Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba
– 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch?v=0Z6z64at9O 4 Teised: https:// www.youtube.com/watch?v=9f6V-QehbU 4 http://en.wikipedia.org/wiki/Irving_Berlin http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE% C3%A4ss https://www.google.ee/search?
Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4
Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks
New Orleansis ja New Yorgis.Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi tunnetus ja valgete meloodia tunnetus. See muusikastiil muutus suureks kontrastiks teiste stiilide kõrval.Tähtsaimaks talaks uue stiili loomisel oli bluus, sest jazz toetub bluus'i heliredelile. Jazz'ile on iseloomulikeks erinevad sünkoogid, swing ja muidugi ka improvisatsioon. Jazz on selline muusikastiil, mida ei saa täpselt noodistada. Inimesed, kellele see muusika ei meeldinud hakkasid seda tol ajal maha tegema ja ütlesid, et see muusika on keelatu (tänu zz- idele). See aga ei kõigutanud eriti inimesi ja seetõttu 60 Ameerika osariiki keelustasid jazzi tegemise ja selle kuulamise. Uue muusikastiili vastasteks olid eelkõige vaimulikud, pedagoogid ja lapsevanemad. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust
ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke
Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930
1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada. Ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvatsioonil. Muusikud ja koosseisud 1. N.J.B ehk Narva Jazz Bänd Narva Muusikakooli DzässBänd on eksisteerinud juba kaua aega, selle ajalugu ulatub kaugele nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks
1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada. Ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvatsioonil. Muusikud ja koosseisud 1. N.J.B ehk Narva Jazz Bänd Narva Muusikakooli DzässBänd on eksisteerinud juba kaua aega, selle ajalugu ulatub kaugele nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks
sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Niisiis, improvisatsioonita ei oleks jazzi ollagi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Varasem jazzmuusika põhineb bluesile, milleks on tavaliselt duuri teisend, kus kasutatakse 3. ja 7. astme madaldusi. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse
Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga, mis võimaldas neid hiljem uuesti kuulata ning täpsemalt noodistada. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Pärast lõpetamist asus ta elama Haapsallu, kus edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. 1940. aastal asus Cyrillus Kreek aastaks tööle Tallinna Konservatooriumi, 1944
lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist vokaali saadavad kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr. Žanriti võivad instrumendid erineda. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdaselt kasutusel.
Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lõõklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsiooniline jazz, sing ja nüüdisaegne jazz. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega.
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka
kasutama oma muusikas jazzi elemente ning harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni. Üks 20.sajandi jazzmuusikat iseloomustav vapp. Tänapäeva jazzi omapäradest: Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist, tegelik looja on seega mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust, paremad mängijad on kõik suured virtuoosid. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Kui klassikalises muusikas esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud, siis jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii nagu iga inimene on omanäoline, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon
..........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................................11 Sissejuhatus Jazz on esitajate kunst-see sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada- oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi-jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon
pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab dzässi iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub - kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, on ka dzässis iga muusiku helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, sest ta sünnib just antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks dzässi. Dzässpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos
lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime`i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika
Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon
vaba kontrapunkt, mida traditsionaalses džässis mängivad tavaliselt kolm puhkpilli, neile lisandub rütmigrupp. Seoses sellega aga hakkab ilmnema nähtus, mis hiljem omandab džässi arengus suundanäitava tähenduse: muusiku-interpreedi isik muutub tähtsamaks kui helilooja antud algmaterjal – džässis on täiesti tavaline, et 12 takti pikkusel bluusi 34 teemal, mis kõlab kordus alati, kui muusikat kuulati muusika enda pärast, mitte tagamõttega, ja korduvad katsed muusikat noodistada ei lasknud seda nähtavasti üldse mõjutada” (ibid). See katse tõestab veel kord, et džässimprovisatsiooni pole praeguste vahenditega võimalik tõepäraselt üles märkida, selleks on liiga suur osa mängija isikust tulenevatel individuaalsetel nüanssidel ja varjunditel. 34 Bluus (ingl. Blues) – 19. sajandi II poolel USA lõunaosariikides tekkinud improviseeritud viisi ja tekstiga nukra alatooniga neegrilaul, millele on tüüpiline 3. ja 7
annaabi.ee 
