silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. Sele PN4-1 PN4.H2.1 Küsimused: 1. Milline on drosseli lülitusviis? 2. Millist kolvi liikumise kiirust (+ või -) reguleeritakse antud skeemi korral? 3. Millise reguleerimise viisi korral on kolvivarrel saadav kasulik jõud väiksem? Põhjendus! 4. Registreerida manomeetrite M1 ja M2 näidud kolvi liikumise ajal. 5. Millised on manomeetrite näidud mõni hetk peale kolvi peatumist plussasendis? 6. Kommenteerida näitusid põhjendades nende väärtusi. Vastused: 1. Lülitusviis on sisenemisele 2. + suunas liikumist 3. - suunal, kuna kolvi vars vähendab ruumala 4. M1 näit 2 Bar ja M2 näit 0 Bar 5. M1 näit 4 Bar ja M2 näit 0 Bar 6. Nupplülitile vajutades M2 poolel rõhk vabastatakse ja M1 poolel lastakse rõhk sisse
Töö sisu ja meetod: Töö sisu ja meetod on kirjeldatud raamatus A. Emmo ,E, Paju, V.Paju Füüsika praktikumi tööjuhendid , kirjastus Valgus 1986 lk. 78-80. Töövahendid: Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Töö käik: 1. Mõõtke rihmratta diameeter D. Selleks eemaldage ettevaatlikult lint rattalt. Kandke tulemus protokolli. 2. Asetage lint tagasi rattale. 3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi. Kui ei ole reguleeritav dünamomeeter, aga vedru on välja veninud, lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra. 5. Lülitage vool sisse. Kui mootor saavutab maksimaalsed pöörded, vaadake dünamomeetrite näidud. 6. Lülitage vool välja. Märkige tabelisse dünamomeetrite näidud. 7. Keerake pööreteloendur ettevaatlikult nulli. 8
Määrata katsekehade paksus radiaal- ja tangentsiaalsuunas Paigutada üks katsekeha keeduklaasi radiaalsuunas ja teine tangentsiaalsuunas pundumise määramiseks Paigutada katsekehad keeduklaasiga indikaatorkellade alla Registreerida indikaatorkellade algnäidud Valada keeduklaasidesse niipalju vett, et katsekehad oleks kaetud Registreerida indikaatorkellade näidud iga 15 min järel 1,5 tunni kestel Vabastada katsekehad indikaatorkellade alt, kaaluda ja asetada kuivatuskappi niiskuse määramiseks Arvutada iga katsekeha pundumiskiirus ja pundumise väärtus Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda
Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,703 0,72 0,7611
Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E’arv= φ(+)mõõdet- φ(-)mõõdet E’’= φ(+)teor- φ(-)teor V V V
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01
Variant 2 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Tariifidega ja maksetega lahtritele kehtestage raha formaat . Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja tasud näidud maksta kokku Kuupäev päev öö päev öö kokku 12.09.2011 19824 6552 6.10.2011 20098 6651 30,14 6,93 37,07 10.11.2011 20300 7000 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 124,08 85,96 210,04 4.02
6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik o Katsed tehakse viiel erineval temperatuuril (90, 115, 140, 165, 190 C), mis kantakse tabelisse (Tabel 1). Need temperatuurid sisestatakse ahju regulaatoril. Iga temperatuuri sisestamise järel oodatakse 10 minutit, et ahi saavutaks etteantud temperatuuri ja näidud stabiliseeruks. Seejärel pannakse kirja üheaegselt kahe voltmeetri näidud (poole minuti jooksul võib volmeetrinäit muutuda kuni 0,006mV) tabelisse( Tabel 1). Seejärel tehakse arvutused gradueerimistabeliga. Arvutatakse termopaaride absoluutne viga ning koostatakse graafikud. Tabel 1.Mõõtmisandmed 2 Lugemi nr
ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6+0,1(20/3,003 1))*(3,003/100) = ± 0,035 V U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / S Ue = K * Ukesk
oli määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis, tuli oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused
Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,695 0,708 0,753 0,1m 0,05m
Selle keraamilise toru ümber paikneb elektriline küttekeha, keraamilise toru sisse on aga paigaldatud metallplokk võrdlus- ja kalibreeritava termopaariga. Temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis. Ahju soojusliku inertsi tõttu stabiliseerub temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral fikseeritakse mõlema voltmeetri näidud. Kalibreerimise lõpptemperatuur ei tohi ületada ahjule lubatavat kõrgeimat töötemperatuuri. Mõõtmise üldine ulatus ja lugemite tihedus tuleb kooskõlastada juhendajaga. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 25 °C võrra. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase etteantud temperatuurini. Tabel 1.1
. 6.2. Üürnikul ei ole õigust käesoleva lepingu objektiks oleva korteri allüürile andmiseks; , , 6.3. Eelneva kokkuleppega lubama Üürileandja takistamatult üüritavasse Korterisse lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks; , 6.4. Teatama iga kuu 30. (kolmekümnendaks) kuupäevaks Üürileandjale jooksva kuu kommunaalteenuste tarbimist mõõtvate arvestite näidud; , 6.5. Lepingu lõppemise päeval andma korteri üle Üürileandjale heas seisukorras. . 7. ÜÜRILEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 7.1. Üürileping lõpeb käesoleva lepingu punktis 3.1 sätestatud tähtaja möödumisel. , . 3.1 7.2.Lepingu osapooltel on õigus üürileping lõpetada, teatades sellest teist Poolt kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. , , 1 . 7.3
Aktiivtakistuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur SKEEM 0,05 Ampermeeteri ülekandetegur 0,001 A Mõõteaparaatidelt loetud näidud V U I R 15 35 20,5 30,5 71 20,5 45 105 20,5 61 142 20,5 Tegelikud mõõtmistulemused U I R 0,750 0,035 20,5 1,525 0,071 20,5 2,250 0,105 20,5 3,050 0,142 20,5
Samuti arvutab ja kuvab ekraanile CO2 sisalduse. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs toimub vahetult dektorites. Dektorid koosenvad tahkest elektrolüüdist, mis paikneb elektroodid vahel. Kui analüüsitav gaas läbib elektroodide vahe, siis toimub keemiline reaktsioon elektrolüüdi ja gaasi komponendi vahel, mille tagajärjel muutub pinge elektroodidel. Seda muutus kandub edasi mõõteskeemi ning ekraanile kuvatakse O2 , CO ja CO2 näidud. Joonis 1 Gaasiprooviseadis ja selle ühendusskeem 3 1 – mõõtesondi toru; 2 – sondi kaba; 3 – suitsugaasitoru; 4 – filter; 5 – tõmbevoolik, 6 – suitsugaasitermopaari pistik; 7 – õhutermopaari pistik; 8 – õhutermopaari ühenduspesa; 9 – suitsugaasitermopaari ühenduspesa Joonis 2 Katseseadme skeem
ÜLESANNE 10 1. Joonestada mõõteriistade skaalad, mille näidud on antud lähteülesande variantidega: a) nihik nooniuse jaotuse väärtusega 0,1 mm; b) nihik nooniuse jaotuse väärtusega 0,05 mm; c) kruvik; d) sügavuskruvik; e) nooniusnurgamõõdik. 2. Arvutada pikkusmõõtplaatplokk vastavalt antud mõõtmele kui kasutada on plaadikomplektid 1 ja 6. Vari- Nihik Nihik Kruvik Sügavus- Nurga- Mõõtplaat-
Aspiraatorpsühromeeter koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust ekraaniga kaitseks soojuskiirguse eest. Ventilaatoriga tekitatakse reservuaaride ümber õhu liikumine kiirusega vähemalt 2 m/s. Ühe termomeetri reservuaar (termomeetri ots) on kaetud vee imamiseks ühekihilise tahiga, mida pipeti abil enne mõõtmist niisutatakse destilleeritud veega. Termomeetri näidud loetakse peale ventilaatori neljaminutilist töötamist (kuni termomeetrite näidud stabiliseeruvad). Ventilaator peab töötama veel ka siis, kui näitu loetakse. Nende näitude järgi määratakse õhu suhteline niiskus psühromeetrilisest tabelist, nomogrammilt või arvutatakse valemiga 6. Katatermomeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Katatermomeetri jahtumisaeg ja õhu liikumiskiirus on võrdelises seoses.
SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus Arvutused: Jooniselt leidsin lõigu EF ehk temperatuuri tegeliku muudu 3,62-2,675=0,945 J Graafik: Järeldus: Antud soola lahustuvussoojus on . See tähendab, et 1 g antud soola lahustumiseks kulub 382,65 J. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend.
Aknad: mõõtmed 1,1*1,2 m raamipaksus 0,07 m, suletud pakett: kirgas klaas. Hooldetegur m: Tabelist 3 võtsin valguskao 8%, tabelist 4- vertikaalse klaasi jaoks kordaja 1 ning tabelist 5 ilmastikumõju tarvis kordaja 3. Arvutus 8%*1*3= 24 %. Hooldetegur m 100% - 24% = 76% ehk kümnendmurruna 0,76. Nii külaliste tuba kui tuba on mõeldud eelkõige magamistoana, seega on nõutav minimaalne keskmine päevavalgustegur 1%. Lahendatud ülesande põhjal saadud näidud on 1,19 % ja 1,06 %, mis vastavad ette antud nõuetele.
psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : , (1) kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4); tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1].
Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud 6. Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil. Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. 7. Teise haru sisendjuhtivus ning teise ja kolmanda haru vastastikune juhtivus
R i7 R 7E1+ E 2 i2 2- R i6 6+ R i8R 8E 2- E 6 (2) Kontuurvoolude meetod Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et vool I3 ja E1 on esialgselt valitud suunale vastupidised. (5) Voltmeetri näidud (6) . Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. (7) Teise haru sisendjuhtuvus
(vana juhendi tabelist 1-4); 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1]. Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil. Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit: A R= 100%
· Valmislahused (töölahused) - Toimained ca 15-20% - Vett cs 80-85% - Võib kohe kasutada · Lahused - Vett ja toimaineid võrdselt - Enne kasutamist lahjendatakse veega (doseeritakse) · Kontsentraadid - Toimained ca 80-85% - Vett ca 15-20% - Enne kasutamist lahjendatakse veega (doseeritakse) pH · Rahvusvaheline sümbol, mis näitab aine reaktsiooni ehk happelisust. · PH numbrilised näidud on 0-14 · pH numbri järgi saame otsustada: - Millist mustust see aine eemaldab - Kas aine on ohtlik pindadele ja kätele
=1,696 Töö käik: 1. Mõõtsime silindri massi m ja läbimõõdu d . 2. Mõõsime kaldpinna pikkuse l väravate vahel. Arvutasime silindrite inertsmomendid teoreetilise valemi järgi: Katse 1 näide: m =0.155 r 2 = 0,00015625 0.1550.01252 lt= =0.00001211 2 l t = 0,00001211 3. Nullistasime ajamõõtja, lasime 3 korda silindri vabalt veerema ning kirjutasime üles ajamõõtja näidud. 3-st katsest võtsime arikmeetilise keskmise. 4. Inertsimoemendi I leidmiseks kasutasime valemit Näide katse 1 põhjal: m=0.155 r 2 =0.00016 g=9.81 t 2 =2.89 sin =0.09 t=1,7 9,812,890,09 I= 0.155*0,00016 1,409 -1)*0,00000248*(0,81)= 0.00002027 ¿¿ 5. Kordasime katset 4 erineva silindriga, andmed ning arvutuskäigud kandsime tabelisse.
(vana juhendi tabelist 1-4); 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1]. Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil. Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit: A R 100%
3.1 [ruumi kirjeldus] (seisukord: [ruumi seisukord]) 3.2 [ruumi kirjeldus] (seisukord: [ruumi seisukord]) 3.3 [vajadusel täiendada] 4. Rendileandja on Aktiga Rentnikule üle andnud järgmised Rendipinnaga seotud esemed: [esemete kirjeldused] (seisukord: [eseme seisukord]) [esemete kirjeldused] (seisukord: [eseme seisukord]) [vajadusel täiendada] 5. Üleandmisel on fikseeritud järgmised kommunaalteenuste mõõturite näidud: [kommunaalteenuse nimi]: [kommunaalteenuse näit] [kommunaalteenuse nimi]: [kommunaalteenuse näit] [vajadusel täiendada] 6. Akt on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahel (2) lehel ning kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Rendileandjale ja teine Rentnikule. Rendileandja: Rentnik:
Suurusi, mille hulka kuuluvad ruumala, tihedus, temperatuur jt Soojuslik tasakaal nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna Temperatuur iseloomustab keha soojendatavuse astet, keha soojusliku tasakaalu olekut Temperatuuri mõõtmine Hoitakse temperatuuri mõõtvat keha mõõdetava vastas kuni saabub soojuslik tasakaal Celsiuse skaala viga termomeetrite näidud langevad kokku 0C ja 100C juures, kuid ei lange kokku vahepealsetel temperatuuridel. Ruumala sõltuvus temp.-st ei ole päris lineaarne Absoluutne null nim piirtemperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile Abs. Temp ja molekulide keskm kin en Absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt
2.Töökäik 1.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0- le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. 3.Kasutatud valemid 4. Täidetud tabelid Gavano U1, V U2, V U1=U1-U2, JRK nr. m-eetri kasvad kahanede V jaotised es s 1. 10 0,75 0,799 -0,049 2
U viga lugemist mpk viga mõõtepiirkonnast Leian mõõtmise piirvea valemiga U = ± + 100 100 8,25210 0,0030 10 0,0005 U = ± + = 0,0002975631V 100 100 Vastus. U = ( 8,25210± 0,00030) V Et joonistada U graafik, tuleb vaadelda U muutumist erinevatel näitudel. Näidud: U (0,0) = ± 0,00005 V U (2,5) = ± 0,000125V U (5) = ± 0,0002 V U (7,5) = ± 0,000275 V U (10) = ± 0,00035 V 3.Ülesanne Sama multimeetriga mõõdeti vahelduvsignaali sagedusega 60kHz. Näit piirkonnal 100V oli 40,8255V. Esita graafik: (f) mõõteviga sellel näidul signaali sageduse muutudes üle kogu sageduspiirkonna fmin-fmax. Antud: vahelduvsignaali sagedus = 60kHz mõõtepiirkond mpk = 100 V näit piirkonnal U = 40,8255 V
Spiromeetria on kõige lihtsamaks kopsude funktsionaalse uurimise meetodiks. Spiromeetria võimaldab määrata vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta,
5. Termomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride graduleerimistabelid Töö käik: Kõigepealt lülitakse sisse ahi ja automaatregulaator (Omron BS1200). Seejärel sisetatakse regulaatori abil esimene temperatuur, mis tablool on märgitud punasena. Roheline number näitab ahju tegelikku temperatuuri. Kui ahju temperatuur on stabiliseerunud võetakse mõlema voltmeetri näidud. On oluline, et ahju temperatuur võetakse termilise tasakaalu olekus. Selleks võib lugeda olukorda kus võrdlustermopaaride lugem ei muutu poole minuti jooksul rohkem kui 0,005 mV. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on üles kirjutatud, siis sisestatakse uus temperatuur ja korratakse varem kirjeldatud samme kuni viimase temperatuurini. Temperatuurid 100, 125, 150, 175 ja 200 oC. Katsetabel Võrdlustermopaar (gr Kalibreeritav termopaar (gr
Näiteks viige alus algul nii palju paremale, et mikroskoobi niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake alust kruvinihuti abil nihutama tagasi vasakule ning viige niitrist esmalt kohakuti kõige suurema mõõdetava rõnga vasakpoolse äärega (joonis 14.3). Lugege kruvinihuti (kruviku) mõõteskaalanäit. Nihutades niitristi ringide tsentrile järjest lähemale, määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste vasakpoolsetele äärtele vastavad näidud. 8. Nihutades alust kruviku pööramisega ainult vasakule, viige niitrist üle tsentri kõige väiksema mõõdetava rõnga parempoolsele äärele. Selliselt määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste parempoolsetele äärtele vastavad näidud. Mõõtmine lõpeb kõige suurema mõõdetava rõnga parempoolsel äärel. 9. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 14.1, märkides ühtlasi ära, kas mõõdetud on heledaid või tumedaid rõngaid
4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust juhendaja poolt etteantud sammu kaupa (2 5 mA) peaaegu nullini, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul meie töö jaoks piisava täpsusega võrdne kahes elemendist koosneva patarei summaarse elektromotoorjõuga . 8. Esitage mõõtmistulemused juhendajale kontrollimiseks ja seejärel ühendage skeem lahti. 9. Iga mõõtmistulemuse (I ja U) korral leidke kasulik võimsus N1 ja kasutegur . Arvutatud
Is Rs Joonis1 U g = I g Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus (antud juhul Rg = 7100). Ig=500A ja I=10mA Arvutame sundi takistuse: Rs=(1/n-1)* Rg Rs=(1/10-3-1)*7100=373 n=I/ Ig 4. Töö käik 1. Arvutati juhendaja poolt antud suuruste alusel eeltakisti väärtus Rs 2. Leiti kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolu monotoonsel kasvamisel 0-st I- ni (I2) ja voolu monotoonsel kahanemisel I-st 0-ni (I1). Jälgiti, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtmistulemused kanti tabelisse. Katse nr. Galvanomeetri jaotised I1, mA kahanedes I2, mA kasvades Iv=I1-I2 ,mA 1 5 1,125 1,128 -0,003
See on ühejuhtmeline vooluahel. Rööpõhenduse korral vooluahela hargneb kahest või enamaks haruks. Kõik elektriahelate lahendused taanduvad jada-või rööpühenduse reeglitele. Ohmi seadus : Patarei on ühetüübiliste seadmete kogum,mis on omavahel ühendatud süsteemiks. Vooluallikaga on jadamisi on ühendatud tarviti R ja ampmeeter A.Voltmeeter on ühendatud rööbiti nii vooluallika kui ka tarvitiga.Mõlemad lülitid on avatud.Ampmeeter ja voltmeeter näidud on nullid. Voltmeeter näitab vooliallika allikapinget ehk elektromootorjõudu. Elektromotoorjõud on põhjuseks mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluahelas. Mõlemad lülitid on suletud.Voltmeeter näit on mõnevõrra väiksem sest ta näitab pingelangust välisahelas VALEM: I- E R+r Igas elektrilises vooluringis toimub energia maandumine. A-IUt kus A(J)-vooluringis tehtav töö I(A)-voolutugevus U(V)-pinge
kontrolltermopaari termoelektromotoorjõuga. Termoelektromotoorjõu mõõtmiseks kasutatak- se elektroonilist potensiomeetrit, vabade otste temperatuuri mõõtmiseks aga tavalist elavhõbe- dat sisaldavat termomeetrit. Elektriahju temperatuur antakse ette reguleeritava elektronregu- laatori abil. Antud laboratoorse töö käigus sooritasime viis katset, mille käigus muutsime ahju temperatuuri 50 kraadi kaupa. Iga mõõtmise käigus panime kirja üheaegselt vastavad potensiomeetri näidud. Kasutades juhendis olevaid gradueerimistabeleid ning arvestades termopaaride vabade otste temperatuuri, leidsime vastavalt termopaari temperatuurid erineva kuumutusstaadiumi korral. Taadeld Kontrol av Termop ltermop termop aaride aar (gr. aar külmliid S) (gr.k) e Absol. viga Lugemi E´, E=E´+E, E´, E=E1´+E1, E, nr
eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1.Protokollige mteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti ja valige see takistusmagasinil. 3.Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U(10V) . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust katseliselt. 5.Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaoti- sele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Jrk.nr ,V 1 1,03 1,05 0,02 2 2,02 2,05 0,03 3 3,04 3,03 0,01 4 4,04 4,01 0,03 5 5,05 5,03 0,03
Selleks viige näiteks mikroskoop algul niipalju vasakule, et tema niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake mikroskoopi kruvinihuti abil nihutama tagasi paremale ning viige niitrist esmalt kohakuti kõige suurema rõnga vasakpoolse äärega (joon. ). Lugege mõõteskaala näit. Nihutades nii mikroskoopi ringide tsentrile järjest lähemale, määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste vasakpoolsetele äärtele vastavad näidud. Keerates mikroskoopi ikka ainult paremale, viige niitrist üle tsentri kõige väiksema mõõdetava rõnga parempoolsele äärele. Selliselt määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste parempoolsetele äärtele vastavad näidud. Mõõtmine lõpeb kõige suurema rõnga parempoolsel äärel. 9. Saadud tulemuste põhjal leiame Newtoni rõngaste diameetrid. Raadiuste mõõtmine oleks ebatäpne, sest tsentraalne laik on küllalt suur ning seepärast tsentri täpne
Tutvumine digitaalostsillograafiga C98 ning selle võimalustega nagu näiteks tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus ja info numbriline esitus ekraanil. Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil Aja lugemi näidu parameetrid: - nupu ühekordsel vajutamisel muutub ajanäit ±0,02ms; - näidud markeri asudes joone alguses ja lõpus vastavalt 0,00ms ja 40,94ms Signaali jälgimine Sisendis siinuseline vahelduvsignaal 100Hz Sisendi mõõtepiirkond on 10V. Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 13,62 3,44 = 10,18 ms 1 1 Signaali sagedus on seega f = = = 98,23Hz T 10,18 10 -3 s Pinge: Umin = 1,52 Umax = 1,60 U min + U max
2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutasin eeltakisti RE . Selleks oli vaja leida Ug väärtus. Leidsin selle valmemist Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgisin, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kandsin tabelisse. Voltmeetri kaliibrimine Tabel Jrk.nr Galvanomeetri U1 , V U2 , V Uv=U1-U2, V jaotised kasvades kahanedes 1. 10 0,978 1,013 -0,035 2
protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub järgmisest teguritest: 1) naha seisukord (kuiv, märg, puhas jne.), 2) voolujuhiga kokkupuutumise tihedus, 3) kokkupuute pindala, 4) keha läbiva voolu tugevus, 5) rakendatud pinge, 6) voolu toime kestus. Töövahendid: generaator ja voltmeeter. Töö käik Andes elektroodidele tabelis nõutud sagedusega pinge, asetada käed elektroodidele. Saadud näidud kanti tabelisse. Puudujäävad suurused, mis on antud tabelis, saadi arvutuste teel. Vastavalt sagedusele, mis on juhendaja poolt antud, koostati tabel inimkeha skeemi põhiparameetrite jaoks. Puudujäävad suurused arvutada. Lõpuks tehti järeldused. Mõõtmistulemused k S1 S2 20,0 6,0 0,5 0,0 0,1 0,3 0,0 0,0 30,0 6,0 1,5 0,1 0,3 0,5 0,0 0,0
4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Vastavalt uhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvaes 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Järjekorra Galvanomeetri U1 , V U2 , V nr. jaotised kasvades kahanedes Uv = U1-U2 , V 1. 10 1,773 1,078 -0,005 2
- laboratoorne mõõtmine, kus katsekeha kaalutakse ja seejärel kuivatatakse 100...105°C juures ahjus. Kuivanuks loetakse katsekeha, mille kaal kuivamisel enam ei vähene. Niiskussisaldus leitakse aurustunud vee kaalu suhtena kuiva katsekehasse. - Kalle Pilt kirjutab puidu niiskuse mõõtmise kohta järgmiselt: ,,Teadlased on välja töötanud mitmeid puitkonstruktsioone mittepurustava uurimise seadmeid. Peab rõhutama asjaolu, et seadmetega saadavad näidud ei anna meile midagi. Iga seadme ja iga metoodika juurde kuulub näitude seletamine (analüüs). Parimad tulemused saadakse erinevate seadmete näitude omavahelisel võrdlemisel ning meetodite kogenud kasutamisel." /2/ Kasutatakse mitmesuguseid elektrilisi niiskussisalduse mõõtjaid /3/: · nõeltega niiskusmõõtja, millega saab lisaks veel mõõta õhuniiskust ja temperatuuri Foto 1 /3/
4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõte tulemused kanda tabelisse. Galvanomeetri U1 , V U2 , V U V =U 1-U 2 , Jrk.nr. jaotised kasvades kahanedes V 1. 10 0,866 0,872 0,006 2
eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5.Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Järjekorra Galvano U1, mA U2, mA Iv = I1-I2, mA nr meetrijoodis kasvades kahanedes ed 1. 5 1,10 0,99 0,11 2. 10 2,07 1,90 0,17 3
uuritavat vooluallikat. 3. Lüliti K avatud olekus registreerime voltmeetri näidu, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. Ɛ= 9,42 V 4. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. 5. Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA-ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse. Täidame tabeli kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures: Tabel: N1 ε-U Jrk.nr. I (mA) U (V) (mW) η (%) (V) r (Ω) R (Ω) R/r (Ω) 1 100,9 0,57 57,8 6,0 8,8 87,2 5,7 0,07 2 89,8 1,56 140,0 16,6 7,9 88,0 17,4 0,20
125 0.879 0 0.014 3 0.45 0.575 90 2.788 3.667 90 22 0.125 0.879 0 0.014 4 0.675 0.803 121 4.044 4.944 120.5 22.5 0.128 0.9 0.5 0.016 5 0.9 1.028 150 4.206 6.106 149.5 22.5 0.128 0.9 0.5 0.031 Tabel 1 Lugemid E’ ja E’1 on millivoltmeetrite näidud vastavatel katsetel. Temperatuur tk1 on külmliite temperatuur millele vastavad parandid (ΔE ja ΔE1) on saadud gradueerimistabelitest. Kasutame gradueerimistabeleid plaatina-plaatinaroodium ja kromel-alumel. E ja E1 on arvutatud valemitega E=E'+ΔE ja E1=E'1+ΔE1. Temperatuurid t ja t1 võtsime gradueerimistabelitest E ja E1 põhjal. Absoluutne viga arvutatakse valemist Δt=t-t1. ΔEmV saime valemist ΔEmV=E0-E1.
mõte mida teeme?” nad siis vastasid : „ Ära nüüd põnnama ka löö eksole, mis mõeldud see tehtud!” Nii me kõndisimegi kuni jõudsime sihtmärgini ja asusime oma paani ellu viima. Hiilisime kikivarvukil ukseni, võtsime kotist kangi ja taskulambi ning meil ei tasunud kaua ukse kallal võidelda, sest uks oli vana ja roostes ning tuli hõlpsasti lahti. Kui me ukse lahti saime läks alarm tööle ning lambid, mida me ennem ei näidud, põlema ning valvurid, kes oma valvetunde veetsid, tulid ja võtsid meid kinni. Mul oli sellinne hirm, et oleksin äärepealt püksid täis teinud. Meid pandi musta Škodasse ning viidi politseijaoskonda. Seal pidime natuke aega istuma ning ootama kuni helistatakse meie vanematele. Meie õnnetuseks võtsid nad ära meie kaamerad ja maja plaanid ning ei andnud enam tagasi. Meil oli neist asjadest jumala suva. Tähtis oli siit jaoskonnast minema saada
233 233 300 400 II andur: m;V = S p × h = 233 × = 400m 3 233 233 500 600 III andur: m;V = S p × h = 233 × = 600m 3 233 233 3. Ebatäpset mõõteriista (sisendiga X ja näiduga Y) kalibreeritakse kahe täpse sisendsignaaliga: X1 ja X2, vastavad näidud on Y1 ja Y2. Tuletada ja esitada avaldis Z = F(Y) , mis korrigeerib näidu Y täpseks, arvestades kalibreerimistulemusi (X1,X2,Y1,Y2). Sisendsignaali ja mõõteriista kirjeldamiseks sobib funktsioon Y = X, sest mõõteriista näit on võimalikult ligilähedane sisendsignaalile. Eeldan, et tegu on lineaarse sõltuvusega. Järelikult on avaldise kuju Z = kX + b. Leian avaldise kasutades kahe punkti vahelise sirge leidmise valemit. x - x1 y - y1
annaabi.ee 
