aga Nõukogude Liidu poliitilist korda NSVL jäi endiselt ainuparteiliseks totalitaarseks riigiks 1950-1960 aastate ,,sula, mida iseloomustas vaimuelu elavnemine, majanduse edenemine ning illusoorne kava ehitada üles kommunism, sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise BERIA,HRUTOV,BRENEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953-1953dets)Hrutovi aeg (1953sept-1964)Brenevi aeg(1964- 1980)MajandusNSVL, plaanimajandus Rasketööstuse eelisarendusPlaanimajandus Majanduslik tõus 50ndatel Sulaaeg Maisikasvatus Stagnatsioon Jätkub käsumajandusPoliitikaTotalitaarne Vägivaldne poliitika Repressiivse aja jätkumine SõjapoliitikaBeria lasi pehmendada senist vägivallapoliitikat ning vabastada üle
mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika pehmendamine. Ühiskonnaelu erinevate valdkondade piirangute tühistamine. Sulaaeg. Liikumine isikuvõimu kehtestamise poole. Brenevi aeg: Majanduses- stagnatsiooni valitsemine ühiskonna erinevates valdkondades. Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine. Kontrolli karmistamine ühiskonnas. EESTI NSV ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946
Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M.Thatcher. Thtsamad sndmused: 1. Vidurelvastumine. (vaata levalt poolt) 2. Afkanistaani sda. Nukogude Liit osales selles sjas 10 aastat. Omavahel kohalikud rhmitused konkureerisid kohaliku vimu prast. ks nendest rhmitustest kuulutas ennast kommunistlikuks. Saades aru, et tal ei nnestu vimule jda, saatis abipalve Moskvasse Brenevile. Moskva otsustas saata ved Afkanistaani seda rhmitust toetama. Brenevi doktriin. 1969. Sotsialismimaade suvernsus on piiratud. Kui kusagil on sotsialismialused ohus, siis on teistel sotsialismi riikidel kohus sekkuda. Sellega hvardati kiki tulevasi mssajaid. Seda doktriini andis rakendada ka Afkanistaani peal. See ti endaga kaasa 10 aasta pikkuse sja. Nukogude Liidu vgede sisseviimine Afkanistaani muutis kohaliku rahva htseks. Sda oli helt poolt ohvriterohke ja teiselt poolt rahaliselt kurnav Nukogude Liidu jaoks. Afkaane hakkasid toetama ameeriklased-sjaliselt.
ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju. · Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. · Gorbatsov alustas muutuseid ka välispoliitilistes valdkonnas: tihendati kontakte lääne suurriikide juhtidega alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks loobuti 1987.a. Brenevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks
tõusma USA ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju. · Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. · Gorbatsov alustas muutuseid ka välispoliitilistes valdkonnas: tihendati kontakte lääne suurriikide juhtidega alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks loobuti 1987.a. Brenevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei
parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi. 1970. alguseks Brenevi võim kindlustub. NL tulevad võimule neostalinistid, kelle eesmärgiks oli Stalini hea nime taastamine, tagasi pöördumine Staliniaegse riigijuhtimissüsteemi juurde v.a. massirepressioonid. 1970 aastate algusega algab stagnatsioon ehk. seisak. NL majanduse ekstensiivareng s.t. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde tehaseid jne., mis ei töötanud täie võimsusega. Majanduse tõusu intensiivsus n. tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks
annaabi.ee 
