kolme dimensiooni filmida. Seal asuvad objektiivid üksteisele väga lähedal ning kaamera teeb fokusseerimistöö ise ära. 10 KOKKUVÕTE Eelnevast näeme, et 3D kinol on tõesti enne meie sündi olnud juba menukas ajalugu. Kui vaadata asjaolusid veelgi suurema plaani pealt, märkame, et ruumilite piltidega loomisega on seotud niivõrd mitmed teadused: bioloogia, keemia, matemaatika, geomeetria ning loomulikult füüsika.
Digitaalse kaamerate tüübid (2 OSA OPTIKA –digitaalne toodang) maatrikskaamerad 4 kandilised pildid, formaadi järgi, vaateväljanurga järgi, fookuse järgi (väiksed . ja ribakaamera. 1. Väikese formaadilased kaamerad, mis teevad pilte suuruses 1000*1000 kuni 200*300 pikslit 2. Keskmise formaadiga digitaalsed kaamed 4000*400 pikslit 3. Suure formaadiga kaamerad 6000*6000 6.Piksel kui digitaalse kujutise element. Digifotokaamera sensori piksel on kindlate mõõtetega, objektiivid on fikseeritud fookusekaugusega, sellele vastab pikslile alati teatud mõõtmetega ruudukujuline ala maapinnal.iga sensori piksel registreerib GSD-ga defineeritud alalt lähtuvat energiat. Üks diood salvestab ühe piksli. Piksel on punktide (footonite) hulk, mis mahub täpselt ära ühele dioodile. 7.Digitaalse kujutise suurus. Digitaalse kujutise, nii prinditud kui ekraanil oleva, kvaliteet sõltub pildi loomisel kasutatud pikslite arvust ehk resolutsioonist.
9-tollise objektiiviga, mis oli tol ajal suurim, aga ka parim maailmas; enne seda kasutusel olnud refraktorid olid väga puudulikud, sest valguse erisugused värvid ei koondunud ühte fookusesse ning taevakehade kujud olid segatud vikerkaarivärvidest väärkujudega. Selle ,,kromaatilise" vea kõrvaldas Fraunhofer, valmistades objektiivi kahest osast - kumerast kroonklaasist ja õõnsast flintklaasist. Olles muidu ka meisterlikult valmistatud, ületasid Fraunhoferi objektiivid oma kujude puhtuselt tolleaegseid palju suuremaid peegelteleskoope. Tartu Tähetorni valdusse tuli kõige võimsam optiline abinõu maailmas. Seda täiendati täpse mõõtmisriistaga, niitmikromeetriga, mis asetati pikksilma fookusesse ja mis liikuva ämblikuvõrgust niidi abil võimaldas palju suurema kui "juuksekarva" täpsusega mõõta muuseas ka kaksiktähtede suhtelisi asendeid. Struve rajas oma kaksiktähtede uurimised plaanikindlalt, arvestades - ning täie õigusega -
Ta sunnib filmitavaid tegema asju, mida nad ilma kaamera kohalolekuta ei teeks. Kaamera kohaloleku tunnistamine ja selle provotseeriv roll. Üks Rouchi tuntuvaid dokfilme on ,,Ühesuve kroonika" (1961), tegi koos sotsioloogi Edgar Morin ja kanadalasega Michel Brault'iga, kes tõi uue tehnoloogia. Nüüd sai film heliga ka sünkrooni sünkroonhelikaamera heli,mis on pildiga sünkroonis. Kaamerad olid muutunud selleks ajaks väiksemaks, uued objektiivid, pilt oli stabiilsem kui enne, sai filmida ka käimise pealt. Kasut. juba rinnamikrofone. Võimaldas palju spontaansemalt filmida ja kiiremini reageerida mingitele sündmustele, arengutele. Olid tulnud ka palju valgustundlikumad filmilindid, sai filmida ilma kunstvalguseta. See film on ühest küljest etnograafiline (uuritakse veidrat hõimu, keda nim. pariislasteks). Esit. tänaval küsimusi. Tulemuse üle
annaabi.ee 
