rööpset, teineteisest 1meetri kaugusel tühjuses asetsevaid kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuht läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2x10-7N. Tuletada I= qnvS Kui juhis pikkusega l ja ristlõike pindalaga S on N laengukandjat (vaba elektroni v. iooni), siis nende kontsentratsioon n=N/V=N/Sl (V-juhi ruumala). Sellest N=nSl. Kui laengukandja laeng on q, siis kogulaeng q(kogu)=Nq ning voolutugevus I= q(kogu)/t= Nq/t= nSlq/t, kus t-aeg, mille jooksul N laengut läbib lõigu l ning läbivad S. Et l/t= v- laengukandjate suunatud liikumise kiirus, siis I= nSvq Ohmis seadus-voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhitakistusega vooluringi igas osas. I=U/R Sellest takistus R=q/I ning R ühik 1oom=1V/1A, s.t. juhi takistus on 1oom kui 1V pinge tekitab selles 1A voolu.
500 PINNASEVESI V R, kus V - kandepiirseisundis vundamendi tallale mõjuv arvutuslik normaaljõud R - pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaaali suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega
Graafiku alla n2 jäänud kujundi pindala vihiku ruutudele vastavas pindalaühikutes võrdub: n = n1 + 2 n1 = n2 = n2 n = n1 + = 2 7. Arvutage kondensaatori laeng: q = nq 0 = 8. Arvutage kondensaatori mahtuvus ja võrrelge tulemust kondensaatorile märgitud mahtuvuse väärtusega. Tulemuste võrdlemisel arvestage suurimat lubatud mahtuvuse viga, mis on samuti kondensaatorile märgitud. 5. Arvutused ja vea hindamine: 6. Järeldus:
tt'5 t
i=
.lrli -ra, c) r
q1a*n)' + + hr l.h^r}l1 + th^n u] * n.r..ntrr)tou-,,(]q-rl)
R*b , trrq
renforcer les rangs du clergé, mais militaires comme religieux fuient cette solution, les premiers refusant une vie aussi stricte que celle de la vie monacale. De plus, Louis XIV ne cache plus ses projets de conquête, il doit redorer l'image de son armée auprès de la population, mais aussi sa propre image aux yeux de ses soldats. Libéral Bruant, dont le projet fut lectionné par Louis XIV luimême rmi les huit proposés, conçoit à ge de 36 ans une organisation en nq cours, centrée sur la plus ande : la cour royale. Il reprend nsi le plan de l'Escorial, le palais onastère dePhilippe II d'Espagne, ès de Madrid. Les travaux sont enés entre mars 1671 et vrier 1674, ce qui peut être qualifié rapide grâce à l'aide que lui porteront Louvois et ses endants, les trois frères amus(les premiers pensionnaires nt hébergés dès tobre 1674 par Louis XIV en rsonne. Néanmoins, à cette date, construction de l'église n'est pas
magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T) LORENZI JÕUD Amperei seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud (F=Bilsin), mis summeerub ühikulisele laengukandjale mõjuvatest jõududest. Lorentzi jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab liikuvat laetud osakest. Lorentzi jõu valem tuletatakse Amperei seaduse valemist, kasutades voolutugevuse definitsioon valemit I=q/ t=Nq/ t F=IB lsin=(Nq/ t)B v t sin=NqvBsin http://www.abiks.pri.ee FL=F/N=qvBsin (Lorentzi jõud) AINETE MAGNETILISED OMADUSED Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada. Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:
sγ = 1 − 0,3 , L′ B′ sq = 1 + sin ϕ ′, L′ sq N q − 1 sc = . Nq − 1 e) Horisontaaljõust H tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul H ic = 0,51 + 1 − A′cu dreenitud tingimuste puhul m H
d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); 1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; q´ - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. c) pinnase kandevõimetegurid: Nq = e tan´ tan2 (450 + ´/ 2); Ny = 2 (Nq - 1)tan ´; Nc = (Nq - 1)cot ´. d) talla kuju arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul sc = 1 + 0,2B´/ L´; dreenitud tingimuste puhul sy = 1 - 0,3B´/ L´; sq = 1 + B´sin ´/ L´; sc = sqNq-1 / Nq-1. e) horisontaaljõust H tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid: dreenimata tingimused ic = 0,5(1 + V 1 - H / A´cu; dreenitud tingimused
- Keskmine süvis dk= 0,60 m - Peenliiva andmed ϒ'k=19 kN/m ; ϕ'=26 ; c=1MPa 3 - Pinnasesurve talla tasapinnas q'=0,6∙20,0=12,0 kN/m2 - Kandevõimetegurid Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25 Leian abisuurused: 0,5∙ ϒ ' ∙ N ϒ 0,5∙ 19 ∙10,59 a1= ϒR = 1,5 =67,1 q ' N q +c ' N c −d k ϒ k 12,0 ∙ 11,85+1∗22,25−0,6 ∙ 22,0 a2= ϒR = 1,5 =100,8 Leian vajaliku talla laiuse: √a + 4 a V −a 2 2 1 1 2 √100,82 + 4 ∙67,1 ∙ 396,8−100,8
Nü tegelik lihtsustatud q=g+p a25c 607 m 7,37 647 Nq Paneelid 2h/5 e ap 659 h 4,42 Mm1 h/5 665 t 2,95 2h/5 676 L
12. ... () -- , () . . ur uur ( ) r j = E + E* Sj = S E + S E * eS E S E *l Sj = + l l 1 1 Sj = eE + lE * R R U 1 I = + lE R R A = Fl = eEl A = 1Q - 2Q = eU A = Q A = Q U 1 I= + R R IR = U IR = U + U = IR - IR = I= R+r 12 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 13. - A = NQEl = nV QEv nt = nS l QE v nt = = S nv nQ lE t = IUT [ j = nvnQ; I = Sj;U = lE ] A = IUT = Q Q = IUT A N= t N = IU 14. - . , , . , , . p , p - 1 . , , , . , . , , , , . m , m - (p - 1) U I= R I= R+r U = 1 - 2 U = + IR 1 - 2 = 1 + I1 R1 2 - 3 = 3 + I 3 R3 3 - 1 = 2 + I 2 R2 0 = i + I i Ri i i = I R i i i i i 1) ; 2) ; 3) ;
7° 1.25 c k ' = 2kPa 2 cd' = = 1.25kPa 1.6 - Peataldmiku mõõdute määramine Nq - 1 11.5 - 1 Nc = = = 21.8 tan d ' tan 25.7° ' 25.7° Nq = e tan d ' tan2 45° + d = e tan 25.7° tan2 45° + = 11.5 2 2 N = (Nq - 1) tan d ' = (11.5 - 1) tan 25.7° = 5.05 s q Nq - 1 1.43 11.5 - 1 sc = = = 1.47
Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist. Futuurid hinnatakse päeva lõpul positsioonis vastavalt turuväärtusele ümber ning kontole kantakse päeva jooksul tekkinud kasum või võetakse kontolt maha päeva jooksul tekkinud kahjum. Enimlevinud on indeksfutuurid, näiteks Nasdaq 100 liikumist järgiv futuur NQ ning S&P 500 indeksi liikumist järgivad futuurid SP ja ES. Siin on kaubaks indeksi väärtus punktides ehk investor eeldab, et tulevikus on indeks tõusnud loodetud tasemele. Lisaks indeksfutuuridele on võimalik kaubelda aktsiahindu järgivate futuuridega (single stock futures - SSF), nagu näiteks Nokia aktsia futuur NOA3. Viimastel aegadel on väga suurt populaarsust kogunud toorainefutuurid. Eriti populaarsed on naftafutuurid (QM), kuid kaubelda saab nii kulla (YG), hõbeda
Iotu B lnoqe slso3 alqell^aur -er8ru lauJo sraqunu lletus arso aql Jo ropo4p a^qnxa 'ra8ur1p3 uqol sAes .'t{l{eaq asaql uarrti uala lng dlaatlelar aq1 1eq1 'tuooq d1ar1t1 x:snuoNtQ ',{Uecqqod dglessaoau lou }nq p;o pouadra8uol ea sq^lleu ,t1r{8lq s-I 1! Pealsul -ua1odpuera8uota [ [Ftr fiou r00z-r85l33NVH3Nontr]ndod 'lSoJ JOS(uIal ut alqBulelsns JrurouoJa ue asneS plnoll
Aurustumisel energia neeldub. Kondenseerumine on soojusnähtus, kui kondenseerumine Q= Lm gaas muutub vedelikuks. Kondenseerumisel energia eraldub. laeng –q Q= Nq – [q]=1C ehk kulon erisoojus c Erisoojus näitab materjali. elektronide arv N eritakistus ρ kütteväärtus k • aurustumissoojus • kondenseerumis- L soojus • keemissoojus • sulamissoojus Λ • tahkumissoojus jõu õlg l Ujumise tingimus Fü Fü= Rõhk vedelikes ja
Lihkejooned on radiaalsed sirged ning logaritmilised spiraalid. Tsoonides CAE ning DBF on maksimaalse peapinge suund horisontaalne. Lihkejooned on paralleelsed sirged. Prandtli lahendus annab pinnase piirseisundile vastava ribakujulise pinnale mõjuva piirseisundile vastava surve. Selle saab avaldada kujul q u = q 0 N q + c Nc ( 8.12) kus Nq ja Nc on kandevõimetegurid. N c = ( N q - 1) cot N q = tan (45° + /2) exp( tan ) 2 Juhuse jaoks, kui = 0 ja pinnase tugevuse määrab ainult nidusus on arvutusskeem esitatud joonisel 8.10. 45° 45° 45° J o o n is 8
2. Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurija korral juurt 3. Negatiivsel arvul on paaritu juurija korral parajasti üks negatiivne juur 4. iga n N korral, kui n 2 n 0 =0 REEGLID n a b = a b n n a na n = n , a 0, b > 0 b b nq a mq = a n m ( a) n m = a , kui m < 0, siis a 0 n m n m a = nm a Avaldisel 10 - 26 = 10 - 64 puudub väärtus, sest negatiivsel arvul pole paarisarvulise juurijaga juurt. TEHTED ASTMETE JA VÕRDSETE JUURIJATEGA JUURTEGA
kokkusurumatu kaljupinnas. Kihilise pinnase puhul kui sügavusel mõjuvat omakaalupinget vundamendi süvise kaudu ja kolmas 5.4 Varutegurid nõlva püsivuse arvutamisel Nõlva püsivuse võib deformatsioonimoodulid kihtidel on nidususe mõju. Kandevõime tegurid Nq ja Nc on leitavad spetsiaalsete väljendada varuteguri maksimaalselt võimaliku ja tegeliku nõlva kõrguse suuresti erinevad, kasutatakse teatavaid lihtsustavaid eeldusi ja vajum valemitega ning need on kareda tallaga vundamendi jaoks (nihkejõudude suhtena FH=Hm/H või nõlva võimaliku maksimaalse ja tegeliku leitakse üksikute kihtide vastuvõtmine talla pinnas on tagatud)
Mahtkasutegur on mootori töö üks olulisemaid parameetreid ja sõltub väga paljudest teguritest. 1.1 Seosed mootori põhiparameetrite vahel Eelnevalt defineeritud parameetrite tähtsus selgub võimsuse P, pöördemomendi T ja keskmise efektiivrõhu MEP arvutusvalemitest. Asendades valemisse (1.4) avaldisest (1.6) leitud Wc väärtuse ja tuues sisse mahtkasuteguri asendades ma saadakse võimsuse P arvutamiseks järgnev valem: f ma NQ HV ( F / A) f v NVd Q HV a ,i ( F / A) P (1.9) 2 2 Valemite (1.3) ja (1.9) põhjal on avaldatav mootori poolt arendatav pöördemoment T: 3 f vVd Q HV a ,i ( F / A)
√ n ϕ + 2lπ s= r φ= n ✹ ❏❛❣❛❞❡s ❛r✈✉ ❧ ❥ää❣✐❣❛ ❛r✈✉❣❛ ♥ s❛❛♠❡ ❧❡✐❞❛ s❡❧❧✐s❡❞ q, k ∈ Z✱ ❡t l = nq + k ❥❛ 0 ≤ k < n✳ ❙❡❡❣❛ ϕ + 2lπ ϕ + 2(nq + k)π ϕ + 2kπ = = + 2qπ n n n ❥❛ √ n ϕ + 2lπ ϕ + 2lπ √ n ϕ + 2kπ ϕ + 2kπ
¨sna kohmakas. N¨aiteks maatriksite korrutamise valemi (1.20) saab abil kirja panna j¨argmiselt: q zij = xis ysj , i Np , j Nr . (1.24) s=1 Alustame omaduste 1 - 4 t~oestamist. 16 1 Maatriksite X = (xij ), i Np , j Nq , Y = (yij ), i Nq , j Nr ja Z = (zij ), i Nr , j Ns korral toome sisse maatriksite XY , (XY )Z ja Y Z, X(Y Z) u ¨ldelemendid, t¨ahistades neid j¨argmiselt XY = (uij ), i Np , j Nr , (XY )Z = (vij ), i Np , j Ns ,
Ilma viimaseta on nende omaduste t˜oestamine u¨sna kohmakas. N¨aiteks maatriksite korrutamise valemi (1.20) saab Σ abil kirja panna j¨argmiselt: q zij = xis ysj , ∀ i ∈ Np , ∀ j ∈ Nr . (1.24) s=1 Alustame omaduste 1◦ − 4◦ t˜oestamist. 16 1◦ Maatriksite X = (xij ), ∀ i ∈ Np , ∀ j ∈ Nq , Y = (yij ), ∀ i ∈ Nq , ∀ j ∈ Nr ja Z = (zij ), ∀ i ∈ Nr , ∀ j ∈ Ns korral toome sisse maatriksite XY , (XY )Z ja Y Z, X(Y Z) u ¨ldelemendid, t¨ahistades neid j¨argmiselt XY = (uij ), ∀ i ∈ Np , ∀ j ∈ Nr ,
Arvut proovimise teel. Poolgraafiline arvutus: anname ette erinevaid süguvusi, arvutame valemiga Q=CARio vooluhulgad ja koostame vooluhukgakõvera Q=f(h). siit saame teada ho, mis vastab teatud Q- le. Niimoodi saab ka arvutada b kui teada on Q, io, m, n, h. !A. Latõsenkovi järgi: Q=((by+2,5io0,5)/n)*((+m)y+1,5/(+21+m2) y+1,5). Leitakse y-väärtus(tabelist R ja n järgi. Lisast võetakse a suurus, mis on funktsioon m ja -st, või eeldades, et R<1 arvutatakse välja a=((by+2,5io 0,5)/nQ, ja otsitakse lisast. Normaalsügavus ho=b/ . Nüüd kontrollitakse et R oleks<1, kui ei ole, valitakse uus y ja arvutakse uuesti. !Hüdrauliliselt soodsaim ristlõige. Arvutakse ho=((2y+2,5nQ)/(s+m*io0,5))(1/(y+2,5)) . y-väärtust võetakse tabelist. Rs=hos/2. põhja laius: bs= shos . bs ümardatakse, hos täpsustatakse. !Trapetslõike lamedus. Sellest sõltub sängi otstarbekus. ho=((Qn(+21+m2) y+0,5 )/( io0,5*(+m)y+1,5 ))(1/(y+2,5)) Hüdrauliliselt soosdsaim
#
###
###########%####### , #&')*)##-0-(0%()(#C####
#
#
#(###((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((####X# ##!
################################### #V#########################!
1A##"Qaq##2#B#Rb#$3rC#
%4Scs#&56DTdEt############################6###################
#####!1A#"2Qa##q3B##CR$b#
########?#*R,(J
#8O0Z##v(@
;hK hq@#3]## T#8
#h##
c## aAB°?#Z##L*UWmS
(qR+ #t0 ##9##ÁK 8##W`{
fN»##v(@CP##P#v:q@#}qBX8K#W#@6#+R#+K#;k##q]
|j#P9##Nq@##(qP?G4lH7##&E##qsy%#qQm##I
Wv[#T#mv*24@` ,m#0J/##TbGKo
- t^. fr. Ll V* S- h'f*{'i.- erW dq* *M& si N. g+-1 . ,tuf-F4. r v**d, F,'{{ l- ,t,trtv.ql rt +"tPI"^q f{q- Aftr*'ffiJ ,p&{t tl tit*- t t K 14, L?, L3 t-r^,i '4{"nq " ll tu^{P-"{ftdv ruI#^ fu-il,Y s( iufft,'iffi(r I;iuf? ft i ,' c t *4&u,, i'#&t fr*,{* ,thL-t.ry) t{g- p hr-[p .,rrlu:t5i] {. , t l1d^ ,"vp*to MfuiC n: Ac r' *L'Q X:=X: ' hyt hl1+ ,'4,{.{tn rcant-.qq t"hl, T'hIr
Omahinna liigid on jargmised: 1) taisomahind, 2) tootmislik omahind, 3) realiseeritud toodangu omahind. Eelnevalt selgitasime, et toodangu omahind peaks sisaldama vaid tootmislikke kulusid, st toodangu tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke uldkulusid. Peamine probleem seisneb just tootmislike uldkulude (mitte uldiste uldkulude) jaotamises erinevatele toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb tooteuhiku omahind (OP) jargmiselt: OP= VC/Q+FCM/NQ (NQ normatiivne uhikute hulk, FCM tootmislikud pusikulud) Kui turul on analoogseid tooteid juba ees, siis on oluline turuhind (muugihind): see maarab lae, mis hinnaga ostetakse toodet või teenust. Turuhinnast kõrgema hinnaga muumiseks peab ettevõte oma tootega konkurentidest positiivselt ja oluliselt erinema. Turuhinnast madalama hinnaga muumiseks peab ettevõttel aga olema konkurentsieelis kuludes: kas suudetakse toota odavamalt ning turustada kiiremini ja odavamalt.
On&#^#3*q2 #~
sed). Paneme tähele, et Q on alamkorpus. Tõepoolest, kui a = m n ja b = pq on ratsionaalarvud (s.o. taandatud harilikud murrud), siis korpuses F kehtivad seosed m p 1 1 1 1 1 mq + np a+b= + = m + p = mq + np = (mq + np) = , n q n q nq nq nq nq m p 1 1 mp ab = · =m ·p = , (1.13) n q n q nq seega a + b ∈ Q ning ab ∈ Q. Seostest (1.13) näeme, et igas korpuses F toimub ratsio- naalarvude liitmine ja korrutamine meile tuntud harilike murdude liitmise ja korrutamise reeglite järgi. Sama võib öelda ka järjestuse kohta: m p m p mq − np
liikuvate laengukandjate arvuga N: FL=FmNFL=FmN. Kui juhtmelõigu pikkus l on parajasti võrdne korrutisega vt (Mehaanika kursuse valem s=vt), siis jõuavad kõik silindris sisalduvad laengukandjad aja t jooksul juhtmelõigust läbi tagumise otsapinna väljuda. Laengukandjatel, mis on tagumisele otsale lähemal kui l, kulub selleks mõistagi seda vähem aega, mida väiksem pikkus neil läbida tuleb, aga aja t jooksul väljuvad kõik N laengukandjat. Nende kogulaeng on Nq, kus q on ühe laengukandja laeng. Voolutugevuse definitsiooni I=qtI=qt, põhjal saame, et I=Nqt. järelikult on Lorentzi jõu vektori pikkus esitatav kujul: FL=IlBsinN=NqltNBsin=qvBsinFL=IlBsinN=NqltNBsin=qvBsin, kuna juhtmelõigu pikkuse l ja laengukandjal selle läbimiseks kulunud aja t suhe võrdub laengukandja suunatud liikumise kiirusega v. Niisiis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud
^l"I"ttn"
u&Y,'YY':i'::
.l :.
na
s+ ' dX cJ - [1"'-",- ]'Yt- *Xl Jxq- C sd 'rJ't ft:)0": e - {.-"la"l = I[ = ;I , r t o , n a a oN EI-sAK'.NI t 'o I *- " ('.'.1'-nq ( 0'r-'1)d' ^[,,]r- o i)r"rF,l i U =. ifo,*ro , .rn^=o, , toi hud ou"t rtcvrl',r,t_d . DI trP6\T= I AALTbARAN DD ls, l0.zoot
omakaalu arvestades. Eelduseks oli, et vundamendi all tekib koos vundamendiga liikuv kiil, mille kaldenurk horisontaalist on 45°+/2 asemel . Üldkasutatav ka teiste meetodite puhul: pu=0,5BN+qNq+cNc. Esimene liige selles valemis arvestab pinnase mahukaalu mõju talla laiuse kaudu, teine talla sügavusel mõjuvat omakaalupinget vundamendi süvise kaudu ja kolmas nidususe mõju. Kandevõime tegurid Nq ja Nc on leitavad spetsiaalsete valemitega ning need on kareda tallaga vundamendi jaoks (nihkejõudude vastuvõtmine talla pinnas on tagatud). N määras Terzaghi kui pinnase vastupanu (passiivsurve) kiilu poolt avaldatavale jõule ja graafilisel teel saadud väärtused avaldas graafikuna sõltuvalt sisehõõrdenurgast. 29. Konsolidatsiooniteooria. Ruutjuure ja Casagrande meetod Konsolidatsiooniteooria on aluse vajumine aja jooksul
4,3 720 870 8. 1 8.1. . (/), , : = vCx10 -3 (8.1.) v (3/); (/3). , . , .8.1. (, ) : vC = , (8.2.) 10 6 (/ 3); (, ). , .. , (, ) : = Nq , (8.3.) N , , q , , .8.1. . 8.2. . (8.1) (8.3). 1 190,9 . . 8.2. 8.3. . , , , , , , , , , , , , .. . . 8.3. . (8.1.) (8.2.). 1 . 8.1. 8.5. ( .. , .. , .. , .. ); .8.6. ( .. , .. , .. , .. , .. ); .8.7. ( .. ); .8.8. «» ( .. , .. ); .8.9. «» ( .. ), ( .. ), ( ,. ); .8.10 «» ( .. ). 8.1.
+#86& +)&'!#& $)//,86!& ,86&+4#& 5'(+-#& +#86!& +)& '!#& I'#!+%)8!:& =+& %!&-%.#& ,&
$)8B#(!,+%)8&7#+3##8&,&H#(2#,8+*K,L)(&,86&,&M(%B,+#:
!
;! <)2)&%!&/)(#&"(#$%!#&,86&$)8$%!#&+4,8&F82-%!4:
J4#8&+,-.*+1"%82&+)&+4#&5'(+-#0& 1)'&/'!+&+,-.&B#(1&"(#$%!#-1:&54#&5'(+-#&%!&
8)+& B#(1& !/,(+:& =+& 3%--& 8)+& '86#(!+,86& 1)'& '8-#!!& 1)'&+1"#& #G,$+-1& 34,+&
1)'& 3,8+:& @)'& $,8& ,-!)& +,-.& B#(1& $)8$%!#-1:& K)!+& <)2)& 3)(6!& 4,B#& ,&
!4)(+4,86&B#(!%)8&*&#:2:&NOEJPEQ&$,8&7#&3(%++#8&NQ&,86&E=RC5&$,8&7#&
3(%++#8&E5:&@)'&$,80&)9&$)'(!#0& 6)&+4#&!,/#&%8&F82-%!4&>#:2:&5F
Yes,you'reright. | o I don't agree. statements(A-D.Usethe lettersonly once. Thereis one extraletterwhichyou do not need (10 marks) to use. Reading .t n youareq;nq to reada briefsummary the mostsuitable of the book" BlackBeauty".Choose fromthe list heading t you which do not need to use' isan
Yes,you'reright. | o I don't agree. statements(A-D.Usethe lettersonly once. Thereis one extraletterwhichyou do not need (10 marks) to use. Reading .t n youareq;nq to reada briefsummary the mostsuitable of the book" BlackBeauty".Choose fromthe list heading t you which do not need to use' isan
Yes,you'reright. | o I don't agree. statements(A-D.Usethe lettersonly once. Thereis one extraletterwhichyou do not need (10 marks) to use. Reading .t n youareq;nq to reada briefsummary the mostsuitable of the book" BlackBeauty".Choose fromthe list heading t you which do not need to use' isan
Yes,you'reright. | o I don't agree. statements(A-D.Usethe lettersonly once. Thereis one extraletterwhichyou do not need (10 marks) to use. Reading .t n youareq;nq to reada briefsummary the mostsuitable of the book" BlackBeauty".Choose fromthe list heading t you which do not need to use' isan
annaabi.ee 
