Nende eesmärk oli iseseisvus. Sotsialismileeri teke 5 sõjale järgneva aasta jooksul läks võim Ida-Euroopas ja osa Aasia riikides kommunistide kätte. Suuresti oli see seoutud NSVL vägede kohalolekuga antud riikides. Erandiks Jugoslaavia, kus oli valitsejaks Tito, teiseks Albaania, kus oli tegemist Jugoslaavia abiga. Hiina. kommunistid tulid võimule oma jõuga. Kujunes 2 kommunistlikku riiki: NSVL ja Mongoolia, kes oli sõltuvusest NSVList Euroopas tekkis 9 sotsialismileeri riiki: 1. Poola 2. SDV 3. Tsehhoslovakkia 4. Bulgaaria 5. NSVL 6. Ungari 7.Rumeenia 8. Jugoslaavia 9. Albaania Aasias: 1. Mongoolia 2. Hiina 3. Põhja-Korea 4. Põ-Vietnam ->vietnam Ameerikas: 1. Kuuba NSL Liiduvabariigid: 1. Venemaa 2,Ukraina 3. Eesti 4. Läti 5. Leedu 6. Valgevene 7. Moldova 8.Armeenia 9. Gruusia 10. Usbeki 11. Tadsiki 12. Kõrgõstan 13. Kasashtan 14. Turkmeni 15. aserbaidzan Moodustavad kokku Sotsialislku sõprusühenduse va
põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N. HRUSTSOV NSVLi juht 19531964, tema valitsemise ajal algas NSVL sula, millele oli iseloomulik vägivallapoliitika ja isikukultuse vähendamine, NSVLi inimese elujärje parandamine, ebaratsionaalne majanduspoliitika. Tema ebaedu põhjused olid tagasiminek põllumajanduses, halvad suhted Hiina ja intelligentsiga ning kardeti tema jätkuvaid paljastusi NSVList ja Stalinist L. BREZNEV NSVLi juht 19641982, tema valitsemise ajal algas NSVLis stagnatsioon ning ei toimunud ühtegi uuendust. Kehtestas ka Breznevi doktriini, uus venestamine, maj mahajäämus suurenes, kujunes dissidentlus J. ANDROPOV NSVLi juht 19821984 K. TSERNENKO NSVLi juht 19541985 A. SALZENITSÕN kirjutas raamatu Gulagist, sai 1970 Nobeli kirjanduspreemia A. SAHHAROV vesinikupommi leiutaja, inimõiguste eest võitleja NSVLis, 1975 sai Nobeli rahupreemia N
minna esimesena. 1957 nsvl sputnik; 1960 nsvl'i koerad kosmoses (laika, belka, stelka); 1961 essa inimene nsvl Juri gagarin; 1969 usa kuul (neil armstrong&aldrin) 12. SLV saksa liit vabariik (lääne) SDV saksa demokraatlik vabariik (ida) saksamaa jagati kaheks lääne ja ida, ida läks nsvl ja lääne usa, uk, fr jagamisele, samamoodi jagati ka berliin. 13. berliin oli konflikti piirkond, seda kasutati nsvlist põgenemiseks lääneriikidesse. Berliin ei tahtnud olla nsvl's ja taheti selle jõust vabaneda. Veel ei meeldinud raudne eesriie. NSVL ei saanud seda kuidagi moodi ise takistada, selleks rajati tugeva järelvalgeva berliini müür 1961 14. berliini ülestõus 1953 peale stalini surma, taheti nsvl alt vabaneda ja loodeti ülestõusul lääneriikide abi. Ülestõus ebaõnnestus, usa ei tulnd appi, nsvl surus maha 15
Sulaajal tekkisid suured lootused elu paranemisele kui need purunesid (eriti peale 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi), kujunes välja dissidentlus. Tolleaegne dissidentlus NSV Liidus oli valdavalt vaikne, vägivallatu vastupanu salaja käisid koos väikesed ringid, organisatsioonid, loeti ja levitati "keelatud" kirjandust jne. Kuulsaimad dissidendid: · kirjanik Aleksandr Solzenitsõn (1980 saadeti asumisele Gorkisse) · teadlane (tuumafüüsik) Andrei Sahharov (saadeti NSVList välja 1974) Nõukogude võim vastas dissidentlusele repressiivpoliitikaga: vanglasse või asumisele saatmine, vaimuhaiglasse panek, vallandamine jne. Põhiline jälitusorgan oli KGB. Pühendunud dissidente oli suhteliselt vähe, kuid nende toetajaid oli palju kõik nad kokku olid siiski oluline survegrupp.
riigiamentnikke pantvangi võtma. Peaminister Savisaar teatas raadiole-Toompead rünnatakse ning inimesed tulid appi, arvati, et puhkeb vägivald. Interrinne jäi lõksu ning lõpuks tõmbus rahvahulk kahte lehte(eestlased) ja lasi Interrindel segamatult taanduda. Me ei pidanud valama tilkagi verd. 1991-teistes Balti riikides ei arenenud asjad nii rahulikult. Sajad in. said haavata. Viimase katsena NSVLi koos hoida soostus Gorbatsov ümberkorraldusega, mille tagajärjel NSVList sai pooleldi iseseisvate riikide ühendus, millel oli ühine valitsus ja sõjavägi. Gorbatsov vahistati.Riigipööre Moskvas. NSVL väeüksused ületasid Eesti piiri, et suruda maha iseseisvuslaste vastupanu. Inimesed olid hirmul, eestlased põlgavad sõjaväe rünnakut. Kaks noort Eesti militsionääri kutsuti kaitsma Tlna Teletorni, takistamaks Nõukogude armeel hõivata tele-ja raadiokanaleid. Kui nende missioon oleks luhtunud, oleks vaikinud Eesti ainus infoallikas
a kui Egiptuse president Nasser natsionaliseeris kanali. Sellele olid vastu Inglise-Prantsuse aktsionärid, kellele kanal varem kuulus.Puhkes sõjategevus, kuhu sekkusid Iisrael (soovis endale Siiani ps-t), Inglismaa ja Pr et tagasi võtta kanal. Sellele reageeris NSVL, kes pakkus Egiptusele oma abi kui ta võtad suuna kommunismile. Nii juhtuski. Lääneriigid taganseid ja Egiptus arenes mõnda aega NSVL toel. Peale Nasseri surma muudeti Egiptuse arengusuunda, eemaldus NSVList Ungari ülestõus- 1956 Põhjused: 1953 suri Stalin ja tema poliitika sattus kriisi alla; Austria lähedus Kõrgem elatustase; VLO (1955) baaside paigutamine Ungarisse; põllumaj. kolhoseerimine 1956. aasta sügisel toimusid Budapestis nõukogudevastased miitingud. Miitingulisi tulid rahustama nõukogude tankid, hukkus 3000 ungarlast. Tagajärjed: kõrvaldati võimult J.Nagy(liiga demokraatlik), Ungarist põgenes 200 000 in.; kolhoseerimine peatati Kuuba kriis või Kariibi kriis, 59
üks tuumarelvaliik likvideeriti täiesti. Lepingu täitmise kontrolli süsteem loodi. 3.4 NSVL lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. 1988 märts kirjutas NSVL Genfis alla kokkuleppe, mille alusel viis 1989.a jaanuariks väed Afganistanist välja. 1988. a märtsis lõpetati kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. 3.5 USA survel vabastati enamik poliitvange, NSVList lubati välja mitte ainult juute, vaid ka teised, hõlbustus ränne NSVLi ja maailma vahel. 1988 külastas Reagan Moskvat, kus ta väga hästi vastu võeti paljudele tähist.külma sõja lõppu. G muutus Läänes populaarseks, puhkes "gorbamaania", kodumaal aga ta maine langes. 4. Rahvuslik vabadusliikumine NSVLis 4.1 Perestroika ja glasnosti kasutasid ära pakutud võimalused. 4.2 Kõige paremini kasutasid perestroika võimalusi Baltimaad. 23. august 1987 nõuti
>1936 Berliini-Rooma telg 6. Diktatuuri tunnused: iseloomulikud tunnused: >ideoloogia (põhjustus-õigustus, miks diktatuur õige on) >valitsemine ei toimu seaduse raames >isikukultus >inimeste kontroll: tsensuur, propaganda, ideoloogiline kasvatus >terror ja 'puhastamine' >majandus riigi kontrolli alla Itaalia erinevused: >ulatuslik terror Itaalias puudus >head suhted katoliku kirikuga >eraomand säilis (erinevalt NSVList) >puudus plaanimajandus (?) Saksamaa erinevused: >juutide tagakiusamine >tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine, elatustaseme tõus >eraomand säilis (erinevalt NSVList) NSVL erinevused: >tuli võimule relvastatud riigipöördega >omapärane segamajandus Lenini ajal (NEP) >sundkollektiviseerimine (?) >Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana 7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon
1944. a. 1. august Algab Varssavi ülestõus. 1944. a. 25. august Pariisi vabastamine. Rumeenia läheb üle Nõukogude Liidu poolele ja kuulutab sõja Saksamaale. 1944. a. sügis Punaarmee okupeeris Rumeenia ja bulgaaria 2. Miks ründas Saksamaa NSVLi? NSVLis nähti ohtu endale ja konkurenti baltikumi peale 3. Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSVList vaenlased? Mõlemad olid enda utoopiaunelmates ja siis avastasid, et segavad üksteist ja teine tuleb kõrvaldada. Lahkhelid. 4. Millistel tingimustel/juhuste kokkusattumisel oleks võinud Hitler NSVLi võita? · Kui saksa tööstusi poleks pommitatud · Kui oleks olnud rohkem varustust · Rohkem mehi · Suurem vastupanu NSVLile Baltikumist ja Soomest. · Kui... 5
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Murranguks sai 1987. a. kevadel alanud üldrahvalik fosforiidikampaania, mille algatajateks olid TÜ ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek. 1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu. 1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis. 1987. septembris avaldati "Edasis" IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit Made, Siim Kallas, Edgar Savisaar, Mikk Titmaa. 1987. lõpus loodu EMS, mille eesmärk oli ajaloo ja kultuurimälestiste väärtustamine ja säilitamine ja ajaloo ümberhindamine. 1988.02.02. Toimus Tartus Tartu rahu aastapäevale pühendatud konverents. 1988 aprill. Loominguliste Liitude ühispleenum ka Eesti tippintelligents asus toetama poliitilisi muutusi. Loodi rahvarinne. Toimusid EMS päevad Tartus. Esimest korda toodi avalikkuse ette sini-must-valge lipp.
,,kadakasakslasi". · Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad. · Aktiviseerusid Eesti kommunistid, kasutades ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVLiga. 4. Baaside ajastu välispoliitika: Eesti sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSVList, vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. · Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus IdaEuroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSVLile). · Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSVList),
ja aktsiate müük kasvas liiga kõrged aktsia hinnad suur depressioon 1929- 1933 liiga kõrged aktsia hinnad ja muud ebasoodsad tegurid viisid majanduse tasakaalust välja 1928 ja 1929 olid head põllumajandusaastad toodeti palju vilja ja selle hind langes usa valitsus üritas vilja hinda üleval hoida kuid see ei õnnestunud usas osteti farmeritelt vilja kokku kuid turule tuli vili kanadast nsvlist austraaliast argentiinast usa põllumajanduses algas langus mis mõjutas 24 okt 1929 oli nn must neljapäev kui aktsiatesse paigutanud inimesed paigutasid miljardeid dollareid järgnes must teisipäev ja hinnad langesid veelgi kriis haaras usad ja euroopat algas ülemaailmne majanduskriis õitseng asendus vaesuse ja näljaga kriisi põhjused 1 ületootmine 2 tööstus harude ebaühtlane arendamine 3. valed investeeringud 4 riik ei reguleerinud majandust
Kuulutas välja tähesõdade programmi. Tähesõjad- oli USA presidendi Ronald Reagani 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste VLO riikide rünnakutest kosmosesse rajatud tuumarelvade abil NSV Liidu lagunemine-1991 Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegi NSV Liit augustis riigipöördekatse, mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas-Balti vabariigid said hea võimaluse NSVList lahkumiseks . Gorbatsov pani presidendi ameti maha Idabloki lagunemine- 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka pratamatult külma sõja lõppemisele . Jeltsin- Juhtis augustiputsi ajal demokraatlikke jõude ning oli NSV Liidu lagunemise ajal üks (SRÜ) loojaid. Venemaa Föderatsiooni presidendina juhtis Venemaa reformipoliitikat, mis taotles üleminekut demokraatiale ja turumajandusele SRÜ- Peale NSV Liidu lagunemist loodi riismetest lõtv riikidevaheline ühendus-
asjadest eemale kuna Poola küsimuseni, alates sellest hakkas ta otsima liitlast, et Saksamaad ohjeldada. 4. Molotovi-Ribbentropi pakt oli paha. Molotovi-Ribbentropi pakt on üks II maailmasõja põhjustest. II maailmasõda (1.09.1939-2.09.1945) Kolm jõudu: Saksamaa ja tema liitlased (Itaalia, Jaapan, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Soome). Nõukogude Liit ja kolmas jõud oli Inglismaa ja ka Ameerika Ühendriigid. NSVL oli Saksamaa liitlane kuni juuni 1941 ja nii sai NSVList Inglismaa ja USA liitlane Hitleri vastane koalitsioon. Saksamaa ja tema liitlased olid Teljeriigid. II maailmasõja tegevus toimus laiematel aladel. Euroopas sõditi läänerindel (Saksamaast läänes), idarindel (Saksamaast idas) ja Vahemeri ning P-Aafrika. Teine suurem piirkond, kus sõjategevus toimus oli Kaug-Ida Hiina, Vaikse ookeani saared, mille kaudu üritati jõuda USA läänerannikule; Kagu-Aasia (Jaapan väitis, et seal toimub kolonialistidest vabastamine).
annaabi.ee 
