Esimese asjana käsitleb Kuhn oma raamatus normaalteadust ja ka teed selle juurde. "Käesolevas essees tähendab normaalteadus uurimist, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, saavutustel, mida mõnesugune teadlaskond tunnustab teatud ajal kui vundamenti oma edasiseks tööks" on ta öelnud. (lk27) Leian, et see definitsioon võiks kehtida ka väljaspool seda esseed, sest tegemist on igati loogilise lähenemisega ning sobiks ka üldisesse normaalteaduse konteksti. Selleks, et teadlane saaks midagi uurida, peab tal olema mingisugune baasteadmine juba olemas. See omakorda tähendab, et need baasteadmised tuleb kuskilt saada, peamiselt saadi need varasemate teadlaste töödest. Kuhni järgi olid eeskujuks sellised teosed nagu: Aristotelese "Physica", Ptolemaiose "Almagest", Newtoni Principa ja Opticks, Franklini Electricity jpt.(lk 27) Nende loetlemine ehk polegi antud hetkel nii tähtis, kui teadmine, et
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. Kaasaja filosoofia 1. Selgita, mida tähendab Thomas Kuhni järgi “normaalteadus”? Milline on normaalteaduse roll teadusliku teadmise loomisel ja kuidas puutuvad sellesse faktid ja “paradigma”? Normaalteadus tähendab seda, et tegeletakse juba olemas olevate hüpoteeside põhjal uute nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega, pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned tähtsamad avastused tegemata, kuna normaalteaduse puhul teadlased ei tegele sellega, mis
probleeme, millele oma jõupingutused pühendada. Kui need kaks tingimust on täidetud, võib klassiku teos panna aluse teadusliku uurimise traditsioonile. Niisugusteks traditsioonideks on olnud "ptolemaioslik astronoomia" või "koperniklik astronoomia", "newtonlik dünaamika", "korpuskulaaroptika" või "laineoptika", "analüütiline keemia" jt. 3. Normaalteadus. Mida õieti tähendab mõistatuselahendamise metafoor? Näiteid. Normaalteaduse tegevust juhib paradigma. Normaalteaduse kõige põhilisem tunnus on see, et ta pole üldiselt suunatud avastuste tegemisele. Tegevuse eesmärgiks pole leida uut fakti või ideed; vastupidi, sihiks on allutada maailm omaksvõetud paradigmale. Tegeldakse peamiselt sellega, et püütakse laiendada omaksvõetud paradigma kehtivuspiirkonda ja täpsustada tema omadusi; hõlmata võimalikult suur nähtuste hulk. Normaalteaduslikud uurimused on nii eksperimentaalsed kui teoreetilised
organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid muidugi ei õnnestu, aeg-ajalt esinevad lahknevused ootustega ei häiri teadlasi. Kui aga selliseid ootustele
ole võimalik anomaaliaid seletada. revolutsioon – paradigma vahetus Teadusrevolutsioonist me ei saa tagasi minna. „meil on paradigma“, järelikult teeme teadust? Seda Kuhn ise siiski silmas ei pidanud, see on siiski ainult loodusteadustele rakenduv teoreetiline mudel – normaalteadus. Paradigmad on ühis mõõduta Vaatame minevikuteooriaid tänase mõõdupuuga. Iga ideed tuleb aga Kuhni arvates vaadata tema ajalises/kultuurilises kontekstis. KUHN 1-5 ptk Normaalteaduse mõiste – 3 fookust Normaalteadus – uurimine, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, vundament edasiseks tööks. Viimistlusoperatsioonid paradigmal. Kooskõla praktika ja teooria vahel. Spetsiifilised uurimisvaldkonnad paradigma sees, mis moodustavad normaalteaduse. 1)Kuhni uuenduslikkus: Kunagi kehtinud teooriad ei ole halvad sp et nad on kõrvale heidetud, peaksid konteksti arvestama. Arvestada, mis tehinilised lahendused olid siis. 2) eelteadus :
Selles osas ei olnud autor ka niivõrd kriitiline vaid rääkis pigem seda, mida ta ka ise uskus. Selliseid asju on meeldivam lugeda. Põnev oli ka tutvustus normaalteadusest (Kuhn). Normaalteadus tähendab mingil ajal ja mingis teadusvaldkonnas valitsevat ja üldtunnustatud teadmiste ja teooriate süsteemi, mida esitatakse vastava aja teadusõpikutes või teadusklassikute teostes. Seda süsteemi on Kuhn hakanud nimetama ka paradigmaks ja see termin on muutunud üldkasutatavaks. Normaalteaduse perioodid annavad teadlastele võimaluse arendada teooria üksikasju. Töötades paradigma raames, enesestmõistetavate eelduste alusel, saavad nad teha nõudlikku ja vajalikku eksperimentaalset ja teoreetilist tööd, mis viib vastavuse paradigma ja tegelikkuse vahel veelgi kõrgemale astmele. Normaalteadus ei tohi paratamatult olla ülearu kriitiline. Kui kõik teadlased teeksid kriitikat oma kogu aeg tehtava töö põhiraamatu kohta, ei jõutaks üldse detailse tööni
“. Erialaterminite ja žsargooni resp. Tehniliste detailide tarvitamine – amatöörteaduses kasutatakse ülemäära keerulisi termineid. Rasketele probleemidele kergete lahenduste pakkumine – libateadus pakub kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud
- Tsükkel/tsüklilisus. Nt põllumajandustsükkel, majandustsükkel (kriisist kriisi). Areng, mis kordub perioodiliselt. Nt haridustee põhikoolis eksamid, keskkoolis, ülikoolis. - Progress. Kogu inimkonna areng barbaarsest olukorrast ideaalse tuleviku suunas. Kogu süsteemi terviklik muutus pürgime ideaali poole. Võime vaadelda lineaarselt, multilineaarselt (sama suund, aga erinevad tüübid, nt demokraatia tüübid), hüppeliselt (Kuhn - ,,Meil on normaalteaduse faas uus viis maailma mõista. Ühe seaduste paradigma järgi uurime kõiki nüansse, aga mingis osas pole võimalik kõike seletada. Toimub paradigma muutus ja algab uus periood."), stagnatsioon (midagi ei muutu), tsükliline (laineline majanduskriisid), juhuslik (Brown'i liikumine). Durkheim käsitleme sotsiaalseid elemente nagu asju. Staatika mudelid on meie peas, et me paremini asjadest aru saaks. Dünaamilise välja teooria kõik, mis meil on, on protsess.
moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega. Need kriteeriumid aitavad kaasa teooriate täiendamisele ning tänu sellele toimub teaduses pidev areng. Teooriaid käsitles kui struktuure ka Thomas Kuhn, kes tegi teaduse ja ebateaduse vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi
arheoloogiateadlased on need, kes teevad arheoloogiat (kaevavad, õpetavad, kirjutavad artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga
38 Kaitsevöö ründamine ei purusta veel tuuma, teooriad on elujõulised, neid ei tapa vaid ühe eksperimendiga. Teadus on see mis ennustab uusi fakte, pseudoteadus loob uusi hüpoteese faktide seletamiseks. Lakatosi teooria ei seleta kahjuks aga, miks ja kuidas uurimis-programm kujuneb teaduse empiirilise sisu kasvades. Thomas KUHN (1922-1996), teadusrevolutsioonide teooria autor lähtus veelgi enam lähtus teaduse ajaloost. Teaduse empiirilise sisu kasv viibki teaduse arengule, milles nn normaalteaduse perioodid vahelduvad teadusrevolutsioonidega. Ta võttis kasutusele paradigma (kr. par£deigma näide, näidis, eeskuju) mõiste. Paradigma on püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem millel püsib teadusliku uurimise ja õpetamise traditsioon. Normaalteadus areneb paradigmade raames (nt klassi.mehh.). Siis tekivad empiirilised andmed, mis ei ole seletatavad vana paradigma raames (nt Michelson-Morley katse). Seejärel tekib kriis teaduses
a. Jah, see väide on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast alla sadama hakkab. 24th of May 0:32 d Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32 d Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b
a. Jah, see väide on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast alla sadama hakkab. 24th of May 0:32 d Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32 d Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b
a. Jah, see väide on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast alla sadama hakkab. 24th of May 0:32 d Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32 d Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b
See tähendab, et · paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus. · uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese religioossed veendumused.Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda. · pole mingit garantiid, et uus paradigma osutub vanast paremaks võib ainult loota ja uskuda. Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes · teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. · usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. · teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega · illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon.
Teaduse tekkimise eeltingimuseks on teatava ajastu praktikale iseloomulike mõtlemiskategooriate formeerumine (R. Vihalemm). See omakorda annab teadusliku maailmanägemise loogika kujunemise võimaluse. Vastavuses sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis. Kriisi ületamine saab võimalikuks uue paradigma kujunedes. See tähendabki revolutsiooni teaduse arengus. TÕDE on objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Ta eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne.
antiikajal (Ptolemaios). Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Teadustegevus on Kuhni arvates alati kollektiivne ning seotud konkreetsete inimestega, eks elavad teatud ajastul teatud ühiskonnas. Teaduse arengule avaldavad seejuures mõju nii sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tegurid. Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Norm aalteaduse ülesandeks ei ole millegi uudse avastamine: nähtused, mis ei mahu karpi, jäetakse sageli lihtsalt tähelepanuta. Eksperimentide
annaabi.ee 
