Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse rikkevoolu tekke tagamiskaitsega, rikkevoolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustavat väärtust, toitepinge automaatse väljalülitamisega, potentsiaaliühtlustuse kasutamisega. Rikkevoolukaitse ülesehitus Rikkevoolu olemus Ükski elektrotehnikas kasutatav isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib ka täiesti korras elektriseadmete ja –võrkude normaaltalitlusel voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neotraalijuhtides, vaid ka voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Kui isolatsioon on korras , on lekkevool väike. Näiteks: Faasipinge 230V ja isolatsioonitakistuse 0,5MΩ juures on ühe faasi lekkevool 0,5mA. Selline vool ei kujuta mingit ohtu elektriseadmetele ega ka neid teenindavatele inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri , s
Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides Pingestatud osad - normaaltalitlusel pingestatuna ettenähtud juht või juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-juht juht, mis toimib nii kaitse- kui ka neutraaljuhina Maandur, maanduselektrood maaga kontaktis olev juhtiv osa, mis võib olla paigutatud juhtivasse eriainesse, nt betooni või koksi
valgussignaale maaühenduse tekkimisel või isolatsiooni takistuse vähenemisel alla lubatud väärtuse. IT-süsteemi töökindluse eelised ilmnevadki ainult siis, kui selles kasutatakse nüüdisaegseid isolatsiooni korrasoleku järelevalve- ja mõõteaparatuuri. TT-juhistik TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei kasutata kaitsejuhina. Tegemist on talitlusmaandusega, mis peab tagama, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel, kui rikete korral ei oleks üle faasipinge, mille juures talitlusmaandus on tavaliselt 100(oomi). Sellegipoolest elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit, mille nimirakendusvoolu võib valida kaitsemaandustakistuse järgi.
Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektrisoojendusriistad jne. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV, PELV) ja talitlusväikepinget (FELV). Madalpinge low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V Kõrgepinge gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse elektrienergiat? 1. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. 2. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks,
maandatud, elektriseadmete pingealtid osad on maandatud kohapealse omaette kaitsejuhiga. 4. TT-süsteemi juhistikud on kasutusel peamiselt tööstuses. 5. TT-süsteemi kaitseviisideks on nii liigvoolu kui rikkevoolukaitse. 6. TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei kasutata kaitsejuhina. 7. TT-juhistikus on tegemist talitlusmaandusega, mis peab tagama, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel kui rikete korral ei oleks üle faasipinge. 8. Elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. 9. Elektriohutuse tagamiseks ei tohi pinge alla sattunud pingealtide osade puutepinge olla üle 50 V, mistõttu on vajalik, et RA Ia 50V. 10. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. 11
1. Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Valem: I=q:t , kus Ivoolutugevus (a ); q laeng (c) ja t aeg (s)
Peakaitselüliti arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool isolatsioonirikkest tingitud vool.
ning dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus 79 Mis poolest need erinevad? Vahelduvvoolukontaktoritele esitatavad nõuded on järgnevas tabelis. Ka- Normaaltalitlusel Harvadel lülitustel te- Sisselülitus Väljalülitus Sisselülitus Väljalülitus goo- Ie, A I/ U/ cos Ic Ur/ cos Ie, A I/ U/ cos Ic/ Ur/ cos ria Ie Ue /Ie Ue Ie Ue Ie Ue AC- Kõik 1 1 0,95 1 1 0,95 Kõik 1,5 1,05 0,8 1,5 1,05 0,8 1
rikkevoolu korral ja lülitab voolu välja 0,01 s jooksul. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte on antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp. Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust ning sellele mähitud primaarmähistest ja sekundaarmähisest. Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised. Magnetvoog südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises ei teki voolu. Kui algab rikketalitlus, tasakaal häirub, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Mõõterelee vabasti lahutab voolukontaktid. Kontrollnupp on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks.
Oma otstarbelt jaotatakse maandusseadmed järgmiselt: 1. kaitsemaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 2. talitlusmaandus, mis seisneb võrgu ühe või mitme punkti maandamises nii elektriohutuse kui ka normaaltalitluse tagamise eesmärgil; 3. võrgumaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 4. töömaandus, mis seisneb normaaltalitlusel pinge all olevate, kuid pinge alt vabastatud osade maandamises selliselt, et tööd saab sooritada ilma elektrilöögiohuta; 5. piksekaitsemaandus, mis kuulub põhimõtteliselt küll kaitsemaanduste hulka, kuid mida tavaliselt vaadeldakse omaette maandusliigina ja mis on vajalik välguvoolu hajutamiseks maasse. Maandusjuhist (või -juhtidest) ja maandurist koosnevat süsteemi nimetatakse maanduspaigaldiseks. Igal elamul peab olema paigaldisemaandus, mis tagab nõuetekohase
Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus, täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik
Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele
Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED Väikepinge (ELV) vahelduvpinge puhul 50V, alalispinge puhul 120V. Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V Kõrgepinge (HV) pingepiirkond, kus pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000V ja alalispinge puhul suurem kui 1500V Aine ehitus Kõike, mida igapäevaelus tajume, nim mateeriaks. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekulid on
ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Joonis NR. 7 Diood 10 3. Lihtsüütesüsteem 1. Madalpingeahel- Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalistpinge puhul 1500 volti. Madalpinget tähistatakse tähisega LV. 2. Kõrgepingeahel- Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalistpinge puhul suurem kui 1500 volti. Kõrgepinget tähistatakse tähisega HV. 4. Lõppaste- Joonis NR. 8 Süütesüsteem 3.1 Süütejagaja 11 Ehitus: Joonis NR. 9 Jagaja Ülesanne: Tööpõhimõte: 2.Süütepool Ehitus Primaarmähis- Sekundaarmähis- Joonis NR 10 3. Kondensaator Ülesanne:
Valmistajatehas toodab kindlal nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge extra low voltage (ELV ) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV ) . Madalpinge low voltage (LV ) . pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V Kõrgepinge high voltage (HV ) , pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V Õppige kasutama tehnikat, selleks omandage kindlalt tänapäeva ühe keerulisema osa elektrotehnika alused 1.0 FÜÜSIKALISED PÕHIMÕISTED (põhikooli füüsikakursusest) 1.1 AINE EHITUS
vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20...30 ms. Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee. Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselülitisse sisse ehitatud mõõtetrafo, mis koosneb toroid-magnetahelast, millele on mähitud (või mida läbivad) faasijuhtmed ja neutraaljuhe ning sekundaar- ehk mõõtemähisest. Normaaltalitlusel on mõõtetrafot läbivad voolud on võrdsed, üksteist tasakaalustavad tekitatud magnetvood. Magnetvoog trafo südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises voolu ei teki, mis paneks kaitse rakenduma. Kui tekib lekkevool, siis voolude-väljade tasakaal kaob, südamikus tekib magnetvoog ja mõõtemähises indutseeritakse lekkevooluga võrdeline vool millega pannakse seadistatav või eelseadistatud vabssti lahutama jõu- või ka toiteahela kontaktid.
3. Paigaldusolud –kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad taluksid turvaliseid toimeid ja ümbrusolusid mis iseloomustavad nende asukohta ja mis neile võivad mõjuda. Kui projekteerimisel mingi elektriseadmed omadused ei vasta paigaldus koha oludele võib seda kasutada tingimusel et valmispaigaldises nähakse ette sellekohane lisakaitse. 4.Kahjulike toimete vältimine-Kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad oma normaaltalitlusel sh lülitustoimingute ei põhjustaks kahjulikke toimeid muudele seadmetele ega halvendaks elektrivarustust. Sellisest seisukohast võivad muu hulgas osutuda olulisteks : 1.Võimsustegur 2.Käivitus või sisselülitusvool 3.ebasümeetriline koormus 4.kõrgemad harmoonilised 5.elektripaigaldustööd –elektripaigaldustöödeks tuleb ette näha tööde teostamine kõrge kutseoskusega töötajate poolt ja nõuete kohaste materjalide kasutamine. 6
1 sulavkaitsme ideaalne rakendumistunnusjoon 2 kaitstav objekt 3 sulavkaitsme tegelik tunnusjoon Sulavkaitsmed - põhinõuded 2. Sulavkaitsmed peavad lühise korral rakenduma selektiivselt. St, alati varem peab rakenduma see sulavkaitse, mis on vahetult lühisekoha ees. Selle nõude täitmiseks ei tohi sularite tunnusjooned ristuda. Sulavkaitsmed - põhinõuded 3. Sulari vahetuseks kuluv aeg peab olema võimalikult väike. 4. Energiakadu sularis peab normaaltalitlusel olema võimalikult väike. Sulavkaitsmed - nimiandmed IEC (International Electrotechnical Commission) standardid sätestavad sulavkaitsme iseloomustamiseks järgnevad tunnussuurused: Nimipinge See peab vastama võrgupingele. Madalpingekaitsmed testitakse nimipingest 10% kõrgema pingega. 230 V võrgus kasutatakse 250 V nimipingega kaitsmeid. Kõrgepingekaitsmetel on erinõuded. Sulari ja sulavkaitsme nimivool Kestvalt talutav sulari vool.
Suurimat võrgusagedusliku pinge väärtust, mille juures ventiillahendi elektrikaar kindlasti kustub nimetatakse kustumispingeks Ukst ja vastavat voolu kustumisvooluks Ikst . 66. Metalloksiidpiirikud Metalloksiidpiirikud koostatakse tavaliselt ZnO põhistest keraamilistest takistitest. Metalloksiidpiirikute takistus on tunduvalt mittelineaarsem kui ventiillahenditel. Suure mittelineaarsuse tõttu on metalloksiidpiiriku takistus talitluspingele väga suur. Normaaltalitlusel läbib metalloksiidpiirikut vool I < 1 mA. Seetõttu puudub vajadus sädevahemike järele. Metalloksiidpiirikutega piiratakse: · faaside ja maa vahelist liigpinget · faasidevahelist liigpinget 67. Vool ja pinge juhtmes välgu otselöögil liini Lähtutakse välgulöökide arvust aastas km2-le: n = 0,06...0,1 (lööki/km2 aastas) Liini otsetabamisalaks loetakse liinialune maa laiusega kuni 7h, kus h on liini kõrgus meetrites. Joonis 5.29 Liini otsetabamisala Otsetabamisala pindala:
Fotoelement Fotoelement on pooljuhtseadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. Ventiilfotoelementides kasutatakse kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele. Selle tulemusel tekib elektromotoorjõud (vooluta olekus ca 0,6 V) ja kui väline vooluahel on suletud, siis elektrivool. Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14 17%.
elektrienergiaks. Ventiilfotoelementides kasutatakse kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele. Selle tulemusel tekib elektromotoorjõud (vooluta olekus ca 0,6 V) ja kui väline vooluahel on suletud, siis elektrivool. Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14...17%.
täiendavad võimsuskaod. Põhimõtteliselt sobivad sellised trafod ainult sümmeetriliste koormuste korral. Trafode arvu ja võimsuse valimisel lähtutakse nende arvutuslikust koormusest. Arvestada tuleb ka reserveerimise ja avariilise ülekoormamise võimalusi ning muidugi majanduslikke võimalusi. Enamasti on trafosid alajaamas üks või kaks olenevalt vajalikust elektrivarustuskindluse tasemest ja perspektiivsest koormusest. Ülesseatud trafode võimsus peab normaaltalitlusel vastama tingimusele Sm ST ≥ nT kus Sm – alajaama maksimaalkoormus nT – trafode arv alajaamas. Avariijärgses talitluses on tingimuseks
Seetõttu tuleb ja võib enamasti ka leppida ligi- kaudse kvantitatiivse analüüsiga. Ka pole 35 kV võrgu revideerimisel võima- lik detailsemalt tegelda 20 kV võrgu planeerimisega. Küll aga peaks 110 kV ja 20 kV võrkude vaheline piir võimaldama tarbijaile vajalikku pingekvaliteeti kindlustava jaotusvõrgu kujundamist. Näiteks võiks täielikuma info puudumisel kujutada keskpingevõrgu fiidri pea- haru (toitealajaamast kuni elektriliselt kaugeima jaotusalajaamani või trafo- punktini) normaaltalitlusel juhtme ühtlase ristlõikega (pikkusühiku takistuste- ga r ja x) ning eeldada, et fiidri summaarne aktiivkoormus P ning reaktiiv- koormus Q = P tanφ jagunevad ühtlaselt kogu fiidri peaharu pikkusele l (joon 1.4). Sel juhul avaldub fiidri pingekadu valemiga (r + x ⋅ tan ϕ) P l ∆U = (1.9) 2U N ehk protsentides nimipingest
N (sinine) korral; N (sinine) faasijuhtide ühtlustamine mittesümmeetriliste koormuste ja voolude puhul; PE elektriseadmete ja tarvitite kerede puutepingeohutuse (kolla-rohe.) tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandus- süsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 12 Klassikalise nullimise puudused: PEN-juhis tekib normaaltalitlusel pingelang, mistõttu · võrgu kaugemates osades võib nullitud kere potentsiaal olla küllaltki kõrge; · võrgu eri kohtades on nullitud kered erisuguse potentsiaaliga, kui nad näiteks sideliini kaudu omavahel ühendada tekib tasandusvool mis võib olla nõrkvooluseadmetele vastuvõetamatu või isegi ohtlik. PEN-juhi töökindlus kaitsejuhina võib osutuda lubamatult madalaks. Kaitse rakendumisajad pikenevad. 2.3 MAANDAMISVIISID
* Tuule- ja jäitekoormused võib arvesse võtta sellistena nagu nad hoolduse ja ehituse ajal tõenäoliselt esinevad. Sageli võib nad jätta arvestamata. 4.3.5 Koormusjuhtumid Nagu õhuliini juhtmed, nii tuleb ka mastid ja vundamendid arvutada erinevatel koormusjuhtumitel mitmesuguste koormuskombinatsioonide puhul. Arvutada tuleb nii normaal- kui avariitalitluse juhtumitel (madalpingeliinide mastid ainult normaaltalitlusel). Täiendavalt tuleb arvutada ka arvestades ehitus- ja hooldustingimusi. Koormusjuhtumid sätestatakse standardite ja eeskirjadega. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 41 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.4 NORMAALTALITLUS EEE kohaselt vaadeldakse normaaltalitluses (juhtmed pole katkenud) järg- misi koormusjuhtumeid (koormuskombinatsioone):
aastate jooksul. Enne seda valgustas elutuba ja köök-koridri pimedal ajal petrooleumlamp (Mäsak 1981). Vanemate korterite elektrifitseerimiseks on enamasti kasutaud kahesoonelist kaablit, millest üks oli faasi- ning teine neutraalsoon ning kogu elektrisüsteemi maandus toimis neutraalsoone abil. Sellise madalpinge juhistike süsteem eeldab 0 ohutusklassi seadmeid, mis ei vaja kaitsemaandamist ning samuti on võimatu süsteemis kasutada rikkevoolukaitse lüliteid, kuna nad rakenduksid juba normaaltalitlusel. Elektriohutuse mõttes tähendab see, et esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi abil toiteallika maandusega lähimas jaotuskilbis, mis aga eeldab maanduri olemasolu korrusekilbis ning kolme soonelist kaablit, millest üks on kaitsejuht (tihti seda ei ole). Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt
annaabi.ee 
