saavutada. IQ Stern defineeris IQ suuruse valemiga • Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust • Vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks teist metoodikat ja valemit. • x - testis saadud toorpunktide summa; • μ - keskmine punktide arv, mille normgrupp on saavutanud; • σ - normgrupi tulemuste standardhälve. MÕJUTAB • Eneseteadlikkust, enesekindlust • Emotsionaalset paindlikkust • Motivatsiooni • Interpersonaalset tundlikkust • Mõjukust • Nägemuslikkus • Kohusetundlikkus • Usaldust • Stabiilsust iseloomus, argi asjades jne KASUTATUD MATERJAL • http:// erinevadoppijad.weebly.com/intelligentsustuumluumlpide-arendamine.htm l • http://et.wikipedia
lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. W. Stern (1871-1938) IQ=* 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses on 12, siis tema IQ *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ *100 = 120. IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed võimekused on tugevalt seotud geneet erinevustega).
siis tema IQ = 100 Mida tähendab IQ? · Tänapäeval on IQ tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse võimekuse testis, mida on varem katsetatud piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk normgrupil · Kasutatakse valemit x-µ IQ = 100 + × 15 · x inimese poolt testis saadud toorpunktide summa · (müü) keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed testis tavaliselt saavad · (sigma) normgrupi tulemuste standardhälve Mida tähendab IQ? x-µ IQ = 100 + ×15 · Kõigi vastanute keskmine on 100 · Üks standardhälve on 15 punkti · IQ väärtustel pole mingit absoluutset tähendust · IQ 100 punkti on kokkuleppeline suurus, mis tähistab mingi inimgrupi keskmist tulemust kindlas vaimsete võimete testis · Omandab veidi tõsikindlama väärtuse, kui testitud
W. Stern (1871-1938) IQ= kronoloogiline vanus * 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses 12 on 12, siis tema IQ 12 *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema 12 vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ 10 *100 = 120. x- IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed võimekused on tugevalt seotud geneet erinevustega).
3. Seltskondlikud koosviibimised on minu jaoks tihtipeale igavad 4. Mulle meeldib, kui ma saan tutvuda ja suhelda paljude uute inimestega 5. Mulle meeldivad peod, kus on koos palju rahvast Seltsivuse skaala · Liitke vastused kokku · 3. väide on pööratud seega tuleb oma vastuse number lahutada 4-st · Mida saadud arv näitab? · Ühegi testi punktisumma iseenesest ei ütle meile midagi, tähendus on ainult siis kui me võrdleme seda teiste vastajate ehk normgrupi omaga · Järgnevalt on toodud 115 alla 20-aastase eestlase tulemused Seltsivuse skaala (N=115) Punktisumma Vastajate % Kumulatiivne % 08 11,3 11,3 9 10 13,0 24,3 11 12 14,8 39,1 13 14 16,6 55,7 15 16 22,6 78,3 17 18 13,9 92,2
Seda arvutatakse normvalimi suhtes standard-normaaljaotuse ühikutes. Traditsiooni kohaselt loetakse normvalimi keskmine võrdseks 100 punktiga ja üks standardhälve (keskmine erinevus keskmisest väärtusest) võrdseks 15 punktiga. # intelligentsus jaotub populatsioonis normaaljaotuse alusel, sellel on kindlad omadused => tõlgendusruum IQ arvutamise valem on selline: IQ = 100 + (x-µ/)x15 kus x on antud inimese poolt testis saadud toorpunktide summa, µ on keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed tavaliselt selles testis saavad, ja on normgrupi tulemuste standardhälve. See teisendus tähendabki seda, et kõigi vastanute keskmine on 100 (ja 15-punktised vahed võrduvad ühe standardhälbega). IQ protsentiil # normaaljaotuse omaduste tõttu saab IQ `tõlkida' protsentiilskooriks # protsentiilskoorid näitavad, mitu % inimesi populatsioonis saab vastavast skoorist madalama/kõrgema tulemuse Ilmselt kõige informatiivsem ja lihtsam tulemuste esitamise viis Mida meeles pidada?
omandamise aluseks ning väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. 39 IQ - intelligence quotient (intelligentsuskvoot). IQ = (vaimnevanus) / (kronoloogiline vanus) x 100 (- W. Stern). Tänapäeval kasutatav IQ arvutamise valem: IQ = 100 + (X-μ)/σ x 15 X - antud inimese poolt testis saadud toorpunktide summa μ - keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed testis tavaliselt saavad σ - normgrupi tulemuste standardhälve 15 - ülesannete arv Normaalijaotus sõltub vaid kahest paraametrist, mis määravad tema täpse kuju ja asendi: keskväärtus (μ) ja standardhälve (σ). Vaimsete võimete paljususe teooria (- H. Gardner): - Intelegentsus - võimed, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. - Vaimset võimekud: keeleline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehaline, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelegentsus.
Faktoranalüüs - korrelatsioonimaatriksi töötlus eesmärgiga saada suurest andmehulgast teatud põhidimensioonidel rajanev struktuur. 5. Normid kui interpreteerimise alus. Normgrupp ja selle omadused. Norm tähendab standardit, millega testis saadud skoore võrreldakse. Saame öelda, kas ühe indiviidi tulemus on kõrge, keskm., madal... Seda saab öelda ainult millegi suhtes! Norm (konkreetses mõttes) on populatsiooni keskmine tulemus (teat. piirides). Normgrupi omadused: * valim peab maksimaalselt sarnanema sellele populatsioonile, kellele norme rakendatakse * Ei ole üht ja ainus normgruppi, see tuleb alati defineerida * Eelistatavad on lokaalsed normid, eriti ühe ja sama testi ning populatsiooniga sageli töötamisel 6. Normskooride esitusviisid. Normskooride esitamine – 1) Protsentiiljärjestus - * protsentiiljärjestus ehk protsentiilastak (percentile rank):
- Kust intelligentsus tuleb? - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond - Intelligentsuse päritavuskoefitsent on u 0,5, 50% IQ testide varieeruvusest tuleb geenide varieeruvusest - III loeng – Intelligentsus: rakendused - Intelligentsuse mõõtmine - Standadiseeruitud IQ skaala lähtub eeldustest: populatsiooni keskmine(100), standardhävle (15), IQ jaotunud normaaljaotuse alusel - Iga uus IQ test normeeritakse normgrupi alusel - Ig testi tulemuse võib ümber arvutada IQ skaalale - Herrnsten ja Murray – The bell Curve - Intelligentsus on peamine inimese edukust mõjutav tegur USAs - Traditsionaalses ühiskonnas ei oma intelligentsus erilist mõju sotsiaalsele positsioonile - Hariduse ja tööturu liberaliseerimine avas uksed intelligentsetele inimestele - Moodustub kognitiivne eliit - Intelligentsus on suures osas pärilik – ebavõrdsus on geneetiline
Üksikküsimustele antud vastused loetakse kas õigeks või vääraks ning omistatud punktid summeeritakse kas alatestide või terve testi ulatuses. Nii saadakse testi toortulemused. Edasi konverteeritakse toortulemus standardtulemuseks, kus vasvatava vanusgrupo valimi keskmisele omastatakse väärtus 100 ja standardhälbeks võetakse 15 punkti. Tulemused on interpreteeritavad ka testinormide valguses. Testinormid näitavad, kui sageli esineb üks või teine tulemus vaatlusaluse normgrupi liikmete seas. 4) C. Spearmani ja L. Thurstoni intellekti struktuuri mudelid ning nendest tulenevad järeldused intelligentsustestide koostamiseks. Intelligentsusmudel Spearmani järgi: üldfaktori (g-faktori) ja erifaktori (s-faktori) teooria. Üldfaktoriks on inimese võime arulteda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriks on spetsiaalsed võimed nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus.
ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis - Standardiseeritud skoorid on vastavalt statistilisele jaotusele ümber arvutatud toorskoorid, mis näitavad indiviidi paiknemist normgrupi suhtes - Kliiniline norm põhineb spetsialistide arvamusel - Ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud - Kokkuleppe aluseks on erialateadmised kliiniline kogemus, teadusuurimused, teooriad - Ebanormaalsuse tunnused ja kriteeriumid on diagnostikajuhistes kirjas (RHK -10; DSM-IV) Mis on normaalne käitumine? Ebanormaalsuse piirid muutuvad aja jooksu, seetõttu ei püüagi tänapäeva õpikud ega
aastast kasutusel intelligentsuskvoot (kasutatakse ka terminit intelligent- suskoefitsient) IQ, mida selle autor William Stern defineeris kui inimese Intelligentsus ja erivõimed 15 vaimse ja kronoloogilise vanuse suhet, mis on korrutatud 100ga. Täna- päeval on IQ sisuks inimese tulemus võimekuse testis mingi normgrupi taustal ja seda arvutatakse pisut keerulisema valemiga: IQ = 100 + (x-μ)/σ x 15, kus x on inimese poolt testides saavutatud toorpunktide summa, μ – normgrupi keskmine punktide arv ja σ – normgrupi tulemuste standard- hälve. Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% inimestest on keskmiste, ca 14% kõrgete ja 14% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 96% inimestest on normintellektiga ja umbes 2%
asendist normgrupis. Loomulikult ei hinnata õpilasi klassis üldjuhul normaaljaoutuse kõvera alusel. Küll aga tehakse seda suuremate õpilaskontingentide puhul. Näiteks fikseeritakse õpilaste õpitulemuste jaotusest lähtuvalt hindamisnormid tasemetööde ja ka riigieksamite jaoks. Et seda adekvaatselt teha tuleb teha representatiivse õpilaskontingendi katseline testimine. Ettekujutuse võimalikust hinnete jaotusest sõltuvalt õpilase asendist normgrupi õpitulemuste suhtes saab Euroopa Komisjoni kehtestatud ühtsest hindamisskaalast vahetusüliõpilaste õpitulemuste arvestamiseks. Vastavalt sellele saab üliõpilane eksamil hinde B, kui tema tulemus on parem 65%-st. Hinnete korrigeerimine ülesannete olulisuse ja neile antud kaalude põhjal- hinnete korrigeerimise vajadus võib tekkida vähemasti neljal asdjaolul, kui on vaja hinnata 1) õpitulemuste järjepidevust 2) põhieesmärkide saavutamist 3) täiendavat tööd ja
Üldiselt sarnane suhtumine erinevused suhtumises üksikutesse lapse väärkohtlemise liikidesse. lapse väärkohtlemise erinevatesse liikidesse oli kolmel uuritaval Näiteks, tavakooli õpilaste vanemad suhtusid liberaalsemalt grupil - õpetajatel, õdedel ja tuletõrjujatel. Täpsemalt, suhteliselt enamikku lapse väärkohtlemise liikidesse võrreldes erikooli liberaalne oli nende kolme grupi suhtumine lapse hariduslikku õpilaste vanematega; nn. normgrupi noorukid suhtusid oma hooletussejätmisse võrreldes arstide ja politseinikega, kes suhtusid vanematega võrreldes liberaalsemalt enamikku lapse sellesse väärkohtlemise liiki märgatavalt taunivamalt. väärkohtlemise liikidesse ; erikooli õpilaste vanemad suhtusid Kui võrrelda suhtumist kümnesse erinevasse lapse ülejäänud uuritavate gruppidega võrreldes taunivamalt kõikidesse
annaabi.ee 
