Sotsiaalpoliitika Uus pensioniseadus oleks vajalik-pensioniiga vähendada, pensioni suurust muuta, inviduaalsus. VEE tahab parandada probleemsete ja raskus olevate inimeste elujärge ja jagada suuremaid sotsiaaltoetusi. Samuti soovivad vähendada kuritegevust ja parandada arstiabi ja ravimite kättesaadavust. Noortepoliitika VEE tahab tagada lastele hea hariduse ja leida ka talente. Samuti tuleks nende arvates luua rohkem vene noorteorganisatsioone. Ka suvelaagrid, huviringid jm tegevus peaks elavnema. Kultuur ja haridus VEE esmane eesmärk on aidata kaas Eestis vene kultuuri arengule ja rikastumisele. Nad soovivad haridust kogu ulatuses vene keeles ja seda riigi ning omavalitsuse rahadest. Samuti ka tuleks saada ameti asjaajamises ja asutustes töökeelena kasutada vene keelt. Riigikogu ja omavalitsused VEE arvates tuleks valida president üleriigilisel hääletusel. Peaks võtma aktiivselt osa
ühingud ja seltsid. Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant, neist uhkemaiks kujunes 1938.a. peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Click icon to add p ic ture Kristjan Palusalu Kahekordne kullavõit Berliini olümpial (1936) Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi ja noorteorganisatsioone. Viimastest olid mõjukamad skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Ühelaadsete seltside ning nnende tegevuse koordineerimiseks loodi mitmeid katusorganisatsioone, nagu Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus, Eesti Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Eesti Maanaiste Keskselts. Olme Suured muutused toimusid igapäevaelus.
Inglismaa kuninganna, Ameerika endine president G.W.Bush). Ilvest on tunnustatud mitmete ordenitega (nt. Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist). Presidendi püüdeks on taasühendada viimaste aastate vastandumistes lõhenenud ühiskonda. Ta ei otsi minevikust seda, mis meid vastandab, vaid seda, mis meid ühendab, mis aitab ehitada ühist tulevikku. Ilves väärtustab, kaitseb ja julgustab moraalselt kõiki huvigruppe, nii vabadusvõitlejaid kui sundüürnikke, nii pensionäre kui noorteorganisatsioone jne. President kohtleb kõiki võrdse tähelepanuga ja aitab oma sõnade ja tegudega kaasa kodanikuühiskonna tugevnemisele. Ma arvan, et Eestil on vedanud, et meie president on just Toomas Hendrik Ilves. Ta on Eesti jaoks palju ära teinud juba enne presidendiks valimist. Tänu temale on Eesti üldse Euroopa Liidus. Ilvesel on palju kogemusi, lai silmaring, hea suhtlemisoskus, rahva pooldehoid ning hea keeleoskus, ta on tolerantne, rahulik, kõrge haridusega. Ta on
mõistetav. See on Skype. Me oleme üks väheseid riike maailmas, kus toimuvad e- valimised. Eestil on olemas e-riik ja isegi esimene e-kodanik. Võib öelda, et meil ei olegi teist võimalust, kui olla kõige parem ja uuenduslikum. Mind on pannud hämmastama, et hetkel on Eesti noortel nii palju võimalusi ühiskonnas aktiivselt kaasa löömiseks. Märgatavalt on arenenud kodanikuühiskond ning sealhulgas ka õpilasaktivism. Üle Eesti on moodustatud mitmeid noorteorganisatsioone, mille töös saab osaleda. Olulisemad neist on Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored ja Eesti Noorteühenduste Liit. Isiklikult olen kokku puutunud kahe esimese nimetatuga. Tähtis projekt on ka Noorteparlament, kus aktivistid saavad Riigikogus jagada tegelikele parlamendisaadikutele oma ideid ning mõtteid Eesti praeguse olukorra osas. Tänasel päeval kuulatakse noori palju rohkem kui umbes 15-20 aastat tagasi.
Lapsed Mõned said rindele valetades oma vanuse kohta ja see tähendas seda, et nad läksid sõtta ilma oskuseta käsitleda tulirelvi. See tähendas varustuse ebaefektiivset kasutamist ja ainus asi oli neil sõjas kahuriliha olla. Kindlasti leidus palju lapsi ka tehastes emade kõrval töötamas ja leidus ka indiviide, kes tegelesid materjalide kogumistega prügimägedel, et neid üles sulatada ja taaskasutada. Boy Scouts Assotsiatsioon oli üks esimesi noorteorganisatsioone, mis pakkus praktilisi abivahendeid brittidele. Nad valvasid telefoni- ja telegraafiline, raudteejaamasid, veehoidlaid või mis tahes sõjaliselt olulisi asukohti. Enne sõda ilmunud skautide liikumise käsiraamat käskis kõikidele skautidele „vajadusel valmis surema oma riigi eest", see oli väga sõduri sarnane käitumine ja au-koodeks, kuid oluliselt ohutum. Inglismaal lapsed kogusid raha paljudele heategevusorganisatsioonidele, sealhulgas
seltskondlikud koosviibimised *Vesemate pärusmaaks jäid tsirkus ja kino *Inimesei huvitas filmikunst *1930a arenes restorani ja kohvikukultuur ja tansuorkestrid *Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine *Noorte rännu-ja seiklusiha *Välisreisid oli haruldasemad kuid mitte harukordsed *Suvitamine oli puhkamine ja suvemaja püstitamist *Vähenes tasapisi religiooni tähtsus Seltsiliikumine *Rajati uusi rahvamaju *Toimnusid regulaarselt Üldlaulupeod *Tekkisid mitmesugused spordi-ja noorteorganisatsioone Olme *Linna rajati uusi linnajagusid(Tallinna Pirita ja Merevälja ning Tartusse Tähtvereja Tammelinn) *Hulk modernseid elamuid *Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud *Kodusisustuses vahetati välja omavalmistatud talupojamööbel *Aina tavalisemaks kujunesid kodumasinad *Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse vägagi operatiivselt *Ilmus palju moodsaid busse,veo-ja sõiduautosid *Maal soetasid paljud inimesed endale jalgrattaid
oma eelistus just nimelt seetõttu, et ta on teemast kõrvale jäänud ajal, mil ta sirgub valimisikka, tuleb kindlasti midagi ette võtta. Tuleks rohkem teadvustada, et noored ja nende arvamus ja nende arvamus on tähtsad. Vaatame kordki kõrvale sellest mustrist ja hakkame tegutsema. Vanemad, suunake oma lapsi! Mitte oma vaateid või ideid peale surudes, vaid selleni suunates, mis poliitvaldkonda mõista aitab. Pean silmas näiteks erinevaid noorteorganisatsioone ja -ühendusi, mida on Eestis palju, näiteks maakondlikud noortekogud või väikevaldade volikogud. Minagi sain tänu noortevolikokku astumisele selgema pildi poliitikast. Seisan oma vallas noorte huvide ja eelistuste eest, noortevolikogu on avanud mulle uksed poliitikamaastikule. Olen tänu volikoguga liitumisele osalenud paljudel erinevatel koolitustel näiteks poliitika mõjutamisest, mida on korraldanud katusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).
Noorte rännu-ja seiklusihale andis esimese tõuke AhtoValter,kes ületas Atlandi ookeani purjepaadil ja reisis ümber maailma.KA välisreiside arv suurenes.Samal ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus,kirikusse satuti harvem Seltsiliikumine:nii linnades ,kui maale rajati sadu uusi rahvamaju,seal tegelesid mitmed seltsid ja ühingud.Üldlaulupeod toimusid Tallinnas iga viie a. Tagant .Laulu-ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi-ja noorteorganisatsioone.(skautide ja gaidide malevad ,Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsenud Noored Kotkat ja Kodutütred,Noorte Meeeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing.) ühelaadsete seltside ja nende tegevuse kodeerimiseks loodi kaitseorganisatisioone(Ülemaaline Eeesti Noorsoo Ühendus,Eesti Haridusliit,Eesti Lualjate Liit,Eesti Maanaiste Keskselts.) Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid
kirikusse,kuid paljud sattusid sinna harva. Seltsiliikumine-Kultuurielu kiire areng ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist.Vastupidi,see püsis,rikastus ja kaasajastus.Rahvahulgad ka ise osalesid kultuuriloomes.Linna ja maale rajati rahvamaju,kus tegutsesid ühingud ja seltsid.Laulu ja muusikakoolid korraldasid muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel.ÜLP 5 aasta tagant Tln-s,uhkeim 1938a,millega tähistati omariikluse 20.sünnipäeva.Nende kõrvale tekkis noorteorganisatsioone Olme 20.saj algus ja 1930vahel-maal kerkisid moodsad elamud ,kõrge vundamendiga,suured aknad,avarad verandad.Mööbli kvaliteetsem ja moodsam toodang,maalid seintel,seinvaibad,keskküte,elektrivalgustus.Kasutusel kodumasinad,levisid telefonid,raadiod,tulid bussid inimesed ostsid jalgrattaid.Riigikogu hääletamised ja referendumid. 20.saj.lõpp ja 1930.vahel-moodsad elamud,suured kivist korteriühistud,kodumasinad,riputati pilte seintele,eraldi WC,keskküte,vannituba
i laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus Eestisse tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu, see aga ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara, ning paljudel ei lubatud naasta oma kodulinna. Noorte organisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumiste kõrval osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt. Üks selline organisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Kuid 1960. aastateks lämmatas valitsev reziim põrandaalused noorsooliikumised.
*Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid *Endiselt tegutses arvukalt teatritruppe, mis harrastasid näitemänge, samuti laulu- ja muusikakoore, mis korraldasid piirkondlikke muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel *Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant *Laulu- ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi- ja noorteorganisatsioone (skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred jne) Olme *Suured muutused toimusid igapäevaelus *Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi *Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja -põrand
mis tekitab rahvas identiteeditunde ja ajaloo meenutamise. Samuti on keskendutud noorema generatsiooni harimisele ja nö järglaskonna kasvatamisele. Kuna noored ei ole kursis riigis toimuvaga ega huvitugi sellest eriti, tuli sellega midagi ette võtta. Loodi nn Putini armee, noorteliikumine ,,Nai", mille liikmete arv tõusis mõne aasta jooksul 1000st 100000ni. Hiljem tekkis sinna kõrvale ka teine noorteorgansatsioon ,, Noor Kaardivägi". Tegelikult on olemas ka teisi noorteorganisatsioone, kuid nende ideoloogia ei ole ,,õige" ning seetõttu on nende liikmed enamasti tagakiusatud või vangistatud. Gazpromi ,,erastamine" on võtmetähtsusega Venemaa võimsuse saavutamisel. Selle ettevõttega on saavutatud kontroll meediakanalite, nafta ja gaasi üle. Suurimate eksposrdiallikate nafta ja gaas on muutunud Venemaa energiarelvaks, kindlustades hea positsiooni rahvusvahelisel areenil. Et oma võimsust veelgi suurendada kaalutakse ideed
vabatahtlikke ei olnud (need, kes ise tahtsid, ei olnud tihtipeale sobilikemad). Sisulist abi väga ei olnud. - Muud institutsioonid ja isikud Noorte salaorganisatsioonid. Nõukogudevastane vastupanu kuni 1950ndateni metsavendluse näol, seejärel noorteorganisatsioonide tegevus, seejärel avali vastupanu jne. Paralleelselt relvastatud vastupanuga oli arvestatav noorte vastupanu selgelt olemas. Igal aastal saadakse võimude poolt kätte mitmeid noorteorganisatsioone: 1945. aastal 6 jne (pidevalt suurenev). Koostööd noorteorganisatsioonidel ja metsavendade salkadel omavahel ei olnud. Põhiliselt tegutsesid organisatsioonid üldhariduskoolides (keskkooli osas peamiselt), vähemal määral oli neid kõrgkoolides. Iseloomulik oli konspiratiivsus, põhikirjade koostamine. Vastupanuliikumine aastatel 1955–1984. Võimude vägivallapoliitika. Repressioonid kui riiklik poliitika
jäi vaid sõnadeks. Riigipea dekreediga anti välja noorsoo organiseerimise juhend. Noorsooosakonna juhatajaks kolonel Vellerind. Kuna parasjagu oli haridusministriks Jaakson - opositsioonilistes ringkondades hakati rääkima noorsoo militariseerimisest. Tõstatus esmakordselt ka kõikide noorteorganisatsioonide katusorganisatsiooni loomine - Eesti Noored. Selle kaudu loodeti, et saadakse mõjutada kõiki selle egiidi all tegutsevaid noorteorganisatsioone. Noorte hulka arvati ka üliõpilased. Ka tudengid olid valitsusele pinnuks silmas. Juba 1934. aastal hakati tegema ebameeldivaid vihjed tüdengite suunas - tudengid liigselt vaimustuvad välismaast. Kritiseeriti seltse ja korporatsioone. Kusjuures, tagantjärele tundub, et küsimus ei olnud mitte niivõrd üliõpilastes, vaid vilistlastes, mis tähendab praktiliselt kogu Eesti haritlaskonda. TÜ tervikuna jäi valitsusele pinnuks silma. Haritlaste hulgas
annaabi.ee 
