Kodutöö 1 BST (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Kodutöö 1 BST

#include #include #include int TudengiMatriklinumber = 93912; using namespace std; // BST - Binary Search Tree // http://en.wikipedia.org/wiki/Binary_search_tree // Täisarvude otsimise kahendpuu koosneb dünaamilisse mällu paigutatavatest // omavahel viitadega seotud tippudest: struct node { int value; int kordsus; node *left, *right; node( int uus) { value = uus; kordsus = 1; left = NULL; right = NULL; } void insert( int v ) { if(v == value) { kordsus++; } else if ( v < value ) { if( left == NULL) { node *uus = new node(v); left = uus; } else left->insert(v); } if ( v > value ) {  if( right == NULL) { node *uus = new node(v); right = uus; } else right -> insert(v); } } int search( int v ) { if(value

Keel c ja objektorienteeritud programmeerimine

12

docx

Labyrinth 2. kodutöö

#include #include #include "Room.h" #include "Player.h" #include "maze.h" using namespace std; string Sisestus() { string cmd; cout << ">>"; getline(cin,cmd); return cmd; } int main() { Labyrinth1: Maze *maze= new Maze("labyrinth1"); Room *B4 = maze->getEntry()->addNorth("A3") ->addEast("B3") ->addSouth("B4"); //a4-b4 Room* C4 = B4->getNeighborRoom('N') ->addEast("C3") ->addSouth("C4"); // b3-c3 Room *D4= C4->getNeighborRoom('N') ->addEast("D3") ->addSouth("D4"); // c3-d4 Room *D2= D4->getNeighborRoom('N') ->getNeighborRoom('W') ->addNorth("C2") ->addNorth("C1") ->addEast("D1") ->addSouth("D2"); Room *A2= D2->getNeighborRoom('N') ->getNeighborRoom('W') ->getNeighborRoom('S') ->addWest("B2") ->addWest("A2");  Room *A1= A2->getNeighborRoom('E') ->addNorth("B2") ->addWest("A1"

Keel c ja objektorienteeritud programmeerimine

16

doc

C# Progammeerimise keel

C# - PROGRAMMERIMISE KEEL Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud k

Arvutiõpetus

17

doc

Algoritmide ja andmestruktuuride praktikum

Algoritmide ja andmestruktuuride Praktikum Sügis 2009 Koostas: Elli Kopli Juhendas: Ain Isotamm Praktikum 2 (14.09.2009) Ülesanne 1 Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline keeukus on O(n). Lahendus #include #include #include int main(){ char jutt[100]; char a,b; int i,n,m; printf("Palun sisesta oma tekst.n"); memset(jutt,'',100); //Täidab listi sümpolitega 0 gets(jutt); //küsib stringi if(strlen(jutt)==0){ //Kui string on tühi printf("Sisestatud string on tühi!n"); return(0); }else{ printf("jutt :",jutt); //keerab ringi n=strlen(jutt); //n on stringi pikkus m=n>>1; for(i=0; i

Algoritmid ja andmestruktuurid

575

docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika

40

odt

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse

Programmeerimine

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

Programmeerimine

134

pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme

Allika?petus

Kommentaarid (0)