Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse.
liikumiste mõju kasv Euroopas, sest loodeti Lääne abiga kommunistlik süsteem kukutada. 11.Miks ei õnnestunud Ida-Euroopa sotsialistlikel riikidel vabaneda NSV Liidu mõjusfäärist? Ei õnnestunud, sest Lääneriigid andsid lubadusi, et nad tulevad appi, aga tegelikult polnud mitte mingit abi oodata. 12.Missuguse 1950.aastatel puhkenud kriisi ajal oli rahu maailmas kõige ohustatum? Põhjendage oma valikut. Arvan, et selleks oli Ungari ülestõus 1956. aastal, sest lääneriigid andsid NSVLe Kesk- ja Ida-Euroopas vabad käed. Maailm vaatas osavõtmatult seda tragöödiat pealt, kuigi oli oht maailmasõjaks. 13.Kuidas tegutsesid lääneriigid NSV Liidu mõjusfääri jäänud Ida-Euroopa kriiside ajal? Lääneriigid andsid NSVLe vabad käed. 14.Mida tehti Baltikumis ühiskonna sovetiseerimiseks? Taheti taastada iseseisvus, aga Nõukogude Liit hõivas riigi uuesti. 15.Kuivõrd reaalsed olid Teie arvates Balti rahvaste võimalused taastada pärast Teist maailmasõda iseseisev riik
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov
NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06.1944-Maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias 08.05.1945-Kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 02.09.1945-allkirjastasid Jaapan ja USA Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti Usa heitis aatomipommi 2 Jaapani linnale-Hiroshima ja Nagasaki linnad, 1945. Aastal Barbarosaa plaan Saksamaa välksõja plaan NSV purustamiseks Jalta konverents-kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine
1. Pandi paika vastastikused julgeoleku põhimõtted, mis ka tänapäeval kehtivad. Austati territooriumite terviklikust ja piiride puutumatust. Venemaa tahtis Eesti, Läti ja Leedu sellega endale hoida. 2. Hakati tegema koostööd majanduse, teaduse ja keskkonnakaitse alal. NSVL väga polnud huvitatud, aga oli siiski nõus. 3. Inimõiguste alaline kaitse koostöö. Võrdõiguslikkus ja õigus määrata oma saatus. NSVLe see ei istunud. Helsingi nõupidamine hakkab regulaarselt koos käima CSCEna 1995. aastani, mil ta muutub organisatsiooniks OSCE. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE JA MITTEÜHINEMISLIIKUMINE (töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek.
läbirääkimisi NSVL-ga, lootes teda Sksa vastu kaasata. Ing hakkas sõjaks valmistuma. 1939, 23.aug Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) Sks ja NSVL vahel, mittekallaletungileping, lubati üksteist 10 a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa ära. NSVL Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (Rumeenia osa), osa Poolat + Varssavi. Sks Lääne-Euroopa, Lääne-Poola, Leedu. Lisaprotokolliga läks Leedu NSVLe ja vastu sai Varssavi. 1939, 1.sept tungis Sks Poolale sõda kuulutumata kallale 1939, 3.sept kuulutasid Pr ja Sbr Sks-le sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud 1939, 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL (hõivas Ida-Poola) 1939, 24.sept Eesti välisminister Karl Setler kohtumisel Moskvas, Molotov esitas nõudmise sõlmida NSVL-ga vastasikuse abistamise leping, mille alusel loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjaveäbaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu.
1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed. Loobub Lõuna-Sahhalinist ja Kuliinide saarest (?), mis lähevad NSVLe. Jaapanil kaotatakse sõjavägi ainult 250 000 meest, riigi julgeoleku eest vastutab USA. Külma sõja kriisid: 1. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit
Pataljoniülemateks nimetati 1944. a juulis eestlased: vastavalt kapten Voldemar Pärlin ja major Johann Peiker. Pärast Pärlini hukkumist septembris 1944 määrati tema asemele leitnant Karl Pärnoja. 9 KOKKUVÕTE Eestlased läksid vabatahtlikena juba Talve sõtta, hiljem Jätku sõtta. Aidades soomlasi, võitlesid nad Punaarmee vastu, kes soovis Soomet vallutada. Lõpuks läks Karjala NSVle ning Eesti väed tulid Eestisse tagasi koos soomlastega aitama Eestit. Eestlasi suri Soomes palju. KASUTATUD MATERJAL R.Kuutma ''Eestlased soome armeedes'' - http://www.hot.ee/vvliit/loeng_2.htm ( 06.02.2012 ) 10 Okupatsioonide muuseum''Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal'' - http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/26-vastupanu (06.02.2012)
Kuidas sai Eesti NSV-st omamoodi Nõukogude Liidu näidisvabariik, nö Nõukogude Lääs? Iseloomusta Eesti NSV-d nii NL näidisvabariigi, kui nö Nõukogude Läänena. Milles seisnesid kontaktid läänega? Too erinevaid näiteid. 35. Kuna sula ajal hakkasid taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, siis leidsid kõlapinda 60-date Lääne noorsooliikumine, dsäss- ja rokkmuusika, hipid. Oluliseks aknaks Läände oli Soome televisioon ning ka 56-dal avatud Tallinna- Helsingi laevaliin tõi Eesti NSVle välisturiste. Nende kaudu jõudsid Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 36. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne arendamine? 36. Demograafilised: massiline võõrtööliste sissevool; ¼ rahvaarvust olid venelased Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama). Toiduainekriis, tehnika ja tehnoloogia mahajäämine läänemaailmast, tööstused
saarestikul) ning kuulutas USAle sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid sammuti et on USA ga sõjajalal. Nii haaras sõda ka Vaikse ookeani piirkonna. Poole aastaga suutsid Jaapanlased vallutada kõik liitlaste tähtsamd tugipunktid Kagu-Aasias. 1942.aasta juunis toimus aga Hawaii lähedal Midway atolli juures suur merelahing, mis pani Jaapanlased esimest korda tundma suurt kaotuse valu. KUJUNEB HITLERI VASTANE KOALITSIOON Kui viimane astus vastu NSVle , siis NSV asutus ta avstasesse leeri. Hakkas tekkima hitleri vastane koalitsioon. Briti peaminister Churchill nägi kohe Stalinis liitlast ning kohe sõlmite nende kahe riig vahel sõjategevuse leping, mis oli suunatud saksale. (1941) 1941 kirjutasid ka alla Churchill ja Roosevelt alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teasid et nad ei otsi sõjast omakasu
sekkumist. 1950. Aasta lõpul tungisid NSVL relvadega varustatud Hiina üksuse URO vägedele kallale, ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid 1951. aastal pandi raskes lahingus hiinlaste edasitund seisma. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Suurimaks kaotajaks oli NSVL, kelle autoriteet Aasias kui ka Euroopas kahanes. Suessi kriis (1956. Aastal) Suessi kriisi ajendiks võib lugeda Egiptuse kuninga kukutamist ja ohvitseride võimule tulekut, mille tõttu hakkas Egiptus lähenema NSVLe ja teistele sotsialistlikele riikidele, sest sai sealt sõjalist ja majanduslikku abi, mis aga omakorda põhjustas suhete teravnemist lääneriikidega. Kaasa ei aidanud ka Suessi kanali natsionaliseerimine. 1956. aasta lõpu poole ründas Egiptust Iisreal (inglaste mahitusel), sõtta astusid Iisraeli poolel ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, sest loodeti taastada kontroll Suessi kanali üle. ÜRO, USA ning NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama
liitlased. 14.august.1941 allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka NSVL. Atlandi Harta Eeldati loobumist territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest riikidevaheliste vastuolude lahendamisel ning rahvaste austamist. Lend-lease'i seadus tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. USA laiendas selle NSVLe. 01.JAANUAR.1942 Washingtoni konverents 3suurriiki+23 valitsused teatasid oma otsusest sõdida Saksamaa, Jaapani ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni. 1942.a. kirjutati Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama võitluseks vaenlasriikidega kogu oma jõudu ja keelduti vaherahu sõlmimisest. Deklaratsioonile allakirjutatud riike hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks ning seega pandi alus ÜRO kujunemisele. 7
Sõja jätkudes toetas USA aina avalikumalt Suurbritanniad nn lend-lease süsteemi kaudu, mis tähendas USA tõõstutoode ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. Vastuseks kohustus Saksa alvelaevade teguvs Atlandil Sõja paisumine maailmasõjaks Aastail 1940-1941 valmistusid NSVL ja Saksamaa vastastikku kallale tungiks. Mõlemad valmistusid üksneks rünnakuks,mitte kaitseks ja edu pidi saadma see, kes teist ennetada jõuab. 24 Juunil 1941 tungis Saksamaa NSVLe kallale, esijalgu saavutasidki Saksaväed suurt edu ja tungisid sügavale NSVL teritooriumile. Punaarmee kaotas juba sõja esimestel kuudel miljoneid mehi langetute, haavatute, vangidena ja ülejooksikutena ning peaaegu kõik tangid. Kuid Sakslaste pealetungi hoog hakks varsti raugema, kuna NSVL impeeriumi sügavustest toodi rindele ühe uusi reserve. Sammuti õnnestus NSVL evakuuerida itta enamik sõjaks vajalikke tõõstus ettevõtteid. Ka hakkas lääne
Otsused: · määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks · Otsustati rahuldada üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. · Pandi paika, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamisd ja Saksamaa riigimehed ja väejuhud tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavana kohtu ettre · Lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie milj NSVL kodaniku, kes põgenenud tagasi NSVLe saatma. Pariisi rahukonverents Aeg: 29.07.1946-15.10.1946 Osalejad: 21 riiki Otsused: · See rahukonverents lõpetas II MS · Territoriaalsed kohaldused (nt Soome andis NSVL-le osa Karjalast jms. ) · Võidetuile määrati reparatsioonid võitjate kasuks · Määrati kindlaks kaotanute maa-, mere- ja õhujõudude max suurus ja piirati nende relvastust · NSVL sai õiguse jätta osa vägedest Ungari ja Rumeenia territooriumile, et pidada
tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda. SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA-------NSV LIIT 5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid. MRP- Molotovi- Robbentropi pakt- nvl liidu ja saksamaa mittekallaletungi leping(avalik) Salajane lepingu osa: 23 aug jõuab NSV liit ja saksamaa kokkuleppele ja jaotatakse Euroopa territoorium müjusfäärideks. Ennekõike oli vajalik Saksamaale, sest ta ei oleks suutnud kahel rindel võidelda) NSVle- Soome ,Eesti, Läti ja ida-poola. Ka besaraabia(rumeenia põhjaosa) 1 sept. Tungib Saksamaa Poolasse ja vallutab suurema osa Poolast.(kui paktiga oli ette nähtud). Poola hakkas vastu, kuid Poola allveelaev põgenes Soome lahte ja Eesti võttis selle kinni ning interneeris selle tallinna sadamasse. 17 Sept.- tungib NSV liit Poolale kallale. Orsell põgeneb Tallinna reidilt. NSV liit süüdistab Eesti valitsust, et see ei suuda neutraliteeti tagada ning sai argumendiks baasideleppe sõlmimisel
27.03.12 Moskva kontrollimehhanismid · eraldi järelvalveinistitutsioonide loomine (ÜK(b) KK Eesti Büroo) - loodi 1944. aasta lõpus Moskvas. Sellist Büroo loomist ei näinud ette mitte mingisugune partei normdokument. See tähendas seda, et Moksvas ei usaldatud liiduvabariigi juhtkonda, Eesti Büroo peamiseks ülesandeks ühelt poolt kontrolli teostamine ja teiselt poolt pidi see büroo vastavat infot Kremlisse saatma. Selline Büroo ei olnud ainuomane ainult tollasele Eesti NSVle, sellised Bürood loodi ka Läti ja Leedu jaoks. 1945. aastal hakkas tegutsema ka Moldavia büroo. Loodi enamvähem analoogilised institutsioonid ka Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes. Eesti Büroo juhatajaks sai Nikolai Satalin? - tegemist oli täiesti arvestatava parteitegelasega. Ta oli tegelikult Moskva keskkomitee aparaadis üks olulisemaid töötajaid, tema haldusalasse kuulusi nö kaadriküsimused e inimeste ametisse nimetamine. Selles osas oli ta
annaabi.ee 
